22. detsember 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-31753
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja BOLE OÜ hagi PROJECTA BALTI AS-i vastu müügilepingu alusel üle antu väljamõistmise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
143 037,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, aadress Liivalaia tn 8, 15039 Tallinn) BOLE OÜ (registrikood 11905098, aadress Lõuna 6B, 76805 Paldiski) Lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Lember (elektronpost [email protected]) ja vandeadvokaat Erki Kergandberg (elektronpost [email protected])
Kostja
PROJECTA
BALTI
AKTSIASELTS
(registrikood 10203394, aadress Sinilille 1, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
28.04.2017,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1 Jätta rahuldamata Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) hagi PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) vastu järgmistes nõuetes: 1.1 põhinõude ehk müügilepingu nr 01146668L alusel üle antud 131 322 (ükssada kolmkümmend üks tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot tagastamise nõue; 1.2 ajavahemiku 27.01.2012.a (kahekümne seitsmendast jaanuarist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni 02.09.2012.a (teise septembrini kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) eest arvestatud intressi 559,12 (viissada viiskümmend üheksa koma kaksteist) eurot tasumise nõue; 1.3 ajavahemiku 03.09.2012.a (kolmandast septembrist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni 28.06.2013.a (kahekümne kaheksanda juunini kahe tuhande
kolmeteistkümnendal aastal) eest arvestatud viivise 6898,21 (kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa koma kakskümmend üks) eurot tasumise nõue. 2 Jätta rahuldamata BOLE OÜ (registrikood 11905098) hagi PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) vastu kahju 4258,56 (neli tuhat kakssada viiskümmend kaheksa koma viiskümmend kuus) eurot hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
3.Jätta menetluskulud Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kanda 97,02% (üheksakümne seitsme koma null kahe protsendi) ulatuses ning BOLE OÜ (registrikood 11905098) kanda 2,98% (kahe koma üheksakümne kaheksa protsendi) ulatuses.
4.Rahuldada osaliselt PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
5.Määrata PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) menetluskulude suuruseks 9369,75 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa koma seitsekümmend viis) eurot.
6.Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt (registrikood 10434248) PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) kasuks menetluskulud 9090,53 (üheksa tuhat üheksakümmend koma viiskümmend kolm) eurot.
7.Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt (registrikood 10434248) PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) kasuks viivis menetluskulude 9090,53 (üheksa tuhat üheksakümmend koma viiskümmend kolm) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Välja mõista BOLE OÜ-lt (registrikood 11905098) PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) kasuks menetluskulud 279,22 (kakssada seitsekümmend üheksa koma kakskümmend kaks) eurot.
9.Välja mõista BOLE OÜ-lt (registrikood 11905098) PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) kasuks viivis menetluskulude 279,22 (kakssada seitsekümmend üheksa koma kakskümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
10.Jätta rahuldamata PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) avaldus menetluskulude 429,47 (nelisada kakskümmend üheksa koma nelikümmend seitse) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
11.Määrata kindlaks järgmine menetluskulude kohtulahendi täitmise kord: PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (registrikood 10203394) menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood 11984324) pangakontole nr EE781010220192873229 (AS SEB Pank) ning maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Tsiviilasi nr 2-13-31753“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 2 (15)
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.28.06.2013 esitasid Swedbank Liising Aktsiaselts ja BOLE OÜ (hagejad) Harju Maakohtule hagi PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI (kostja) vastu müügilepingu alusel üleantu summas 131 322 eurot koos intressi 559,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisega 6898,21 eurot, samuti kahju 4258,56 eurot väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 11.10.2013 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 04.11.2013. Pärast hagile vastamist esitasid pooled kohtule korduvalt menetlusdokumente. Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega tunnistati hagejate nõue põhjendamatuks ja lõpetati asjas menetlemine. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsusega (jõustunud 21.01.2015) Harju Maakohtu 14.04.2014 otsus tühistati ja saadeti tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Pooled esitasid asja uuel lahendamisel kohtule korduvalt menetlusdokumente. Kohus tegi menetlustoiminguid (sh arutas asja istungitel, kuulas üle tunnistaja, määras asja menetluse kirjalikus menetluses).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts 25.01.2012 sõlmisid kostja 24.01.2012 pakkumise alusel müügilepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi ostmiseks. Samal päeval sõlmisid hagejad liisingulepingu nr 01146668L liimipressi liisimiseks hageja BOLE OÜ poolt. 23.03.2012 paigaldati press hageja BOLE OÜ tootmishoonesse. 22.08.2012 esitasid hagejad kostjale nõude tagastada hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile kogu pressi soetushind ning hageja BOLE OÜ-le selleks hetkeks tema poolt hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile liisingulepingu alusel tasutud liisinguintressid. Koos nõudega esitasid hagejad müügilepingust taganemise avalduse. Hagejad leidsid, et kuna press ei vasta müügilepingu tingimustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lõige 1), on kostja kohustatud vastavalt VÕS § 189 lõikele 1 tagastama hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile liimipressi maksumuse ja tasuma tagastatavalt rahalt intressi ning viivist, samuti on kostja kohustatud hüvitama hageja BOLE OÜ-le tekitatud kahju. Hagejate hinnangul kostja kohustus hageja BOLE OÜ-le müüma 6 mm paksuse parketi liimiseks sobiva liimipressi. Tarnida tuli kostja kui eksperdi hinnangul tootmiseks sobiv lahendus. Kostja müüdud seadmestik ei vastanud lepingutingimustele. Vastavalt VÕS § 217 lg 2 p-le 2 ei olnud liimipress võimeline liimima 6 mm parketti majandustegevuses tavapäraselt nõutava kvaliteedi ja usaldusväärsusega ehk see ei sobinud nõutud otstarbel kasutamiseks. Hageja BOLE OÜ soov ei ole kunagi olnud saada üksnes ja ainult Torwegge PWR100 liimipressi, vaid tema tootmisesse sobivat ja toimivat lahendust. Kostja on kohtumenetluse käigus korduvalt kinnitanud, et teadis nimetatud asjaolu ning hageja BOLE OÜ eesmärki toota vähemalt 6 mm paksust parketti. Pooltevaheliseks kokkuleppeks tuleb pidada asjaolu, et kostja müüdav liimipress peab olema suuteline liimima 6 mm paksust parketti. Kostja poolt tarnitud liimipress on müügilepingu tingimustele mittevastav. Liimipress ei vasta kostja hinnapakkumises esile toodud tingimustele ning on seega VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt müügilepingule mittevastav. Hageja BOLE OÜ toodete eripära teades esitas kostja hageja BOLE OÜ-le hinnapakkumise PWR100 tüüpi liimipressi ostmiseks. Hinnapakkumisele lisatud PWR100 tüüpi liimipressi tehnilistest andmetest nähtub ühemõtteliselt, et seade suudab pressida paneeli, mille paksus on 3 kuni 80 mm. Liimipressi paigaldamise järgselt ilmnes, et PWR100 tüüpi liimipress on poolte kokkuleppele ja müügilepingu tingimustele mittevastav. Nimelt ei suuda liimipress pressida 6 mm paksust paneeli ning vähemalt 20% toodetud komposiitplaadist ei liimu aluspinnaga. Seejuures on ebaõiged ning tõendamata kostja väited, justkui hageja BOLE OÜ oleks küsinud hinnapakkumist konkreetselt Projecta PWR100 tüüpi liimipressi ostmiseks. Vastupidist kinnitab fakt, et hageja BOLE OÜ palus enne lepingu sõlmimist kostja esindajal selgitada erinevate liimipressi tüüpide spetsiifikat ja rulliku varustuse erisusi. Liimipress on lepingutingimusele mittevastav VÕS § 217 lg 2 p 1 ja lg 2 p 2 mõttes. Liimipress ei suuda toota pooltevahelise kokkuleppe kohaselt 6 mm paksust defektivaba parketti ning ei sobi seega erilahendusega parketi tootmiseks. Kostja vastutab lepingutingimustele mittevastava liimipressi müümise eest. PWR100 tüüpi liimipress ei ole mistahes ajahetkel olnud sobiv 6 mm 3 (15)
paksuse parketi tootmiseks. Seega esines lepingutingimustele mittevastavus vaieldamatult juba Liimipressi Bolele tarnimise hetkel. Kostja vastutab VÕS § 218 lg 1 kohaselt liimipressi lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hagejad on lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul ning ei ole taganemisõigust minetanud. J. O. Johanssoni ütlused ei kinnita kostja vastuväiteid. Ütlused toetavad hageja põhjendusi. Kostja kohustub hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile tagastama liimipressi soetushinna ning tasuma raha saamisest alates intressi. Kostjal puudub õigus nõuda mistahes kasutuseeliste hüvitamist ja nõuete tasaarvestamist sellekohast vastuhagi esitamata. Kostja kohustus on tagastada tagasitäitmise võlasuhte korras hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile täies ulatuses liimipressi müügihinna 131 322 euro, intressi 559,12 euro ja viivise 6898,21 euro väärtuses. Kostja kohustub hüvitama hageja BOLE OÜ-le tema poolt tasutud liisinguintressid. Kuivõrd müügileping kuulub tagasitäitmisele, on nimetatud krediidikulu kantud asjatult. Seega on kostja tegevus põhjustanud vaieldamatult hageja BOLE OÜ-le otsese varalise kahju tekkimise. Kostja vastutab lepingurikkumisest tekitatud kahju eest. Kostja kohustub VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama hageja BOLE OÜ-le liisinguintresside näol tekitatud kahju.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja hagi ei tunnistaja palub jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt küsis hageja BOLE OÜ kostjalt pakkumist ainult liimipressi mudelile Torwegge PWR 100, mis oligi müügilepingu esemeks. Muid alternatiive ega ka teiste tootjate seadmeid hageja BOLE OÜ kostjalt ei küsinud. Seega pidi hageja BOLE OÜ olema nimetatud liimipressi omadustest ja tehnilisest suutlikkusest teadlik. Liimipress vastab 25.01.2012 müügilepingu tingimustele. Samuti on hagejad minetanud õiguse tugineda pressi väidetavatele puudustele, mistõttu lepingust taganemine ei ole kehtiv. Seega on alusetud ka hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõue müügihinna tagastamiseks koos intressi ja viivisega ning hageja BOLE OÜ nõue kahju hüvitamiseks. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlus selle üle, et seade oli tehniliselt korras – hageja on kinnitanud, et seade ei ole defektne. Seega saab poolte vahel olla vaidlus üksnes selle üle, kas seade vastab kokkulepitule ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja BOLE OÜ tahtis konkreetset Torwegge PWR 100 liimipressi ning teadis väga hästi, mis otstarbeks ja suutlikkusega seadme ta kostjalt ostab. Ebaõige on hageja väide, et ta tellis kostjalt terviklahenduse. Vaidlusaluse seadme tellis kostjalt hageja BOLE OÜ tehnikadirektor David Kurakazusampson, kes soovis konkreetset Torwegge PWR 100 seadet. David Kurakazusampson teadis hästi Homag gruppi kuulunud Torwegge seadmeid, kuna oli eelnevalt töötanud 17. aastat Homag USA esinduses. Hageja BOLE OÜ-l kadus vajadus seadme järele, mistõttu soovib hageja BOLE OÜ otsitud põhjendustel müügilepingust taganeda. Kostja müüs hagejatele üksnes liimipressi ja selgitas müügi teostamise eelselt kvaliteetse parketi tootmiseks vajalikke eeldusi – vajalikke eeldusi hageja BOLE OÜ aga ei täitnud ja nüüd heidab kostjale ette lepingutingimustele mittevastava liimipressi tarnimist. Hageja BOLE OÜ-le oli enne seadme ostmist teada seadmega saavutatav toote kvaliteet. Hagejal olid enne seadme ostmist teada testitulemused ning seega ka seadme suutlikkus, nõutavate toormaterjalide seisukord ja seadmega saavutatav toote kvaliteet. Hageja BOLE OÜ tegi ise teadliku otsuse seadme soetamiseks olukorras, kus tal oli teada seadme suutlikkus ja seadmega pressitava toote kvaliteet. Seade on sihtotstarbeliselt kasutatav tootmaks kvaliteetset parketti. Erinevalt hageja BOLE OÜ poolt tellitud Rein Reiska katsest (mis teostati teadmata tingimustel ja teadmata ettevalmistusega materjalist) on maailma kaks juhtivat liimitootjat ning ka ligi 20. aastase parketi toomise kogemusega tunnistaja kinnitanud, et seadmega on võimalik valmistada kvaliteetset parketti. Kostja ei ole rikkunud müügilepingu tingimusi. Hagejad peavad tõendama, et seade ei vasta müügilepingu tingimustele ja ei ole eesmärgipäraselt kasutatav – teisisõnu, et korrektselt ettevalmistatud ja kvaliteetsest materjalist, õige liimiga, seadme õige kasutamisega ning nõuetekohase järel töötlusega ei õnnestu toota kvaliteetset parketti. Hagejad ei ole eeltoodud asjaolu tõendanud. Samas on kostja tõendanud, et hageja BOLE OÜ soovis konkreetset seadet ning oli enne ostu-müügilepingu sõlmimist teadlik seadme suutlikkusest, valmistatava toote kvaliteedist ja kvaliteetse parketi tootmiseks vajalikest eeldustest. Samuti on tõendatud, et seadmega on võimalik toota kvaliteetset parketti. Ühtlasi on kostja tõendanud, et hageja BOLE OÜ ei täitnud kvaliteetse parketi tootmiseks vajalikke eel- ja järel töötlemise tingimusi. Hagejate väide seadme mittevastavuse kohta on tõendamata. 4 (15)
Kohtuotsuse põhjendav osa
II.
Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
4.-
-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmisid 25.01.2012 kostja 24.01.2012 pakkumise alusel müügilepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi (liimipress) ostmiseks; 25.01.2012 sõlmisid hageja Swedbank Liising Aktsiaselts ja hageja BOLE OÜ liisingulepingu nr 01146668L liimipressi liisimiseks hageja BOLE OÜ poolt; 23.03.2012 paigaldati liimipress hageja BOLE OÜ tootmishoonesse; 22.08.2012 esitasid hagejad kostjale nõude tagastada hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile kogu pressi soetushind ning hageja BOLE OÜ-le selleks hetkeks tema poolt hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile liisingulepingu alusel tasutud liisinguintressid; koos 22.08.2012 nõudega esitasid hagejad müügilepingust taganemise avalduse.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada.
5.Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas liimipress vastab 25.01.2012 müügilepingu nr 01146668L tingimustele ning kas hagejate nõuded kostja vastu on põhjendatud või mitte. Hagejad paluvad kohtul kostjalt välja nõuda hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks müügilepingu nr 01146668L alusel üle antud 131 322 eurot, intressi perioodi 27.01.2012 – 02.09.2012 eest 559,12 eurot, viivise perioodi 03.09.2012 – 28.06.2013 eest 6898,21 eurot. Hagejad paluvad kohtul kostjalt hageja BOLE OÜ kasuks välja mõista kahju (liisinguandjale tasutud intress perioodil 29.02.2012 – 30.05.2013) 4258,56 eurot. Kostja hinnangul ei ole ta rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus kontrollib asja lahendamisel, millistele lepingutingimustele pidi liimipress vastama ning kas hagejate nõuded on põhjendatud. Viimasena kohus lahendab hagejate nõuded. Pooltevahelised lepingud
6.Vastavalt 24.01.2012 müügipakkumisele nr 090203 tehti Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi (komposiitelementide manuaalseks tootmiseks ja pinnakatmiseks kuumliimide baasil ühepoolse liimitusega) osas hinnapakkumine kokku summas 109 435 eurot, mis on ilma käibemaksuta (I kd, tl-d 25, 32). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmisid 25.01.2012 kostja 24.01.2012 pakkumise alusel müügilepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi ostmiseks. 25.01.2012 müügilepingu nr 01146668L punktist I tulenevalt kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS (müüja) müüb ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (ostja) ostab kolmanda isiku huvides vaidlusaluse liimipressi (Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E). Vara hind 109 435 eurot, millele lisandub käibemaks summas 21 887 eurot. Vara maksumus kokku koos käibemaksuga 131 322 eurot. Müügilepingus on kokku lepitud müügihinna tasumine ning vara üleandmine ja omandiõiguse üleminek (I kd, tl 38). VÕS § 208 lg 1 kohaselt 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 kohaselt tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmisid müügilepingu. Müügileping sõlmiti juriidilistest isikutest poolte vahel, mistõttu tegemist ei olnud tarbijatega. Kohus tuvastab TsMS §-i 231 lg 2 ja 4 alusel, et kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS (müüja) ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (ostja) vahel sõlmiti 25.01.2012 müügileping nr 01146668L majandus- ja kutsetegevuses kolmanda isiku huvides vaidlusaluse liimipressi (Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E) ostmiseks. Hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsil on ostja õigused ja kohustused ning kostjal müüja õigused ja kohustused. 5 (15)
7.Pooled ei vaidle selle üle, et 25.01.2012 sõlmisid hageja Swedbank Liising Aktsiaselts ja hageja BOLE OÜ liisingulepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi liisimiseks hageja BOLE OÜ poolt. 25.01.2012 liisingulepingust nr 01146668L nähtub, et hageja Swedbank Liising Aktsiaselts on liisinguandja ja hageja BOLE OÜ on liisinguvõtja. 25.01.2012 liisingulepingu nr 01146668L punkti 1.1 kohaselt: „Lähtudes liisinguvõtja soovist kasutada tema poolt valitud liisingueset käesolevas liisingulepingus nr 01146668L (edaspidi liisinguleping) märgitud tingimustel ning liisinguandja nõusolekust finantseerida liisingueseme kasutamise võimaldamiseks vajalikku tehingut, sõlmisid liisinguandja ja liisinguvõtja (edaspidi eraldi või koos vastavalt pool või pooled) käesoleva liisingulepingu.“. Kohtu hinnangul on pooled sõlminud liisingulepingu VÕS § 361 mõistes. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Eeltoodust tulenevalt on hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsil, 25.01.2012 liisingulepingu nr 01146668L liisinguandja osapool, liisinguandja õigused ja kohustused. Hageja BOLE OÜ-l, kui 25.01.2012 liisingulepingu nr 01146668L liisinguvõtja osapoolel, on liisinguvõtja õigused ja kohustused. Lepingutingimused
8.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kui ostja nõue kuuluks vastavalt VÕS § 189 lg 1 kostja kui müüja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsile kui ostjale üleantud ning hageja BOLE OÜ tootmishoonesse paigaldatud liimipress ei vastanud lepingutingimustele ning kostja on lepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on hagejad lepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine. Seejuures kohustuse rikkumine ei eelda kohustuse täielikku täitmata jätmist, see hõlmab ka kohustuse ebakvaliteetset või hilinenud täitmist (VÕS § 100). Ei ole määrav, kas teine pool on rikkunud põhikohustust või kõrvalkohustust. Rikutud võib olla muuhulgas lepingueelseid kohustusi. Lepingust ei õigusta taganema mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Lepingu rikkumise olulisus on asjaolude ja tõlgendamise küsimus. Oluliseks lepingurikkumiseks saab sõltuvalt lepingu ja kohustuste iseloomust lugeda ka mitut eraldi võttes ebaolulist rikkumist, mida aga kogumis saab lugeda oluliseks. Riigikohus on sidunud rikkumise olulisuse muuhulgas puuduste rahalise mõju ja lepingueseme hinna suhtega (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 609-610).
9.25.01.2012 liisingulepingu nr 01146668L punkti 6.2 kohaselt: „6.2. Ostjal on õigus esitada Müüjale pretensioone Vara Lepingule mittevastavuse korral 1 (sõnadega: üks) kuu jooksul alates Vara vastuvõtmisest.“. Tallinn Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsuse (jõustunud 21.01.2015) kohaselt 6 (15)
leidis tuvastamist müügilepingu punktis 6.2 kokkulepitud tähtaja jooksul puudusest teatamine piisavalt kirjeldaval viisil ja põhjendatud ei ole kostja ja maakohtu vastupidine seisukoht. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsuse (jõustunud 21.01.2015) kohaselt tsiviilasja materjalidest nähtub, et pooled tegid seadme paigaldamisest kuni juunini/juulini aktiivset koostööd kujunenud olukorra parandamiseks, mis omakorda annab kinnitust, et kostja oli teadlik probleemist, mida hagejad loevad asja oluliseks puuduseks. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on siduvad edaspidiselt (TsMS § 457 lg 1). Seega käesolevas asjas tuleb lugeda tuvastatuks, et müügilepingu punktis 6.2 kokkulepitud tähtaja jooksul toimus puudusest teatamine piisavalt kirjeldaval viisil ja seadme paigaldamisest kuni juunini/juulini tehti aktiivset koostööd kujunenud olukorra parandamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et 23.03.2012 paigaldati liimipress hageja BOLE OÜ tootmishoonesse ja koos 22.08.2012 nõudega esitasid hagejad müügilepingust taganemise avalduse. Kohus leiab, et täidetud on hagejate taganemisavalduse formaalsed eeldused (õigeaegse taganemisavalduse esitamine). Võttes arvesse, et kokkulepitud tähtaja jooksul toimus puudusest teatamine piisavalt kirjeldaval viisil ja seadme paigaldamisest 23.03.2012 kuni juunini/juulini tehti aktiivset koostööd kujunenud olukorra parandamiseks ning taganemisavaldus esitati augustis 2012. Järgnevalt lahendab kohus poolte vaidluse selles, kas antud juhul olid täidetud ka materiaalsed (sisulised) eeldused taganemise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks. Selleks peab kohus kindlaks tegema, millistele lepingutingimustele liimipress pidi vastama ning kas esines kostjapoolne oluline lepingurikkumine, mis andis hagejatele aluse müügilepingust taganemiseks.
10.Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsuse (jõustunud 21.01.2015) kohaselt on käesolevas vaidluses müüdud asja väidetavaks puuduseks liimipressi pressimisaeg, mis ei ole piisav, et võimaldada liimil ületada puidu sisemist jõudu naturaalpuidu kasutamisel, mille tulemusena liimipress toodab osaliselt ebakvaliteetset ja kasutamiskõlbmatut komposiitplaati (lepingust taganemise avaldus I kd lk 64). Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on siduvad edaspidiselt (TsMS § 457 lg 1). Ringkonnakohtu viidatud lepingust taganemise avalduse leheküljel 64 on hagejad täpsustanud, et kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI poolt müüdud liimipress ei vasta tootja Torwegge poolt esitatud tehasespetsifikatsioonile, mille alusel on liimipressiga võimalik saada püsiv liimühendus 3-80 mm paksuse komposiitpaneeli tootmiseks kasutades puidust pealislamelli. Ehk, viidatud liimipressiga ei ole hageja BOLE OÜ-l võimalik toota komposiitpaneeli 12 mm suurusel alusvineeril 6 mm paksuse tammelamelliga. TsÜS § 71 esimese lause kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Hagejad ei saa põhjendada müügilepingust nr 01146668L taganemist teistmoodi kui 22.08.2012 taganemise avalduses.
10.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS ja hageja Swedbank Liising Aktsiaselts sõlmisid 25.01.2012 kostja 24.01.2012 pakkumise alusel müügilepingu nr 01146668L Torwegge PROJECT PWR 100/70/13E liimipressi (liimipress) ostmiseks. Liimipressi kasutusotstarve on vastavalt 24.01.2012 müügipakkumises toodule komposiitelementide manuaalne tootmine ja pinnakatmine kuumliimide baasil ühepoolse liimitusega (I kd, tl-d 25, 32). Lepingu sõlmimise aluseks olevast kostja 24.01.2012 müügipakkumisest nähtub, et tehniliste näitajate poolest liimipress sobib 3-80 mm paksuse materjali liimimiseks (I kd, tl-d 24-37). See nähtub ka 16.11.2011 müügipakkumisest (I kd, tl-d 12-23) ja Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi aktist (I kd, tl-d 75-80). Veel nähtub lepingu sõlmimise aluseks olevast kostja 24.01.2012 müügipakkumisest, et liimipressil kasutatav liim PUR kuumliim (standardlahenduses 2 kg). Pakendis tuleb sulatada rullikute vahel ja teistmoodi lisavõimalusena sulatusagregaadis. Samuti asjaolud, et operaator vastutab sobivate detailide masinasse söötmise tingimuste üle. Kasutaja vastutab kasutatava materjali sobiva kvaliteedi eest (I kd, tl 34, 36). Tunnistaja Jari Olavi Johanssoni 28.04.2017 antud ütluste kohaselt: „Bole OÜ tellis seadme selleks, et toota kolmekihilist parketti, 15mm ja 18mm paksust. Mäletan seda hästi, kuna teen ka praegu samasugust tööd. Seadme nimi on Torwegge PWR 100.“ (II kd, tl 197). Kohtu hinnangul tunnistaja Jari Olavi Johansson 28.04.2017 ütlustest nähtuvalt pidi liimipress sobima vähemalt 18 mm paksuse materjali liimimiseks (III kd, tl 3 pöördel; II kd, tl-d 197199). 7 (15)
Vaidlus puudub asjaolu üle, et müügileping sõlmiti kostja 24.01.2012 müügipakkumise alusel. Müügilepingu sõlmimisega on hagejad nõustunud kostja 24.01.2012 müügipakkumises toodud tingimustega. Seejuures on liisingulepingu pooled digitaalselt allkirjastanud sõlmitud liisingulepingu juurde lisatud kostja 24.01.2012 müügipakkumise. Kohus loeb sõlmitud müügi- ja liisingulepingu nr 01146668L ning kostja 24.01.2012 müügipakkumise alusel tõendatuks, et poolte vahel kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt liimipress peab sobima liimipressi jaoks sobiva 3-80 mm paksuse materjali liimimiseks, liimipressil peab kasutama sobivat PUR kuumliimi (standardlahenduses 2 kg) ja liimipressi kasutaja vastutab liimipressil sobiva materjali kasutamise eest. Lepingutingimustes ei ole täpsustatud liimipressil kasutamiseks ettenähtud sobivat materjali. Küll on Jowat AG 18.01.2013 kirjas vaidlusaluse liimipressil kasutatava materjali osas välja toodud, et mõningaid probleeme esines üksnes paindunud tammelamelli korral, mida tuleb ette 5–10% kogutoodangust. Paindunud tammelamelli sidumiseks tuleb kasutada külma lamepressi kalanderpressi asemel või mõlemat, sest Torwegge tootmisliin ei ole selleks ette nähtud. Rohkem kui 90-95% puitmaterjali korral on kalanderpress piisaval tõhus (I kd, tl 180). Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt hagejate 22.08.2012 taganemise avalduses toodule on hagejate hinnangul liimipressi väidetavaks puuduseks liimipressi pressimisaeg, mille tulemusel liimipressiga ei ole võimalik saada püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali tootmiseks. Kohus eelnevalt leidis, et poolte vahel kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt liimipress peab sobima liimipressi jaoks sobiva 3-80 mm paksuse materjali liimimiseks, liimipressil peab kasutama sobivat PUR kuumliimi (standardlahenduses 2 kg) ja liimipressi kasutaja vastutab liimipressil sobiva materjali kasutamise eest. Kohtu hinnangul kokkulepitud lepingutingimustest nähtub, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine).
10.2.Tunnistaja Jari Olavi Johanssoni 28.04.2017 antud ütluste kohaselt: „Pressimine on lihtne toiming, kui komponendid on kvaliteetsed. Ebakvaliteetse parketi tootmise põhjuseks kõige tavalisemalt on niiskusesisaldus ja teiseks ebatäpsed mõõdud ja ka liimi kvaliteet, halva liimiga ei saa.“ (II kd, tl 198). Kohtuasja materjalidest nähtub, et hageja BOLE OÜ tegevusalad on puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmine ning puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük (I kd, tl 98). Kohtuasja materjalidest nähtub, et kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI tegevusala on tööpinkide hulgimüük (I kd, tl 100). Lepingud sõlmiti menetlusosaliste vahel majandus- ja kutsetegevuses. Ringkonnakohtu 29.09.2014 otsuse (jõustunud 21.01.2015) kohaselt nii ostja kui müüja on vaieldamatult vastavalt oma ala spetsialistid, kes olid ja pididki olema teadlikud muuhulgas tarnitava toote kasutamise spetsiifikast, samuti on neil mõlemal kogemused ühelt poolt puidutööpinkide tarnimise ning teisalt nendega töötamise alal. Jõustunud kohtuotsuse põhjendused on siduvad edaspidiselt (TsMS § 457 lg 1). Kohtu hinnangul hageja BOLE OÜ on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega töötamise alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kohtu hinnangul kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega müügi alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kohus leiab, et nii hageja BOLE OÜ kui kostja pidi teadma, millise sobiva materjali- ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud.
10.3.22.08.2012 taganemise avalduses on täiendavalt välja toodud, et hageja BOLE OÜ-le on oluline, et liimipress on võimeline tootma 100% defektivaba toodet (I kd, tl 63). Enne 25.01.2012 müügilepingu ja liisingulepingu nr 01146668L sõlmimist kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTSI poolt saadetud 24.01.2012 elektronkirjast nähtub, et kõik tehtud testid said rahuldava hinde 3, kõrgeim hinne on 2 ning võttes arvesse materjali seisundit ja ettevalmistustaset on Jowati hinnangul tulemused väga head (I kd, tl 88). Liimipressi 25.01.2012 müügilepingu nr 8 (15)
01146668L sõlmimise aluseks olevas 24.01.2012 müügipakkumises on liimipressi liimimise tulemuste kohta välja toodud: „Suuremas osas oli liimimine hea. Kui ülemisi/alumisi kihte vahekikist eraldati rebiti vahekihi spoon enamasti puruks. Mõnikord jäi vahekihi vineer terveks. Liim mis oli kantud ülemisele/alumisele kihile tuli ülemise/alumise kihi küljest lahti koos ülemise/alumise kihiga ilma, et oleks kahjustanud vahekiri vineeri.“ (I kd, tl 32). Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi aktist (hageja BOLE OÜ tellitud ja hageja BOLE OÜ tootmishoones toimunud ekspertiis) nähtub, et ettevõtte kogemusel praagi kogus ligikaudu 10% pressi kasutamisel vineeri pealistamisel naturaalpuidust lamellidega (I kd, tl 75). Kohtuasja materjalidest ei nähtu kokkuleppe olemasolu, et vaidlusalune liimipress pidi tootma 100% defektivaba toodet. Hageja BOLE OÜ-le võis oluline olla, et liimipress võimeline tootma 100% defektivaba toodet, kuid vastav lepinguline kohustus hagejate ees liimipressi müümisel kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTSIL puudus. Kohus leiab, et vaidlusalune liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud. Kohus tuvastab eeltoodut arvesse võttes, et kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral peab lepingutingimuste kohaselt liimipressi pressimisaeg olema piisav selleks, et liimipressiga võimalik saada püsiv liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali tootmiseks (vt ka kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10.1). Kui kvaliteetse tootmise eeldused on täidetud (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) ja esineb hagejate väidetud puudus (liimipressiga ei ole võimalik saada püsiv liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks), on tegemist 25.01.2012 müügilepingu tingimustele mittevastava liimipressi üleandmisega ja olulise lepingurikkumisega.
11.VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS § 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel oluline küsimus, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hagejad on esitanud seisukoha, mille kohaselt kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS poolt tarnitud liimipress on müügilepingu tingimustele mittevastav. Kohus leidis eelnevalt, et kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) ja hagejate hinnangul on liimipressi väidetavaks puuduseks liimipressi pressimisaeg, mille tulemusel liimipressiga ei ole võimalik saada püsivat liimühendust 380 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali tootmiseks (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10.1). Kostja vaidleb hagejatele vastu (sealhulgas hagejate tõenditele) ja leiab, et ei ole rikkunud lepingutingimusi. Kohus hindab alljärgnevalt asjas tähtsust omavaid tõendeid, et välja selgitada, kas liimipress vastab lepingutingimustele. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsiva liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks.
11.1.Hagejad tõendavad liimipressi lepingutingimustele mittevastavust muuhulgas Jowat AG 18.01.2013 kirjaga (III kd, tl 2 pöördel; I kd, tl-d 143-144 ja 180-181). Nimetatud kirja kokkuvõttes välja toodud: „Torwegge seade sobib selleks tööks, kui kasutada seadet ettenähtud otstarbel. See tähendab, et kasutatav materjal peab olema täiesti tasapinnaline (lame).“ (I kd, tl 181). Hageja BOLE OÜ on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega töötamise alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kostja PROJECTA BALTI 9 (15)
AKTSIASELTS on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega müügi alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kohus leiab, et nii hageja BOLE OÜ kui kostja pidi teadma, millise sobiva materjali- ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud. Vaidlusalune liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10). Kohtu hinnangul Jowat AG 18.01.2013 kirjast ei nähtu, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Kohus ei loe Jowat AG 18.01.2013 kirjaga tõendatuks, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsiva liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks (hagejate väidetud puudus). Seega Jowat AG 18.01.2013 kirjaga ei ole tõendamist leidnud hagejate väidetud puudus, et kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks.
11.2.Hagejad tõendavad liimipressi lepingutingimustele mittevastavust muuhulgas 23.01.2012 põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandega (III kd, tl 2 pöördel; I kd, tl-d 69-72). 23.01.2012 põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandest nähtub, et liimimise hindamise tulemused on rahuldavad ja täpsustatud: „3 Rahuldav =<80-60% liimitus- rebitud kiudu [---] Kuna nii materjal kui meie poolt toodetud liimi tingimused võivad spetsifikatsiooni piires kõikuda siis ka nende väärtused võivad muutuda, ja sellest tulenevalt võib antud toimet küll usaldada aga tulemust ei saa garanteerida.“. Kohtu hinnangul põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandest tulenevalt liimimise hindamise tulemused rahuldavad, aga tulemust ei saa garanteerida. See tähendab, et reaalselt tulemused võivad olenevalt liimipressil kasutatavast materjalist ja liimist olla paremad või halvemad. Asjaolu, et liimipressil liimimise tulemused võivad olla paremad, tõendab Jowat AG 18.01.2013 kirjas välja toodu hilisemad tulemused. Viidatud Jowat AG 18.01.2013 kirjas on vaidlusaluse liimipressil kasutatava materjali osas välja toodud, et tulemused on olnud head. Mõningaid probleeme esines üksnes paindunud tammelamelli korral, mida tuleb ette 5–10% kogutoodangust. Paindunud tammelamelli sidumiseks tuleb kasutada külma lamepressi kalanderpressi asemel või mõlemat, sest Torwegge tootmisliin ei ole selleks ette nähtud. Rohkem kui 90-95% puitmaterjali korral on kalanderpress piisaval tõhus (III kd, tl 2 pöördel; I kd, tl 180). Nimetatud kirja kokkuvõttes välja toodud: „Torwegge seade sobib selleks tööks, kui kasutada seadet ettenähtud otstarbel. See tähendab, et kasutatav materjal peab olema täiesti tasapinnaline (lame).“ (I kd, tl 181). Hageja BOLE OÜ on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega töötamise alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega müügi alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kohus leiab, et nii hageja BOLE OÜ kui kostja pidi teadma, millise sobiva materjali- ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud. Vaidlusalune liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10). Kohtu hinnangul 23.01.2012 põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandest ei nähtu, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Kohus ei loe 23.01.2012 põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandega 10 (15)
tõendatuks, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimija materjali kasutamine) täitmise korral püsiva liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks (hagejate väidetud puudus). Seega 23.01.2012 põrandalaudade liimituse inspekteerimise vahearuandega ei ole tõendamist leidnud hagejate väidetud puudus, et kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks.
11.3.Samuti ei ole hageja BOLE OÜ liimipressi kasutamisel täitnud kvaliteetse tootmise eeldusi (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine), mida tõendab Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi akt ja Tunnistaja Jari Olavi Johanssoni 28.04.2017 antud ütlused. Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi akti (hageja BOLE OÜ tellitud ja hageja BOLE OÜ tootmishoones toimunud ekspertiis) ekspertiisi järeldustest nähtub, et liimipress ei sobi hageja BOLE OÜ komposiitpaneeli tootmiseks (I kd, tl 78), kuid ekspert vastates hageja BOLE OÜ küsimustele on välja toonud järgmist. Maksimaalne komposiitplaadi paksus, mida liimipress suudab pressida võib olla nähtavasti seadme pakkumises esitatud 80 mm, kui komponendid vastavad nõuetele (I kd, tl 79). Hageja BOLE OÜ kasutatav toormaterjal on kvaliteetne, kuid mitte sobiv hangitud kalanderpressis liimimiseks. Töö tulemus sõltub materjalist. Naturaalpuidust lamellide liimimisel ei ole kvaliteet garanteeritud. Hageja BOLE OÜ kasutatav liim antud seadme ja tootmisprofiili juures ei ole sobiv, kuid samas puudub ka sobivama liimi kohta info. Võimalik on vaid kasutusele võtta sobivam liimipress (I kd, tl 80). Poolte vahel kokkulepitud lepingutingimuste kohaselt liimipress peab sobima liimipressi jaoks sobiva 3-80 mm paksuse materjali liimimiseks, liimipressil peab kasutama sobivat PUR kuumliimi (standardlahenduses 2 kg) ja liimipressi kasutaja vastutab liimipressil sobiva materjali kasutamise eest. Kokkulepitud lepingutingimustest nähtub, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10.1). Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi aktist nähtub, et liimipress suudab pressida 80 mm paksust komposiitplaadi, kui komponendid vastavad nõuetele. Hageja BOLE OÜ kasutatav toormaterjal on kvaliteetne, kuid mitte sobiv liimipressis liimimiseks. Hageja BOLE OÜ kasutatav liim ei ole sobiv liimipressis liimimiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja BOLE OÜ täitnud Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisi aktist nähtuvalt liimipressi kasutamisel kvaliteetse tootmise eeldusi (pole kasutanud liimipressil sobivat liimi ja materjali). Kokkulepitud lepingutingimustest nähtub, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10.1). Hageja BOLE OÜ on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega töötamise alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega müügi alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kohus leiab, et nii hageja BOLE OÜ kui kostja pidi teadma, millise sobiva materjali- ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud. Vaidlusalune liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10). Tunnistaja Jari Olavi Johanssoni 28.04.2017 antud ütluste kohaselt: „Ma arvan, et Bole taganes PWR müügilepingust sellepärast, et nad vahetasid parketi tüüpi. Ma arvan, et nad hakkasid tootma teist tüüpi parketti ja ei vajanud seda seadet. Tean kindlasti, et nende komponentide kvaliteet ei olnud piisav. Seda ma ka David K.-le rääkisin.“. 11 (15)
Tunnistaja Jari Olavi Johanssoni 28.04.2017 antud ütlustest nähtub, et hageja BOLE OÜ komponentide kvaliteet ei olnud piisav. Kohtu hinnangul Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisist ei nähtu, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Kohus ei loe Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisiga tõendatuks, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsiva liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks (hagejate väidetud puudus). Seega Tallinna Tehnikaülikooli 17.12.2012 ekspertiisiga ei ole tõendamist leidnud hagejate väidetud puudus, et kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks.
11.4.Hagejad tõendavad liimipressi lepingutingimustele mittevastavust muuhulgas Hannes Tarni 03.04.2012, 28.05.2012, 05.07.2012 elektronkirjadega (III kd, tl 3; I kd, tl-d 55-60). Viimases 05.07.2012 elektronkirjas jõutud järeldusele, et Torwegge PWR 100 press ei ole võimeline tootmistingimustel pressima 6 mm tammelamelli ja märgitud, et Hannes Tarn Bolefloor arendusjuht ehk hageja BOLE OÜ töötaja. Kokkulepitud lepingutingimustest nähtub, et liimipressi kasutamisel tuleb täita kvaliteetse tootmise eeldused (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10.1). Kohus eelnevalt leidis, et hageja BOLE OÜ ei ole täitnud liimipressi kasutamisel kvaliteetse tootmise eeldusi (pole kasutanud liimipressil sobivat liimi ja materjali) (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 11.3). Jowat AG 18.01.2013 kirja kokkuvõttes välja toodud: „Torwegge seade sobib selleks tööks, kui kasutada seadet ettenähtud otstarbel. See tähendab, et kasutatav materjal peab olema täiesti tasapinnaline (lame).“ (I kd, tl 181). Hageja BOLE OÜ on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega töötamise alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kostja PROJECTA BALTI AKTSIASELTS on oma ala spetsialist ja omab kogemust puidutööpinkidega müügi alal ning on teadlik liimipressi kasutamise spetsiifikast (sealhulgas liimipressiga kvaliteetse tootmise eeldustest, näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamisest). Kohus leiab, et nii hageja BOLE OÜ kui kostja pidi teadma, millise sobiva materjali- ja liimi kasutamiseks on liimipress ettenähtud. Vaidlusalune liimipress ei pidanud tootma 100% defektivaba toodet. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud (vt kohtuotsuse põhjendava osa punkti 10). Kohus ei loe Hannes Tarni 03.04.2012, 28.05.2012, 05.07.2012 elektronkirjadega tõendatuks, et liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsiva liimühendus 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks (hagejate väidetud puudus). Seega Hannes Tarni 03.04.2012, 28.05.2012, 05.07.2012 elektronkirjadega ei ole tõendamist leidnud hagejate väidetud puudus, et kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks.
11.5.Kohtu hinnangul hagejate asjas viidatud muude tõenditega ei tõenda tõendamist vajavat asjaolu - liimipressiga pole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja 12 (15)
materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks (hagejate väidetud puudus). Jari Johanaasen kohtumise protokollist (III kd, tl 2 pöördel; II kd, tl-d 48-53, 153-154 ja 161-162) nähtuvad peamiselt soovitused tootmise kohta. Kaido Käsiku 11.01.2012 elektronkirjas on viidatud Torwegge liimimise katsetulemustele (katsetulemused head, kuid mitte suurepärased) (III kd, tl 2 ja pöördel I kd, tl 147 ja 183). Kaido Käsiku 23.01.2012 elektronkirjas välja toodud peamiselt masina paigaldamise asjaolud (III kd, tl 2 ja pöördel I kd, tl 149 ja 185). Kaido Käsiku 30.12.2011 elektronkirjas kirjeldatud PWR500 ja PWR 100 erinevust (III kd, tl 2; I kd, tl-d 85-86). Hagejate nõuete lahendamine
12.VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 365 lg 1 kohaselt liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Hagejad paluvad kohtul kostjalt välja nõuda hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks müügilepingu nr 01146668L alusel üle antud 131 322 eurot, intressi perioodi 27.01.2012 – 02.09.2012 eest 559,12 eurot, viivise perioodi 03.09.2012 – 28.06.2013 eest 6898,21 eurot. Hagejad paluvad kohtul kostjalt hageja BOLE OÜ kasuks välja mõista kahju (liisinguandjale tasutud intress perioodil 29.02.2012 – 30.05.2013) 4258,56 eurot. Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts on esitanud kostja vastu müügilepingust taganemise tulemusel tekkinud tagasitäitmise nõude. Seega põhineb hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõue lepingul. Hageja BOLE OÜ ja kostja vahel puudub leping, millest tulenevate kohustuste rikkumise tulemusel tekkinud kahju hüvitamist saaks hageja BOLE OÜ lepingu alusel kostjalt nõuda. VÕS § 365 lg 1 annab liisinguvõtjale aluse esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude. Hageja BOLE OÜ nõude aluseks on VÕS § 365 lg 1. Mõlema hageja nõude esmaseks eelduseks on antud juhul kehtiv lepingust taganemine (kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja). Lepingust taganemine on VÕS § 188 lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti (nõusolekut), küll aga ei ole lepingust taganemine kehtiv, kui taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täitmata. Kohus eelnevalt leidis, et täidetud on hagejate taganemisavalduse formaalsed eeldused (õigeaegse taganemisavalduse esitamine). Kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. See on kostja poolt liimipressi üle andmine, millega ei ole võimalik saada kvaliteetse tootmise eelduste (näiteks sobiva liimi- ja materjali kasutamine) täitmise korral püsivat liimühendust 3-80 mm paksuse liimipressi jaoks sobiva materjali liimimiseks. Seega kostja ei ole müünud lepingutingimustele mittevastavat asja. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud materiaalsed (sisulised) eeldused lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning hagejad ei ole lepingust kehtivalt taganenud. 13 (15)
Kuna hagejad ei ole vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, tuleb hagejate nõuded kostja vastu jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded kostja vastu. Kuna hagejate nõude eeldused ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata käesolevas asjas muid hagejate seisukohti nõude põhjendatuse osas. Samuti puudub vajadus hinnata kostja muid vastuväiteid nõude põhjendamatuse osas, sest hagi jäi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hagejate kahjuks. Kohtu hinnangul on hagejad menetluskulusid kandma kohustatud isikuteks käesolevas asjas, kuid hagejad osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Hagejate nõuete kogusumma on 143 037,89 eurot (100%), millest hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõue moodustab 138 779,33 eurot (97,02%) ja hageja BOLE OÜ nõue moodustab 4258,56 eurot (2,98%). Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 alusel kostja menetluskulud 97,02% ulatuses hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda ning 2,98% ulatuses hageja BOLE OÜ kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirjad 08.06.2017 ja 24.11.2017. Kohus andis 07.12.2017 elektronkirjas võimaluse esitada menetlusosalistel seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta 7 päeva jooksul menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hagejate lepingulisele esindajale Priit Lemberile kostja menetluskulude nimekirjad kätte toimetatud 08.12.2017. Hagejad ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud seisukohta kostja menetluskulude kohta.
15.Kostja palub 08.06.2017 ja 24.11.2017 menetluskulude nimekirjas menetluskulude hüvitamist kokku summas 9799,22 eurot ilma käibemaksuta (menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kulust 9376,62 eurot, kassatsioonikautsjonist 357,59 eurot, 28.04.2017 istungiga seotud tõlkekulust 65 eurot). Kostja tunnitasu on 115,04 eurot ilma käibemaksuta 51 tunni ja 5 minuti ulatuses ehk 51,08 tunni ulatuses ajavahemiku 14.10.2013 kuni 31.08.2015 eest. Alates 01.09.2015 kostja tunnitasu 125 eurot ilma käibemaksuta 28 tunni ulatuses. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sealhulgas arvestades, et kostja vandeadvokaadis lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi ja kostja lepinguline esindaja menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvunud), siis ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu: 04.11.2013 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 0,5 tunni ulatuses; 30.12.2013 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 0,4 tunni ulatuses; 19.03.2014 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 0,2 tunni ulatuses; 17.06.2014 menetlusdokumendi ja sellega seonduvate toimingute eest 1 tunni ulatuses; 28.04.2017 istungiks ettevalmistamiseks 0,5 tunni ulatuses; 08.06.2017 menetluskulude nimekirja koostamise eest 40 minutit ehk 0,67 tunni ulatuses; 24.11.2017 menetluskulude nimekirja koostamise eest 20 minutit ehk 0,33 tunni ulatuses. 14 (15)
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. 5634,66 euro eest on võimalik kostjale õigusabi osutada 48,98 (51,08 – 0,5 – 0,4 – 0,2 – 1) tunni ulatuses lepingulise esindaja tunnitasuga 115,04 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 3312,50 euro eest on võimalik kostjale õigusabi osutada 26,5 (28 – 0,5 – 0,67 – 0,33) tunni ulatuses lepingulise esindaja tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Vaidlus on kestnud üle kolme aasta. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et hagejad ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud seisukohta kostja menetluskulude kohta), siis on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu vähemalt 75,48 tunni ulatuses ja menetluskulud kokku summas 9369,75 eurot (lepingulise esindaja kulu 5634,66 eurot + lepingulise esindaja kulu 3312,50 eurot + kassatsioonikautsjon 357,59 eurot + tõlkekulu 65 eurot). Kohus määrab kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 9369,75 eurot. Kostja palus kindlaks määrata menetluskulud kokku summas 9799,22 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 429,47 euro (9799,22 9369,75) ulatuses. Kostja menetluskulud on põhjendatud 9369,75 euro ulatuses, kuid arvestama peab, et kohus jättis menetluskulud 97,02% ulatuses hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda ning 2,98% ulatuses hageja BOLE OÜ kanda. Seega on põhjendatud välja mõista hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsilt kostja kasuks kostja põhjendatud menetluskulud 9369,75 eurot 97,02% ulatuses. 9369,75-st 97,02% on 9090,53 eurot. Hageja BOLE OÜ-lt on põhjendatud välja mõista kostja kasuks kostja põhjendatud menetluskulud 9369,75 eurot 2,98% ulatuses. 9369,75-st 2,98% on 279,22 eurot. Kohus mõistab hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsilt kostja kasuks välja menetluskulud 9090,53 eurot. Kohus mõistab hageja BOLE OÜ-lt kostja kasuks välja menetluskulud 279,22 eurot. Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejatelt kostja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
16.Kostja 24.11.2017 menetluskulude nimekirjas esitas järgneva taotluse: „Määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustuvad Swedbank Liising Aktsiaselts ja BOLE OÜ kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri.“. Kohtu hinnangul soovivad kostja, et kohus määraks kindlaks menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava kohtulahendi täitmise korra TsMS § 445 mõttes. Kostja lepinguline esindaja saab võlgnikule hüvitatavaid menetluskulusid vastu võtta (TsMS § 222 lg 1 p 12). Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrava kohtulahendi täitmise korra selliselt, et kostjale tuleb menetluskulud tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood 11984324) kontole nr EE781010220192873229 (AS SEB Pank) ning maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasi nr 2-13-31753. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.