Kohtuasja number
2-24-8891
Määruse tegemise aeg ja koht
06.05.2025, Jõhvi
Kohtunik
Heleen Jääger
Kohtuasi
If P&C Insurance AS avaldus Y.L vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks nende Avaldaja
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
ja
If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Puudutatud isik Y.L (sünniaeg XXX) Kirjalik menetlus
2-24-8891 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Avaldaja nõue ja põhjendused
If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 06.06.2024 (hiljem täpsustatud) Viru Maakohtule avalduse Y.L (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 955,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 159,90 eurot ajavahemiku 27.12.2022–05.06.2024 eest ning viivise põhivõla tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Avalduse kohaselt toimus 08.11.2022 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr XX vannitoa lagi ja korteri põrand. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. S A OÜ tegi pakkumise kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde ja materjalide osas. Avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule remondikulud 955,90 eurot. Tööde kogumaksumusest on maha arvatud 30% ja omavastutus 185 eurot (1629,86 - 30% - 185 eurot = 955,90). VÕS § 492 lg 1 alusel läks korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu üle avaldajale. Avaldaja esitas 16.12.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning andis talle 10-päevase tähtaja nõude tasumiseks, kuid puudutatud isik nõuet ei täitnud. Kahju põhjustas veeleke lahti jäetud kraanist korteris nr XX, mis kuulub puudutatud isikule. Puudutatud isik on rikkunud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivaid mõjutusi. Avaldaja nõuab kahjustatud korteri omanikule hüvitatud summat. Puudutatud isik vastutab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 115 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Tubade vahel olev lävepakk ei pruugi vee valgumist ära hoida. Ilmselt sattus vesi teistesse tubadesse läbi laepaneelide ja lävepaku. Puudutatud isiku vastuväited
Puudutatud isik tunnistas nõuet osaliselt.
Korteris nr XX oli kahjujuhtum, kuid kahjunõue on põhjendamatult suur. Seinapaneele sai kuluda 3 pakki ja nende ruutmeetri hind on 12,90 eurot; ehitaja töö on põhjendatud 3 tunni ulatuses 7–9 eurot tunni eest. Puudus põhjus vahetada põrandakatet esikus ja elutoas. Vesi ei saanud valguda vannitoast teistesse tubadesse, sest ukse ees on lävepakk. Kokku on kahju maksimaalselt 78,60 eurot, millele lisandub 1,18 eurot utiliseerimise eest ja 11,20 eurot ehitusprahi prügilasse toimetamise eest, s.o kokku 90,98 eurot. Korteriühistu andmetel ei ole registreeritud suurt veekadu.
Kohus eemaldab toimikust puudutatud isiku korduvad dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 58–78, 80–89, 91–103, 105, 107–108.
Kohus rahuldab If P&C Insurance AS avalduse.
Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu, leides, et viimane on rikkunud korteriomaniku kohustusi, mille tõttu on avaldajale tekkinud kahju.
Kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui teine korteriomanik on oma kohustust rikkunud 2(6)
2-24-8891 (VÕS § 115 lg 1), teine korteriomanik vastutab rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (vt RKTKo 09.03.2022, 2-199543, p 15; 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 22).
Menetlusosalised ei vaidle selle üle, puudutatud isikule kuulub korter XXX. 08.11.2022 toimus korteris nr XX kahjujuhtum, mille tagajärjel sai veekahjustusi selle all asuv korter nr XX. Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX asuva korteri nr XX. Avaldaja on korteriomanikule hüvitanud kahju 955,90 eurot. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue korteriomaniku vastu hüvitatud kahju ulatuses. Neid asjaolusid kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (vrdl TsMS § 477 lg-d 5 ja 7; dtl 3, 29, 106, 141–144).
Kohus peab puudutatud isikul lasunud kohustuse sisustamiseks ja rikkumise tuvastamiseks tegema kindlaks kahju põhjuse. Praegu ei näi menetlusosalistel olevat kahju põhjuse osas erimeelsusi. Kahjustatud korteriomaniku seletusest nähtuvalt murdis korteriühistu esimees ukse lahti, et kraan sulgeda (dtl 3). Ülevaatusakti järgi ülemine naaber uputas ja kahju tekkepõhjus on veekahju korterist XX (dtl 8). Puudutatud isik on ise identifitseerinud avarii asukoha (dtl 106). Avaldaja sõnul põhjustas kahju lahtine või katkine kraan puudutatud isiku korteris (dtl 3, 112). Puudutatud isik ei ole kahju põhjusele vastuväiteid esitanud ning kohtu ette ei ole toodud muid võimalikke kahju põhjuseid. Seega loeb kohus tõendatuks, et veeavarii põhjuseks oli veeleke puudutatud isiku korteris asunud kraanist.
KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kellelegi kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus kaasomandi osast ja tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p
49).
2-24-8891 KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise korral (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 19). Avaldaja tõendab kahju suurust S A OÜ hinnapakkumise ja maksekorraldusega (dtl 7, 144). Avaldaja sõnul on tegemist kokkuleppelise hüvitisega, mis on saadaud tööde hinnapakkumises toodud maksumuse, soodustuse ja omavastutuse vahest: 1629,86 - 30% - 185 (omavastutus) = 955,90 eurot. On üldteada, et kahjustatud korteriomaniku ja kindlustusandja kokkuleppel võib kindlustusandja vähendada hüvitise suurust, kui omanik kõrvaldab kahju ise. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et hinnapakkumises toodud kuluread oleks valed. Praegu on hinnapakkumises kajastatud töid ja materjale korteri taastamiseks (dtl 7). Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks nt vallasasjade vms kulu, mis ei ole hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitseeesmärgiga. Kohtu hinnangul võib hinnapakkumises kajastatud töid pidada vajalikuks ja kulusid põhjendatuks. Avaldaja on piltide, ülevaatusakti ja hinnapakkumisega tõendanud, et kahjustada said korteri nr XX vannitoa lagi ja korteri põrand (dtl 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16). Avaldaja on seejuures selgitanud niiskusemõõtja näite: niiskusemõõtja näit 10,3% digitoimiku leheküljel 10 tähendaks vahetult pärast veeleket, et laminaat on kergelt niiske ja võib ise kahjustusteta ära kuivada. Kuna aga põrandakate ei kuivanud 24 tunni jooksul ära (veeleke oli 08.11.2022, mõõtmine 14.11.2022), tuli põrand asendada. Niiskusemõõtja näit 22,0% digitoimiku leheküljel 11 tähendab, et põrandakatte all on vesi, mille tõttu hakkab laminaat punduma (dtl 139). Piltidelt nähtub ka see, et laminaatparkett oli niiskuskahjustuse tõttu pundunud ja laminaadiplaatidele olid tekkinud vahed (dtl 12, 13). Vesi on jooksnud ülevalt alla põrandale (dtl 16). Välistada ei saa, et lae all valgub vesi suuremale pinnale või põrandale jõudnud vesi valgub põranda all teistesse tubadesse olenemata lävepakust. Samuti võib pidadada usutavaks, et esteetilise tulemuse saavutamiseks peab materjali kogus olema suurem, kui on nt ruutmeetri järgi ühes pakis materjali. Seetõttu võib pidada vajalikuks ja põhjendatuks laepaneelide ja põrandakatte vahetusega seotud töid ja materjale. Puudutatud isik ei ole kahju suurust ümber lükanud. Tema vastuväited kahju suurusele ning materjalide ja tööde mahule on paljasõnalised. Seejuures tegi kohus puudutatud isikule ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et kahju ulatus oli väiksem või esitada konkureeriv hinnapakkumine samaväärsete tööde ja materjalide kohta (dtl 136). Kui avaldaja on esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendid, tuleb puudutatud isikul nende ümberlükkamiseks esitada omapoolsed tõendid. Puudutatud isiku esitatud väited ja tõendid ei ole kahju suuruse ümberlükkamiseks ka asjakohased. Puudutatud isik on esitanud pildi seinapaneelist, kuid kahjustatud korteris vahetati laepaneelid. Üksiti on hinnapakkumises kajastatud laepaneelide hind soodsam kui puudutatud isiku näidatud paneeli hind. Puudutatud isiku ehitusprahi utiliseerimisega seotud kulud ei arvesta kahju ulatust. Ka ei ole puudutatud isiku arvutuskäik läbipaistev. 12. Kohus leiab eelneva põhjal, et avaldaja kahju on põhjendatud ja tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust rikkunud ja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täinud, ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). 4(6)
isikult avaldaja
2-24-8891 kasuks
5(6)
2-24-8891
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.