lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8891/24

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8891/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
If P&C Insurance AS10100168(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-8891

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2025, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

If P&C Insurance AS avaldus Y.L vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks nende Avaldaja

Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine

ja

If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Puudutatud isik Y.L (sünniaeg XXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Eemaldada toimikust korduvad dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 58–78, 80–89, 91–103, 105, 107–108.
2.Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus Y.L vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
3.Mõista Y.L-ilt (sünniaeg XXX) If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja 1219,62 eurot (s.o kahjuhüvitis 955,90 eurot ja ajavahemikul 27.12.2022– 06.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 263,72 eurot).
4.Mõista Y.L-ilt If P&C Insurance AS kasuks välja põhivõlalt (955,90 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Jätta menetluskulud Y.L kanda.
6.Mõista Y.L-ilt If P&C Insurance AS kasuks menetluskulude katteks välja 425 eurot.
7.Mõista Y.L-ilt If P&C Insurance AS kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (425 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Y.L-il tuleb kanda If P&C Insurance AS kasuks väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu

2-24-8891 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Avaldaja nõue ja põhjendused

If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 06.06.2024 (hiljem täpsustatud) Viru Maakohtule avalduse Y.L (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 955,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 159,90 eurot ajavahemiku 27.12.2022–05.06.2024 eest ning viivise põhivõla tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Avalduse kohaselt toimus 08.11.2022 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada korteri nr XX vannitoa lagi ja korteri põrand. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. S A OÜ tegi pakkumise kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde ja materjalide osas. Avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule remondikulud 955,90 eurot. Tööde kogumaksumusest on maha arvatud 30% ja omavastutus 185 eurot (1629,86 - 30% - 185 eurot = 955,90). VÕS § 492 lg 1 alusel läks korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu üle avaldajale. Avaldaja esitas 16.12.2022 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning andis talle 10-päevase tähtaja nõude tasumiseks, kuid puudutatud isik nõuet ei täitnud. Kahju põhjustas veeleke lahti jäetud kraanist korteris nr XX, mis kuulub puudutatud isikule. Puudutatud isik on rikkunud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivaid mõjutusi. Avaldaja nõuab kahjustatud korteri omanikule hüvitatud summat. Puudutatud isik vastutab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 115 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Tubade vahel olev lävepakk ei pruugi vee valgumist ära hoida. Ilmselt sattus vesi teistesse tubadesse läbi laepaneelide ja lävepaku. Puudutatud isiku vastuväited

Puudutatud isik tunnistas nõuet osaliselt.

Korteris nr XX oli kahjujuhtum, kuid kahjunõue on põhjendamatult suur. Seinapaneele sai kuluda 3 pakki ja nende ruutmeetri hind on 12,90 eurot; ehitaja töö on põhjendatud 3 tunni ulatuses 7–9 eurot tunni eest. Puudus põhjus vahetada põrandakatet esikus ja elutoas. Vesi ei saanud valguda vannitoast teistesse tubadesse, sest ukse ees on lävepakk. Kokku on kahju maksimaalselt 78,60 eurot, millele lisandub 1,18 eurot utiliseerimise eest ja 11,20 eurot ehitusprahi prügilasse toimetamise eest, s.o kokku 90,98 eurot. Korteriühistu andmetel ei ole registreeritud suurt veekadu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus eemaldab toimikust puudutatud isiku korduvad dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 58–78, 80–89, 91–103, 105, 107–108.

Kohus rahuldab If P&C Insurance AS avalduse.

Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude puudutatud isiku vastu, leides, et viimane on rikkunud korteriomaniku kohustusi, mille tõttu on avaldajale tekkinud kahju.

Kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui teine korteriomanik on oma kohustust rikkunud 2(6)

2-24-8891 (VÕS § 115 lg 1), teine korteriomanik vastutab rikkumise eest, st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 115 lg 1, § 103 lg 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (vt RKTKo 09.03.2022, 2-199543, p 15; 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 13–18; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19 ja 22).

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, puudutatud isikule kuulub korter XXX. 08.11.2022 toimus korteris nr XX kahjujuhtum, mille tagajärjel sai veekahjustusi selle all asuv korter nr XX. Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX asuva korteri nr XX. Avaldaja on korteriomanikule hüvitanud kahju 955,90 eurot. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue korteriomaniku vastu hüvitatud kahju ulatuses. Neid asjaolusid kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (vrdl TsMS § 477 lg-d 5 ja 7; dtl 3, 29, 106, 141–144).

Kohus peab puudutatud isikul lasunud kohustuse sisustamiseks ja rikkumise tuvastamiseks tegema kindlaks kahju põhjuse. Praegu ei näi menetlusosalistel olevat kahju põhjuse osas erimeelsusi. Kahjustatud korteriomaniku seletusest nähtuvalt murdis korteriühistu esimees ukse lahti, et kraan sulgeda (dtl 3). Ülevaatusakti järgi ülemine naaber uputas ja kahju tekkepõhjus on veekahju korterist XX (dtl 8). Puudutatud isik on ise identifitseerinud avarii asukoha (dtl 106). Avaldaja sõnul põhjustas kahju lahtine või katkine kraan puudutatud isiku korteris (dtl 3, 112). Puudutatud isik ei ole kahju põhjusele vastuväiteid esitanud ning kohtu ette ei ole toodud muid võimalikke kahju põhjuseid. Seega loeb kohus tõendatuks, et veeavarii põhjuseks oli veeleke puudutatud isiku korteris asunud kraanist.

KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kellelegi kahju. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab teine korteriomanik tõendama, et kahju lähtus kaasomandi osast ja tema ei ole kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p

49).

10.Arvestades, et kahju põhjuseks oli veeleke kraanist, lähtus kahju puudutatud isikule kuuluva korteri eriomandi piirest ja eriomandi osast. Kraan on vajalik ühe korteri piires vee laialiviimiseks ning on eemaldatav ilma kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (vrdl RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 13.3; 16.05.2018, 2-16-8344, p 11). Võib eeldada, et puudutatud isik on eriomandi korrashoiu ja teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustust rikkunud. Teine korteriomanik on kannatanud kahju, mis ei kuulu tavakasutusse raamidesse. Puudutatud isik ei ole väitnud, et kahju lähtus kaasomandi osast ja ta pole oma kohustusi rikkunud või rikkumine on vabandatav.
11.Avaldaja palub hüvitada kahju 955,90 eurot. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 3(6)

2-24-8891 KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise korral (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 19). Avaldaja tõendab kahju suurust S A OÜ hinnapakkumise ja maksekorraldusega (dtl 7, 144). Avaldaja sõnul on tegemist kokkuleppelise hüvitisega, mis on saadaud tööde hinnapakkumises toodud maksumuse, soodustuse ja omavastutuse vahest: 1629,86 - 30% - 185 (omavastutus) = 955,90 eurot. On üldteada, et kahjustatud korteriomaniku ja kindlustusandja kokkuleppel võib kindlustusandja vähendada hüvitise suurust, kui omanik kõrvaldab kahju ise. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et hinnapakkumises toodud kuluread oleks valed. Praegu on hinnapakkumises kajastatud töid ja materjale korteri taastamiseks (dtl 7). Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks nt vallasasjade vms kulu, mis ei ole hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitseeesmärgiga. Kohtu hinnangul võib hinnapakkumises kajastatud töid pidada vajalikuks ja kulusid põhjendatuks. Avaldaja on piltide, ülevaatusakti ja hinnapakkumisega tõendanud, et kahjustada said korteri nr XX vannitoa lagi ja korteri põrand (dtl 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16). Avaldaja on seejuures selgitanud niiskusemõõtja näite: niiskusemõõtja näit 10,3% digitoimiku leheküljel 10 tähendaks vahetult pärast veeleket, et laminaat on kergelt niiske ja võib ise kahjustusteta ära kuivada. Kuna aga põrandakate ei kuivanud 24 tunni jooksul ära (veeleke oli 08.11.2022, mõõtmine 14.11.2022), tuli põrand asendada. Niiskusemõõtja näit 22,0% digitoimiku leheküljel 11 tähendab, et põrandakatte all on vesi, mille tõttu hakkab laminaat punduma (dtl 139). Piltidelt nähtub ka see, et laminaatparkett oli niiskuskahjustuse tõttu pundunud ja laminaadiplaatidele olid tekkinud vahed (dtl 12, 13). Vesi on jooksnud ülevalt alla põrandale (dtl 16). Välistada ei saa, et lae all valgub vesi suuremale pinnale või põrandale jõudnud vesi valgub põranda all teistesse tubadesse olenemata lävepakust. Samuti võib pidadada usutavaks, et esteetilise tulemuse saavutamiseks peab materjali kogus olema suurem, kui on nt ruutmeetri järgi ühes pakis materjali. Seetõttu võib pidada vajalikuks ja põhjendatuks laepaneelide ja põrandakatte vahetusega seotud töid ja materjale. Puudutatud isik ei ole kahju suurust ümber lükanud. Tema vastuväited kahju suurusele ning materjalide ja tööde mahule on paljasõnalised. Seejuures tegi kohus puudutatud isikule ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et kahju ulatus oli väiksem või esitada konkureeriv hinnapakkumine samaväärsete tööde ja materjalide kohta (dtl 136). Kui avaldaja on esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendid, tuleb puudutatud isikul nende ümberlükkamiseks esitada omapoolsed tõendid. Puudutatud isiku esitatud väited ja tõendid ei ole kahju suuruse ümberlükkamiseks ka asjakohased. Puudutatud isik on esitanud pildi seinapaneelist, kuid kahjustatud korteris vahetati laepaneelid. Üksiti on hinnapakkumises kajastatud laepaneelide hind soodsam kui puudutatud isiku näidatud paneeli hind. Puudutatud isiku ehitusprahi utiliseerimisega seotud kulud ei arvesta kahju ulatust. Ka ei ole puudutatud isiku arvutuskäik läbipaistev. 12. Kohus leiab eelneva põhjal, et avaldaja kahju on põhjendatud ja tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Kahju on rikkumisega põhjuslikus seoses. Kui puudutatud isik ei oleks kohustust rikkunud ja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täinud, ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). 4(6)

13.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud välja mõista kahjuhüvitis 955,90 eurot.

isikult avaldaja

2-24-8891 kasuks

14.Avaldaja nõuab põhinõudelt viivist alates 27.12.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise nõude 16.12.2022 ning palus kahju hüvitada 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest (dtl 17). 10 päeva möödus 27.12.2022. Seega on avaldaja tõendanud, et nõue muutus sissenõutavaks 27.12.2022 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub kohtulahendi tegemise seisuga (06.05.2025) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 263,72 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga). Samuti kuulub väljamõistmisele alates 07.05.2025 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.
15.Kohus rahuldab avalduse, mistõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud, sh riigilõiv, ja kohtuvälised kulud, sh lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1, § 144 p 1). Avaldaja esitas 23.04.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot ja esindajakuludest 845 eurot. Nimekirja järgi kulus esindajal toimingute tegemisele 5 tundi ning ta osutas teenust tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, andes samas hinnangu kulude suurusele tervikuna ja kaaludes, kas esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestab kohus kohtuasjale kulunud aega, kohtuvaidluse asjaolusid, asja liiki, asja keerukust ja mahukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu (TsMS § 175 lg 1; RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Avaldajat esindas mitteadvokaadist lepinguline esindaja tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei ole selline tunnitasu määr mitteadvokaadist esindaja puhul põhjendatud. Kohtupraktikas on mitteadvokaadist esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, 2-22-15592, p 60). Kuna tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega ning menetlusdokumendid ei ole sisukad, loeb kohus põhjendatud tunnitasuks 85 eurot. Tehtud toiminguid ja nende tegemisele kulunud aega peab kohus samas põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus avaldaja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 425 eurot käibemaksuga (5 × 85 = 425).

5(6)

2-24-8891

17.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Vastavalt avaldaja taotlusele (dtl 146) märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja