Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-110436

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. 2(8)

2-17-110436 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus 04. detsembril 2016 Harjumaal, Tallinn-Narva mnt 12. km-l liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid FORD GALAXY reg märgiga XXX ja TOYOTA YARIS reg märgiga XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikluskahju põhjustamise eest on vastutavaks isikuks sõiduki Ford juht, kostja, kelle tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud AAS “BTA Baltic Insurance Company” Eesti filiaali ehk hageja poolt. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seda nõuetekohaselt fikseerimata. Kostja deklareeris hagejale esitatud hüvitisavalduses ise, et ei mäleta sündmusi ja nende järjestust, kuna oli joobeseisundis. TOYOTA YARIS reg märgiga XXX oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE poolt vabatahtliku sõidukikindlustuse lepinguga. Sõiduki omanik pöördus ERGO Insurance SE poole, kes käsitles antud kahjujuhtumit ja hüvitas kahju summas 1323,11 eurot kaskokindlustuse lepingu alusel ning esitas hagejale tagasinõude. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 24 alusel hüvitas BTA liikluskindlustuse tavalepingu alusel ERGO Insurance SE-le viimase poolt kannatanule hüvitatud kahju summas 1323,11 eurot, kusjuures kalkulatsioonis olevast summast on maha arvestatud asendusauto kulud ning omavastutus 175 eurot. Täiendavalt hüvitas hageja kannatanule kaskokindlustuse lepingu alusel kahju kogusummast maha arvestatud omavastutuse 175 eurot. Seega hüvitas hageja liiklusõnnetusest tekkinud kahju kokku 1498,11 eurot (1323,11+175). Kuna sõiduki FORD GALAXY reg märgiga XXX valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt, oli hageja kohustatud hüvitama kostja poolt tekitatud liikluskahju. Hageja on arvestanud kahju hüvitamise nõudelt seadusjärgset viivist alates kostjale kirjalikult rahaliste nõuete esitamisest 15. veebruaril 2017. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõude 1498,11 eurot ja viivis põhinõudelt (1498,11 eurot) alates 11. märtsist 2017 kuni 07. jaanuarini 2018 kokku 99,49 eurot ning edasi põhinõudelt protsendina seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palub jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda ja välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud 240 eurot. Kostja vastus hagile Kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et 04. detsembril 2016 (kostja on ekslikult märkinud „jaanuaril 2016“ – kohtu märkus) toimus Harjumaal Tallinna – Narva mnt 12 km liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid Ford Galaxy reg märgiga XXX ja Toyota Yaris reg märgiga XXX. Liiklusõnnetuses tekkinud liikluskahju põhjustas kostja, kes liiklusõnnetuse hetkel oli kindlustatud hageja juures. Samuti kostja ei vaidle, et kostja lahkus sündmuskohalt. 3(8)

2-17-110436 Kostja ei vaidle, et ta võis liiklusõnnetusega tekitada mingit kahju sõidukile Toyota Yaris. Kostja ei tunnista tekitatud kahju ulatust ja suurust. Samuti leiab kostja, et kahju ulatus ja suurus ei ole tõendatud. Hageja esitatud sõidukikahju hüvitise taotlusest ei tulene, missugused vigastused oli tekitatud sõidukile Toyota Yaris. Kostja märkis 25. detsembri 2016 avalduses kahju hüvitamiseks, et liiklusõnnetuse tagajärjel oli tema sõidukil Ford Galaxy reg märgiga XXX kahjustatud parem peegel, aga sõidukil Toyota Yaris reg märgiga XXX vasak peegel. Kostja nõustub, et kostja vastutab Toyota Yaris vasaku peegli rikkumise eest. Hageja esitatud fotod ei tõenda kahju olemasolu, kuna nendest ei nähtu, millal olid fotod tehtud ja mis sõiduk on fotodel kajastatud. Kostja leiab, et ta vastutab ainult sõiduki Toyota Yaris vasaku peegli rikkumise eest ning peab hüvitama kahju mis seotud ainult vasaku peegli parandamiseks. Hageja esitas HAT AUTO AS arve, kus on märgitud tehtud tööde nimekiri. Kostja leiab, et mõned nimekirjas märgitud tööd ei olnud hädavajalikud sõiduki endise olukorra taastamiseks (peegli parandamiseks) ning tööde maksumus on kõrgendatud. Kostja leiab, et praegu on tõendatud ainult see, et kostja liiklusõnnetuse tõttu rikkus Toyota Yaris vasaku peegli ning kuna puuduvad tõendid, et oli ka muid sõiduki kahjustusi, vastutab kostja ainult kahju eest, mis on seotud peegli parandamisega. Hageja poolt esitatud kalkulatsiooni summa 1464,11 euro on kõrgendatud ning seetõttu kostja hagi nõuded ei tunnista. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kahju suurus ja ulatus ei ole tõendatud. Kahju hüvitamise eesmärk on taastada võimaluste piires olukord, mis valitses enne kindlustusjuhtumit. Liikluskindlustuse lepingu alusel hüvitatakse sõiduki taastusremondi kulu. Sõiduki taastamine peab toimuma mõistlikel tingimustel ja ulatuses. Kahju suurust hinnatakse taastamiskulude kohta esitatud andmete ja teiste tõendite alusel. Antud juhul on kahju suurus tehtud kindlaks remondiettevõtte kalkulatsiooni ja politsei poolt tehtud fotode alusel, mis on tõenditena esitatud ka kohtule. Antud juhul esitas sõiduki TOYOTA YARIS reg märgiga XXX vastutav kasutaja 06. detsembril 2017 sõidukikahju hüvitamise taotluse, millega täitis nõuetekohaselt LKindlS § 37 lg 1 sätestatud teavitamise kohustuse ning 07. detsembril 2016 pöördus HAT-Auto AS poole, kes tuvastas 04. detsembril 2016 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju ulatuse, suuruse ja kahju likvideerimiseks vajalikud remonditööd. Kõik HAT-Auto AS arves nr 504368 nimetatud tööd on põhjuslikus seoses 04. detsembri 2016 toimunud liiklusõnnetusega ning on vajalikud sõiduki taastamiseks mõistlikel tingimustel ja ulatusel. Kostja tunnistab 25. detsembri 2017 avalduses üksnes kahjustatud sõiduki Toyota Yarise vasaku poole peegli kahjustusi. Kindlasti ei saa käsitleda kahju ulatusena üksnes kostjale arusaadavaid ja tema poolt aktsepteeritavaid kahjustusi. Liiklusõnnetus toimus ajal, mil väljas oli juba pimenenud (15:30) ning kõigi kahjustuste märkamine kohapeal ei pruukinud üldse olla võimalik. Kostja on ise tunnistanud, et liiklusõnnetuse hetkel oli kostja sellises alkoholijoobes, et ei mäleta sündmusi ega nende järjekorda. Liiklusõnnetuste kahjustuste puhul on tavaline, kus liiklusõnnetuse toimumise kohas ei ole esmapilgul kahjustused üldse arusaadavad (nähtavad) ning need tuvastatakse alles hiljem, kas päevavalgel või spetsialisti ja/või vastava tehnika kasutamise tulemusel. Hageja poolt on tõendatud kahju ulatus ja tehtud tööd olid vajalikud kahju hüvitamise põhimõtete täitmiseks. Samas ei ole Kostja viidanud ühelegi tööle, mille tegemine tema hinnangul oleks põhjendamatu. Kindlustusandja peab hüvitama mõistlikud kulud, mida on vaja kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamiseks ning kahju kannatanul on õigus valida talle sobiv autoremondiettevõte. Kui kindlustusandja hinnangul ületab kannatanu valitud ettevõtte kalkulatsioon mõistlikke kulutusi, siis transporditakse sõiduk hinnangu koostamiseks kindlustusandja nimetatud ettevõttesse. Kui 4(8)

2-17-110436 kahju kannatanu soovib sõiduki taastamist enda valitud ettevõttes, kuid selle ettevõtte kalkulatsioon ei ole kindlustusandja hinnangul mõistlik, siis hüvitab kindlustusandja remondikulu mõistlikus mahus ja ülejäänud osa jääb kannatanu enda kanda. Esindustes on õigus remontida oma sõidukit nendel kannatanutel, kelle sõidukil on veel garantiiaeg või kes on eelnevalt pidevalt kasutanud selle esinduse teenuseid. Antud juhul liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduk oli garantiiline, esmane registreerimine 30. jaanuar 2014, mistõttu selle remontimine esinduses HAT Auto AS-s oli igati põhjendatud. Arvestada tuleks ka asjaolu, et HAT Auto AS, kui hageja koostööpartner, on andnud varuosadele 12% allahindluse, mis veelgi muudab kogu taastusremondi odavamaks. Kostja vastuväited põhjendamatult kõrgete remonditööde kohta ei ole põhjendatud. Asjaolu, et remonditöid teostati 1,5 kuu möödumisel liiklusõnnetusest, ei ole asjassepuutuv. Antud juhul kehtib üldine aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel. See tähendab, et kannatanu nõue liikluskindlustuse kindlustusandja vastu aegub siis, kui aegub kannatanu nõue kahju tekitaja vastu. Kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu sunnatud nõude aegumistähtajad on sätestatud eelkõige TsÜS §-des 150 ja 153. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et antud juhul on tõendatud liiklusõnnetuse põhjustamine, liiklusõnnetuse tagajärjel kahju tekitamine ning kahju ulatus ja suurus. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju 1498,11 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks regressi korras liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitis 1498,11 eurot, millele lisandub viivis. Kostja hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole, et 04. detsembril 2016 toimus Harjumaal, Tallinn-Narva mnt 12. km-l liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid FORD GALAXY reg märgiga XXX ja TOYOTA YARIS reg märgiga XXX. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikluskahju põhjustamise eest vastutab kostja, sõiduki Ford juht, kelle tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt. Kostja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt seda nõuetekohaselt fikseerimata, olles sealjuures alkoholijoobes. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 ja p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt; juhtis sõidukit joobeseisundis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Mootorsõiduki valdaja vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtuvalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja väited selle kohta, et kostja kui mootorsõiduki juht, mootorsõiduki valdaja tekitas liiklusõnnetusega kahju kannatanule, on tõendatud sõidukikahju hüvitise taotlusega ja selle lisadega (t.l.-20-25, I kd); samuti fotodega (t.l.-44-77, I kd), mis visuaalselt vastavad ekspertiisi tegemisel kasutatud fotodele (t.l.-43-46, 63-67, II kd); ekspertiisi aktiga (t.l.-15, II kd), selles osas vaidlust poolte vahel ei ole. Samuti puudub vaidlus, et kostja lahkus õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ja juhtis sõidukit joobeseisundis. 5(8)

2-17-110436 Kohus järeldab, et puudub vaidlus kahju tekitaja, kahju tekitanud sündmuse ja põhjusliku seose üle. Vaidlusalune küsimus on hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjustatud sõiduki taastamiseks tehtud remonditööde maksumus on põhjendatud ja vastas kahju tegelikule suurusele. VÕS § 127 lg 1, lg 4 ja lg 5 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja väitel hüvitas hageja liiklusõnnetusest tekkinud kahju kokku 1498,11 eurot, millest 1323,11 eurot sõiduki taastamise kulud ja 175 eurot omavastutus. Kostja esitas vastuväite, et nõustub hüvitama kahjustatud sõiduki peegli maksumuse, ülejäänud taastamiskulud ei ole põhjendatud. Omavastutuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja väide taastamistööde maksumuse kohta on tõendatud kalkulatsioonidega (t.l.-92-100, I kd) ja HAT AUTO AS arvega 24. jaanuarist 2017 (t.l.-16, I kd), millest selgub, et TOYOTA YARIS reg nr XXX taastusremondi maksumus ilma autorendita on 1102,59 eurot ilma käibemaksuta (1220,09 – 117,50), 1323,11 eurot koos käibemaksuga (1102,59 x 1,2). Vaidlust ei ole, et sõiduk TOYOTA YARIS on taastatud. Ekspert on oma järelduses (t.l.-15, II kd) leidnud (p 3 ja p 4), et kõik HAT-Auto AS poolt 06. detsembril 2016 koostatud eelarves nimetatud tööd on vajalikud Toyota Yaris, reg. märgiga XXX, vigastuste parandamiseks endise seisukorra taastamiseks, välja arvatud esiukse klaasi raami värvimine ja esiaknaposti hajutus. Seega põhjendatud remondi eelarveline maksumus BTA kindlustusele oleks summas 1385,13 eurot. HAT-Auto AS poolt 06. detsembril 2016 koostatud remondi eelarves nimetatud tööde maksumus ei vasta keskmise sarnase tööde maksumusele tavakliendile sarnase garantiilise sõiduki (Toyota Yaris reg. märgiga 534 BLB) parandamiseks margiesinduses, kuna eelarves toodud remonttööd on ca 22 % odavamad ja varuosad 20% odavamad, kui tavakliendile olnuks sellel ajal hinnakirja järgne keretööde hind ja varuosade maksumus. Kohus järeldab, et liiklusõnnetusega tekkinud kahju, millest sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastusremondi maksumus 1323,11 eurot käibemaksuga, on tõendatud ja põhjendatud ning vastab sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastamiseks vajalike remonditööde maksumusele. Kuigi ekspert leidis, et esiukse klaasi raami värvimine ja esiaknaposti hajutus ei olnud vajalikud tööd sõiduki taastamisel, leiab kohus, et arvestades taastatava sõiduki vanust (vaidlust ei ole, et 6(8)

2-17-110436 sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastamine toimus sõiduki garantiiajal ja sõiduki vanuseks oli ligikaudu kaks aastat), on põhjendatud taastusremondi tegemine sellisel moel, et võimalikult palju taastada sõiduki avariieelne seisukord. Arvestada tuleb ka sõiduki taastamise esteetilise küljega, et anda sõidukile võimalikult ligilähedane välimus võrreldes sellega, mis oli enne liiklusõnnetust ehk siis maksimaalselt taastada sõiduki esialgne välimus (VÕS § 127 lg 1). Kohus rahuldab VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt regressi korras hageja kasuks välja kahju hüvitise 1498,11 eurot, millest 1323,11 eurot olid sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastamise kulud ja 175 eurot kannatanu omavastutuse maksumus, ning VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest alates 11. märtsist 2017 kuni 26. juunini 2018 (kohtuotsuse tegemiseni) kokku 155,31 eurot ning edasiulatuva viivise kooskõlas TsMS § 367 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud määras, sealjuures tuleb viivise arvestamisel lähtuda kohtuotsuse p 9.3. sätestatud tingimustest. Hagi hind Hagiavalduses esitas hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 1498,11 eurot. Lähtuvalt TsMS § 123, § 124 lg 1 moodustab hagihind 1498,11 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ning hageja esindaja sõidukulud 12. oktoobril 2017 toimunud kohtuistungile kokku 15,00 eurot (pilet TallinnNarva 9,00 eurot ning pilet Narva–Tallinn 6,00 eurot). Hageja palub menetluskulud 240 eurot kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigilõiv 225 eurot on põhjendatud lähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning TsMS § 147 lg 4 ja lg

2-17-110436 Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude kostjalt riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega. Taotlus ajatamiseks Kostja esitas kohtule taotluse kohtuotsuse täitmise ajatamiseks (t.l.-71, II kd). Kostja palub ajatada kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja tasub kohtuotsusega välja mõistetud summa võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul. Kostja väitel tema majanduslik olukord ja ülalpeetavate arv ei võimalda kohtuotsust ühe korraga täita. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja kostja taotluse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus andis kostjale 18. aprilli 2018 kohtumäärusega menetlusabi, kus kohus tuvastas, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ja kostja sissetulek moodustab 550 eurot kuus. Kohus järeldab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostjal tasuda kohtuotsusega välja mõistetud summat ühe maksena. Kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtajad. Kohus kohustab kostjat kohtuotsuse täitmiseks maksma hagejale kohtuotsusega välja mõistetud kahju hüvitise 1498,11 eurot igakuiste osamaksetena, milles üksteist osamakset on 124,85 eurot ja kaheteistkümnes makse 124,76 eurot, maksed tuleb tasuda 12 kalendrikuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast, esimese osamakse tasumise tähtaeg on kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev ning ülejäänud igakuiste osamaksete tasumise tähtaeg on jooksva kuu viimane päev. Sissenõutav viivis perioodi eest 11. märts 2017 kuni 26. juuni 2018 summas 155,31 eurot tuleb kostjal tasuda hagejale koheselt peale kohtuotsuse jõustumist. Kui kostja viivitab kahju hüvitise osamaksetega tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist igalt tähtaegselt tasumata osamakselt VÕS § 94 sätestatud määras kuni osamakse täieliku tasumiseni. Kostja taotluse menetluskulude hüvitise ajatamiseks jätab kohus rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.