2-18-4627/11 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta Harju Maakohtu 04.04.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-4627 kohaldatud hagi tagamise abinõu, arestida Delta Trans OÜ-le (registrikood 12344762) arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja krediidiasutuste filiaalides 240 692,91 euro ulatuses Noridane Food A/S (registrikood 20721537) kasuks, jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski märgib kohus, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Tulevikku suunatud viivise osas lähtub kohus kokkulepitud viivisemäärast 13% aastas. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas 04.04.2018 määrusega hagi tagamise avalduse, millega arestiti Delta Trans OÜ (registrikood 12344762) arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja krediidiasutuste filiaalides 240 692,91 euro ulatuses Noridane Food A/S (registrikood 20721537) kasuks. Arvestades hagi rahuldamist ja hageja nõude suurust, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab seega menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt menetluskulud summas 10 617,60 eurot ja menetluskuludelt arvestatava viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust kokku summas 2750 eurot (2700 eurot hagiavalduse eest ja 50 eurot hagi tagamise avalduse eest), tõlkekulust kokku 345,60 eurot, maanteeameti ja rahvastikuregistri päringutega seotud riigilõivust 14 eurot, äriregistri päringute kuludest 8 eurot ning lepingulise esindaja kuludest koondtasu kokkuleppe alusel kokku summas 7500 eurot (ajakulu 72 h 50 min). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 2700 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, seega kokku summas 2750 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude koosseisus esitatud tõlkekulud 345,60 eurot on (käibemaksuta) asja läbivaatamise kuludena (TsMS § 143 p 1) põhjendatud. Samuti on põhjendatud kuludeks maanteeameti ja rahvastikuregistri päringutega seotud riigilõiv 14 eurot ning äriregistri päringud 8 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et hageja on sõlminud esindajaga koondtasu kokkuleppe. Riigikohus on leidnud, et tulemustasu korral tuleb samamoodi nagu ka muudel juhtudel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja selleks, et õigusabikulude põhjendatust hinnata, tuleb menetlusosalisel kohtule esitada dokumendid, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (vt Riigikohtu 23.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415, p 28; Riigikohtu 09.11.2009 määrus tsiviilasjas

2-18-4627 nr 3-2-1-112-09, p 15). Hageja on esitanud kohtule dokumendid, millest nähtuvad hageja esindaja poolt tehtud toimingud, ajakulu ja tunnitasu.  Hageja lepinguliste esindajate tunnitasuna on hageja palunud kohaldada 150 eurot/h (käibemaksuta), mida kohus peab mõistlikuks, arvestades käesoleva asja keerukust. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei nõua menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku mitte rohkem kui 42 h, mis tunnihinda 150 eurot arvestades vastab summale 6300 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 9417,60 eurot (riigilõiv 2750 + tõlkekulud 345,60 eurot + päringute kulud kokku 22 eurot + õigusabikulud 6300). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 1200 eurot.  Lisaks taotleb hageja määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub Delta Trans OÜ kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB) ning märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine nimetatud advokaadibüroo pangakontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja saab vastavalt hageja soovile ka ise ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega väljamõistetud menetluskulud hageja esindaja pangakontole. Samuti võib hageja kanda menetluskulud teda esindava advokaadibüroo kontole ilma kohtu sekkumiseta. Seega kohus ei rahulda hageja eelnimetatud taotlust.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik