Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Harju Maakohtu menetluses oli Elektrilevi OÜ hagi XXXi vastu rikke kõrvaldamise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Harju Maakohus jättis 9. mai 2018 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 12. juunil 2018. Kostja esitas 25. aprillil 2018 menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 660 eurot (sh käibemaks). Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele ja palus menetluskulud jätta välja mõistmata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulude jaotuse alusel. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu 9. mai 2018 otsus jõustus 12. juunil 2018. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-139-16 selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind). Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 660 eurot (sh käibemaks). Kostja õigusabikulud jagunevad järgnevalt: 1)

hagi ja selle lisadega tutvumine – 2 tundi;

2)

nõupidamine kliendiga ja seisukoha kujundamine – 1 tund;

3)

kostja vastuse koostamine – 1 tund;

4)

kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine – 1,5 tundi;

Kostjale osutati õigusabi kokku 5,5 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tunnitasumäär 120 eurot. Seega on kostja poolt kantud õigusabikulud kokku 660 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et kostja vastuse koostamiseks kulunud aeg (4h, sh hagi ja lisadega tutvumine, kliendiga nõupidamine ja kostja vastuse koostamine) on vajalik ja põhjendatud ning puudub alus nimetatud õigusabitoimingutele kulunud tööaja vähendamiseks. Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga – elektrilevi. Kuigi kostja vastus on lühike, ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist oleks pinnapealse vastusega. Kostja vastuses on toodud kõik asjas tähtsust omavad seisukohad ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel peab kohus kostja vastusele kulunud põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 4h. Kohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil kostja esindamisele kulunud tööaeg (1,5h) on vajalik ja põhjendatud. Kohtuistung toimus üle poole aasta hiljem kirjalike seisukohtade esitamisest, seetõttu saab ettevalmistust pidada vajalikuks. Arvestades, et istung kestis tund aega, vastavad istungiks ettevalmistuse kulud (0,5h) praktikas tavapärasele ajale. Hagejat esindas menetluses professionaalne õigusnõustaja ja samuti oli kostja tarbija, keda tuleb menetluses pidada nõrgemaks pooleks, seetõttu oli esindaja kasutamine istungil samuti põhjendatud. Eeltoodud põhjustel saab istungil osalemise ja selle ettevalmistumisega seotud tööaega 1,5h pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Lähtuvalt menetluskulude nimekirjast, on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasumäär ei ületa tavapärast keskmist õigusabiteenuse eest makstavat tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetavat tunnitasumäära. Seetõttu ei näe kohus põhjust tunnitasumäära vähendada. Kostja on kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvestada. Seetõttu kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga.

Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskulude suhtes. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 176 lg 6 ei pea menetlusosaline kohtu nõudeta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (RKTKo 3-2-1-18-16, p 19). Kohus peab menetlusosaliselt nõudma menetluskulusid tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib kahtlus, et menetlusosaline ei ole kohustatud menetluskulusid kandma (RKTKo 3-2-1-173-15, p 13). Kohtu arvates ei anna hageja väited alust kahelda kostja poolt õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimises. Vaidlust ei saa olla, et tulenevalt kostja poolt esitatud dokumentidest ja esindaja istungil osalemisest on kostjale õigusabi osutatud. Seega peaks esinema täiendavad asjaolud, mis annaksid aluse kahtlustada, et kuigi kostjale on professionaalset õigusabi osutatud, siis õigusabi tasumise kohustust kostjale ei ole tekkinud. Riigikohus on sellist kahtlust jaatanud ettevõtete puhul, mille jurist saab eelduslikult fikseeritud töötasu ning ei kanna kulusid analoogselt välisele õigusnõustajale (RKTKo 3-2-1-173-15, p 14). Käesoleval juhul ei ole hageja ühtegi sellist asjaolu esile toonud, mis põhistaks kahtlust, et kuigi kostjale on ilmselgelt eriharidusega õigusnõustajate poolt õigusabi osutatud, siis tegelikult õigusteenuse eest tasumise kohustust ei teki. Kohtu hinnangul ei nähtu selliseid asjaolusid ka toimikust. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kohustada kostjat tõendama menetluskulude eest tasumise kohustust tõendavaid dokumente. Kohtu hinnangul ei anna ka hageja ülejäänud väited põhjust kohustada kostjat esitama tõendeid menetluskulude tekkimise kohta või jätta menetluskulude välja mõistmata. Kuigi kostja menetluskulude nimekirjas ei ole õigusabitoimingu juurde kirjutatud, kes vastava õigustoimingu tegi, siis on toimikust selgelt näha, missugused õigusabi toimingud on teinud Helju Hõbe ja missugused Aare Hõbe. Seejuures ei oma tähtsust, kas Helju Hõbe ja Hanso Õigusbüroo on seotud, sest menetlusosalisel on õigus valida enda esindajaks ükskõik missugune isik, kes vastab seaduses esindajale sätestatud nõuetele. Kohus nõustub hagejaga, et lihtsate vaidluste puhul ei ole reeglina mitme esindaja kasutamine põhjendatud, kuid see muutub oluliseks üksnes kui mitme esindaja kasutamine on põhjustanud menetluskulude suurenemise nt on sama õigusabitoimingu eest märgitud kulu tööaeg kummalegi esindajale eraldi või on esindajate vahetumise tõttu dubleeritud osad õigusabitoimingud. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kostja menetluskulude kujunemine on lähtuvalt menetluses toimuvast selgesti jälgitav – Helju Hõbe koostas kostja vastuse ja Aare Hõbe esindas kostjat istungil. Samuti on kostja menetluskulud samas suurusjärgus hageja menetluskuludega. Kohus on eelnevalt välja toonud, et kostja menetluskulud on ka suurusjärgus, mis vastab õigustoimingute sisule. Seetõttu ei anna hageja vastuväited alust kostja menetluskulude suurust vähendada. Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurusena kindlaks 660 eurot (sh käibemaks). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.