lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-11148/16

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-11148/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1281
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Päring
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Väljaminev kiri · 2026-05-25
Päring
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-05-19
Taotlus kinnistusraamatu x-tee teenusele ligipääsuks toodangukeskkonnas
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-03-04
Re: Taotlus kinnistusraamatu x-tee teenusele ligipääsuks testkeskkonnas
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-02-09
Kinnistusraamatu andmete tasuta pärimine
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-01-16
Taotlus kinnistusraamatu x-tee teenusele ligipääsuks testkeskkonnas

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaELTS § 3TerminidTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-11148/17Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja21.06.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elektrilevi OÜ11050857(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11148

Tsiviilasi

Elektrilevi OÜ hagi XXX vastu rikke kõrvaldamise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad Helju Hõbe ja Aare Hõbe, volitatud esindaja XXX Kohtuistungil 25.04.2018

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2.Jätta menetluskulud hageja Elektrilevi OÜ kanda
3.Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Registrite ja Infosüsteemide Keskus · Sissetulev kiri · 2026-01-14
1.Elektrilevi OÜ (edaspidi hageja) esitas 21.07.2017 Harju Maakohtule hagi XXX (edaspidi kostja) vastu, milles palub tuvastada, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud võrgulepingus nr 0365608813 kokkulepitud liitumispunkti paiknemisest ja kirjeldusest ei kuulu vaidlusalune rike kõrvaldamisele võrguettevõtja poolt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Poolte vahel 08.08.2016 sõlmitud võrgulepingus nr 0365608813 on liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus sisustatud järgmiselt: Õhuliini sisestusvisangul hoone seinal. Ostja mõõtekilp. 24.01.2017 koostati lisateenuse tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millega tuvastati, et rike on tarbijapaigaldises. Rike asus peale võrguettevõtja sisestusvisangu ja

tarbija kaabli elektrilist ühenduskohta. 03.03.2017 esitas kostja avalduse Tarbijavaidluste komisjonile, milles soovis, et Elektrilevi OÜ parandaks õhuliinil tekkinud kahjustuse esimesel võimalusel) ja kannaks liini korda tegemiseks tehtavad kulud. 15.06.2017 otsusega rahuldas Tarbijavaidluste komisjon tarbija avalduse.

3.Tulenevalt asjaolust, et otsuses on tuvastatud liitumispunkti asukoht valesti ja hageja ei saa sellisel kujul otsust täita, soovib võrguettevõtja tuvastada asjaolu, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud võrgulepingust on rike kostja elektripaigaldises.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4.Kostja ei nõustu hagiga ja vaidleb sellele täielikult vastu. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kaabli isolatsiooni kahjustus asub õhus rippuval kaabliosal enne hoone seina, siis asub see hageja vastutusalal, mistõttu on kostjal õigus hagejalt nõuda kaabli kahjustuse parandamist hageja poolt ja kulul. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.22.01. ja 24.01.2017 pöördus kostja hageja poole Elektrilevi rikketelefonil nr 1343 palvega õhuliinil tekkinud ohtlik kahjustus korda teha. 24.01.2017 umbes kella 16.00 paiku helistas Elektrilevi esindaja kostja abikaasale ja teatas, et on kohapeal olukorda kontrollimas. Oma visiidist hageja kostjat eelnevalt ei teavitanud, mistõttu kostja sel ajal kodus ei olnud. Kohapeal käinud töötaja võttis hiljem kostja abikaasaga ühendust ja teatas, et viga asub kostja kaabli otsal ning kostja peab laskma selle ise korda teha ja tasuma ise ka kordategemise kulud. 08.02.2017 pöördus kostja hageja poole kirjalikult palvega kõrvaldada õhuliinil tekkinud kaabli isolatsiooni kahjustus. 15.02.2017 vastas hageja kostjale, et tarbimiskoha XXX liitumispunkt ehk vastutuse piir on vastavalt kehtivale Võrgulepingule „Õhuliini sisestusvisangul hoone seinal. Ostja mõõtekilp".
6.Kostja sõlmis hagejaga võrgulepingu elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 83 lg 1 tähenduses ning liitumispunkt lepiti kokku järgmises sõnastuses: „Õhuliini sisestusvisangul hoone seinal. Ostja mõõtekilp“. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga liitumispunkti asukoha osas. Hageja leiab, et õhukaabel alates mastist ja ühendusklemmid kuuluvad võrguettevõtjale ning sisestuskaabel ja mõõtekilp, mis asub tarbija elektripaigaldises, kuulub tarbijale. Kostja on seisukohal, et võrgulepingus ei ole kirjas, et liitumispunkt on seotud ühendusklemmidega nagu väidab hageja. Asjakohane ei ole hageja viide võrgueeskirja § 34 lg 3 p 1 sätestatud kirjeldusele liitumispunkti asukoha osas. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud võrgulepingus aga täpselt määratletud liitumispunkti asukoht: „Õhuliini sisestusvisangul hoone seinal. Ostja mõõtekilp“. Seega ei saa hageja antud juhul viidata liitumispunkti asukoha määramisel eelnimetatud võrgueeskirja sättele, mida rakendatakse juhul, kui liitumispunkti asukoht on dokumendiga määramata. Seega tuleb antud juhul liitumispunkti asukoha määramisel lähtuda poolte vahel sõlmitud võrgulepingus kokku lepitust, mitte aga hagiavalduses viidatud võrgueeskirja sätetest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning kuulates 25.04.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19).

9.Hageja palub kohtul tuvastada asjaolu, et tulenevalt poolte vahel 08.08.2016 sõlmitud võrgulepingus nr 0365608813 kokkulepitud liitumispunkti paiknemisest ja kirjeldusest ei kuulu vaidlusalune rike kõrvaldamisele võrguettevõtja poolt, kuivõrd rike on kostja elektripaigaldises. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pooled vaidlevad selle üle, kelle vastutusalal asub kahjustatud kaabliosa. Vaidlus puudub selles, et kaabli isolatsiooni kahjustus asub õhus rippuval kaabliosal enne hoone seina. Hageja selgitas 25.04.2018 toimunud istungil, et arvestades võrgulepingus kokkulepitud sõnastust ja seadust, on liitumispunkti füüsiline asukoht klemmides. Ühendusklemmid kuuluvad võrguettevõtjale ning kaabel, mis siseneb klemmidesse, kuulub tarbijale. Hageja väitel on seadusandja kirjeldanud liitumispunkti mõiste elektrituruseaduses (ELTS) ja see tuleb võtta aluseks asukoha määratlusel ning tegemist ei ole dispositiivse sättega (tl 90 pöördel).
10.Seega tuleb esmalt tuvastada liitumispunkti asukoht. ELTS 65 lg 1 p 3 kohaselt võrguettevõtja kohustub tarbijale võimaldama kasutada võrguühendust liitumispunktis ja p 4 kohaselt edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini. ELTS § 3 p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Sama paragrahvi p 231 kohaselt on tarbimiskoht turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud. ELTS § 3 p 29 alusel on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Eeltoodust tulenevalt on liitumispunkt konkreetne elektriliini ühenduskoht.
11.Kohtule esitatud võrgulepingu nr 0365608813/08.08.2016 kohaselt on liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus õhuliini sisestusvisangul hoone seinal. Ostja mõõtekilp (tl 12). Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 kohaselt kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu ka analoogia alusel võrgueeskirja § 34 lg 3, kuna pooled on liitumispunkti asukohas kokku leppinud. Võrgueeskirja §34 lõige 3 on kohaldatav olukorras, kus liitumispunkti asukoht on dokumendiga määramata.
12.Kohus leiab, et poolte vahelisest lepingust ega ELTS §-ist 3 ei tulene, et võrguettevõtja vastutuspiir lõppeb ühendusklemmiga. Kohtule esitatud võrgulepingut ei saa tõlgendada selliselt, et liitumispunkt on õhuliini sisestusvisangul paiknevatel ühendusklemmidel, mis on ühenduskoht ELTS § 3 p 15 mõistes. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud võrgulepingus kokku lepitust. Seega leidis tuvastamist, et liitumispunkt ei asu ühenduskohas, mis on sisestusvisangul paiknevatel ühendusklemmidel, vaid liitumispunkt asub õhuliini sisestusvisangul hoone seinal. Sellest tulenevalt ei asu rike kostja elektripaigaldises vaid asub hageja vastutusalal.
12.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, kuna need ei ole kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas.

MENETLUSKULUD

13.TsMS 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
14.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja