Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud dokumentidega, keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärk rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS sätestatud korras. Töötukassas arvele võtmine ning töövõimetoetuse saamine ei tähenda automaatselt püsivat maksejõuetust pankrotiseaduse tähenduses. A. H.i avalduse kohaselt on avaldajal täitmata kohustusi 3043,29 eurot, millele lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud. Väidetavalt tekkisid võlgnevused pärast seda, kui avaldaja sattus halba seltskonda ja tarvitas alkoholi. Vastutustundetu eluviis ei ole põhjendus kohustustest vabanemiseks ja riigile pankrotimenetluse kulude tekitamiseks. Täitemenetluste registri andmetel on avaldaja tsiviilasjadest tulenevaid täitmata nõudeid koos täituri tasu ja täitekuludega kokku ca 1 171, 31 eurot (tl 7-20). Ehk kohustusi, millest oleks teoreetiliselt võimalik vabaneda pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbimisel, on kokku 1171,31 eurot. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist oma võlakohustustest. Kohus osundab, et täitmisel olevatest Politsei- ja piirivalveameti trahvidest ei vabaneks avaldaja ka kohustustest vabastamise menetluse läbimisel. Lisaks pikeneb pankrotimenetlusega trahvide sissenõudes täitmise aegumine. Kohus selgitab, et pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus. Üldjuhul tasutakse ajutise halduri ja pankrotihalduri kulud pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara ei ole, saab taotleda kulude kandmist riigi vahenditest. Kuna pankrotimenetlus on alati seotud kuludega, tuleb eriti füüsiliste isikute puhul hoolikalt uurida, kas pankroti väljakuulutamise alus on olemas (vt RK ko ts nr 3-2-1-12-16, p 14). Arvestades kohtu käsutuses olevatest tõenditest nähtuvat avaldaja kohustuste suurust, on seisukohal, et avaldaja on piisava tahte korral suuteline oma kohustused täitma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et avaldaja töövõime oleks piiratud osas, mis tõsiselt raskendaks töö tegemist ja sissetuleku teenimist. Avaldaja ei ole millegagi põhjendanud, miks leiab, et olukord, kus ta oma kohustusi täita ei suuda, kestab ka tulevikus. Pankrotimenetlusega kaasnevad eeldatavad kulud on võrreldavad avaldaja kohustuste suurusega ning pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole riigi kulul vabastada igaüht oma kohustuste täitmisest. Kohus on seisukohal, et avaldajal tuleks kaaluda võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 3 saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.