2.Välja mõista xxx põhinõue 1 139,05 eurot (üks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 5 senti), intress 99,11 eurot (üheksakümmend üheksa eurot ja üksteist senti), ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 199,29 eurot (ükssada üheksakümmend üheksa eurot ja 29 senti) Osaühing Aktiva Finants kasuks.
Välja mõista xxx viivis põhinõudelt (1 139,05 eurolt) alates 29.11.2017 VÕS teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 1 139,05 eurot täitmiseni.
§ 113 lg 1
4.Jätta hagi rahuldamata põhinõude 145 euro osas. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 90% ulatuses Xxxkanda ning 10% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
6.Välja mõista xxx menetluskulud 472,50 eurot (nelisada seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti) Osaühing Aktiva Finants kasuks. Ülejäänud osas jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista xxx viivis välja mõistetud menetluskuludelt 472,50 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Jätta Xxxmenetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
2-17-114024 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 284,05 eurot, intressi 99,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 199,29 eurot ja viivised alates 29.11.2017 kuni põhinõude 1 284,05 euro täitmiseni seadusjärgses määras. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 17.02.2014 laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale üle laenusumma 1 300 eurot, mis tuli tagastada 48 osamaksega. Kostja on täielikult tasunud ainult esimese osamakse 25.03.2014, ülejäänud osamaksed on kostja jätnud tasumata. Coop Finants AS saatis kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Leping on ülesöeldud 29.07.2014 kuupäeva seisuga. Nõue on 19.12.2014 loovutatud hagejale. Hageja esindaja on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi.
2.Kostja vastuse kohaselt on ta võimeline tasuma võlga osamaksetega. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
2-17-114024 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kostja ei ole vaidlustanud järgnevaid asjaolusid. Coop Finants AS (endine ärinimi ETK Finants AS) ja kostja sõlmisid 17.02.2014 laenulepingu nr L2700088207 (t lk 28 pöördel-30 pöördel). Kostja on tasunud laenu tagasimaksetest esimese 25.03.2014. Coop Finants AS saatis kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, leping on ülesöeldud 29.07.2014. Nõue on 19.12.2014 loovutatud hagejale (t lk 28). Hageja esindaja on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi (t lk 31-32 pöördel). Kostjalt on inkassomenetluse käigus laekunud 145 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 sätestab: „Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.“ VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ TsMS § 367 esimene lause võimaldab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja nõueteks on põhivõlg 1 284,05 eurot, intress 99,11 eurot, viivis 199,29 eurot ja viivis alates hagi esitamisest. Kostja ei ole nõuete osas vastuväiteid esitanud, kuid kohtu hinnangul tuleb nõuete suurusi korrigeerida.
10.Hageja on nõude esitamisel lähtunud järgmistest asjaoludest: - graafikujärgsetest osamaksetest tasuti vaid esimene (hagis esitatud põhivõlg 1 284,05 eurot vastab lepinguga kokku lepitud maksegraafiku võlgnevusele pärast esimese osamakse tasumist); - intressinõue 99,11 eurot on arvestatud kuni 29.07.2014 toimunud ülesütlemiseni tasumata neljalt osamakselt; - sissenõutavaks muutunud viivisenõue on arvestatud alates 30.07.2014 kuni hagi esitamiseni 28.11.2017 summas 344,29 eurot, kuid sellest summast on maha arvestatud inkassomenetluses laekunud 145 eurot ning seega on viivisenõue 199,29 eurot.
11.Intressinõuet peab kohus põhjendatuks. Hageja on aga ebakorrektselt arvestanud inkassomenetluses tasutud 145 eurot viivise katteks. VÕS § 415 lg 2 sätestab järjekorra, milliste summade katteks arvestatakse tarbija ebapiisav makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Tegu on imperatiivse normiga. Seejuures ei ole hageja poolt makse arvestamine viivise katteks kooskõlas ka nõude aluseks oleva lepingu punktiga 4.4. Seetõttu tuleb arvestada tasutud 145 eurot maha põhivõlast. Väljamõistetava viivise suurus jääb samaks, kuivõrd kohus lähtub asja lahendamisel
2-17-114024 haginõudest (st ei saa viivisenõuet suurendada). Antud juhul ei ole teada, millal täpselt 145 eurot tasuti, kuid nõuete ulatuse kontekstis ei ole see oluline – ka juhul, kui lähtuda kostja jaoks kõige soodsamast eeldusest (näiteks et see summa tasuti päev pärast ülesütlemist), ületaks tegelik viivisenõue ikkagi hagis nõutud 199,29 eurot.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 139,05 eurot, intressi 99,11 eurot, viivise 199,29 eurot ja viivise põhivõlalt 1 139,05 eurot seadusjärgses määras alates 29.11.2017. Hagi jääb rahuldamata põhivõla 145 eurot väljamõistmise nõudes. Menetluskulud
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi ca 90% ulatuses, jagab kohus sama protsendi järgi ka menetluskulud. Seega jääb 90% menetluskuludest kostja kanda ja 10% hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulud 950 eurot.
16.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskuluks mh riigilõiv. Hagihinnaks on antud asjas 1 685,17 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 225 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud lõivu 57,38 eurot (t lk 2 pöördel) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 167,62 eurot (t lk 33 pöördel), kokku seega 225 eurot. Tegu on põhjendatud menetluskuluga.
17.TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetluskuluks ka menetlusosalise esindaja kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindajakulud on 950 eurot (t lk 27 pöördel). Kohus ei pea sellises ulatuses esindajakulusid antud asjas põhjendatuks. Hageja on esitanud menetluses ainult hagi, toimunud ei ole istungit ning kohtu ega kostja poolt esitatud dokumendid ei ole sellise mahuga, et nendega tutvumine võtaks eriliselt kaua aega või vajaks olulist analüüsimist. Hagi näol on tegu standartse hagiga, mida osaliselt ei ole isegi viidud kooskõlla konkreetse asjaga – näiteks on hagis märgitud, et Coop Finants AS saatis teatise lepingu lõpetamise kohta ja seda peaks kinnitama lisa 2, kuid lisa 2 on tegelikult nõude loovutamise dokument; hagis on pool lehekülge teksti sellest, et hagejal on õigus nõuda sissenõudekulusid, kuid sissenõudekulusid pole hageja üldse esitanud. Kohus peab põhjendatud õigusabikulude suuruseks 300 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 525 eurot. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning toimikumaterjalidest ei nähtu, et kostjal oleks olnud lepinguline esindaja või et ta oleks kandnud menetluses muid kulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kostja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 472,50 eurot (90% 525 eurost) ning ülejäänud osas jäävad kulud hageja kanda.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
2-17-114024 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase taotluse esitanud. Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.