Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

20.04.2018 esitas Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärija palub kuulutada välja pärandvara pankroti. Kohus on oma 04.05.2018 määrusega võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks halduriks Veli Kraavi, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 23.05.2018 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa. Eelnimetatud kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul on vara (50,10 Swedbank Pensionifond K4 (aktsiastrateegia) osakut), aga teadaolevaid kohustusi on summas 5 794,14 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – võlgniku surm ja asjaolu, et tema eluajal omandatud vara ei suutnud täita tema kohustusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgniku pärandvaras piisav vara kohustuste katteks. Võlgniku pärandvaras ei jätku seejuures vahendeid isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei ole tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 360 eurot (arvestusega 1 h on 36 eurot), millele lisandub käibemaks 72 eurot ja kulutuste hüvitiseks 35,60 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,12 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. Ajutise halduri kulutused on olnud vajalikud ja põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katmiseks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu 50 eurot välja võlgniku pankrotivarast ja ülejäänud tasu osaliselt ja kulutused summas 424,72 eurot riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.