5.Välja mõista XXX’lt Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu kasuks menetluskulu summas 1 058,40 eurot.
6.Välja mõista XXX’lt Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 058,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 30.06.2017.a Harju Maakohtule hagi Tallinn, Kotzebue tn 5 korteriühistu vastu Korteriühistu Kotzebue 5 30.03.2017.a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati kinnitada 2017.a majandustegevuse aastakava eelarves makse „Maksete vahendus; Omniva leping nr KL21070-MAK01,03.2014“ 0,003 eurot/ m2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja elamu XXX omanik ja Korteriühistu Kotzebue 5 liige. Korteriühistu juhatus pani 06.03.2017.a trepikodade infotahvlitele kutse korteriühistu 22.03.2017.a üldkoosolekule. 22.03.2017.a toimus korteriühistu üldkoosolek, kuid seoses kvoorumi puudumisega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Järgmine üldkoosolek toimus 30.03.2017.a ning vastavalt protokollile oli tegemist kordus üldkoosolekuga. Korteriühistu 30.03.2017.a üldkoosoleku protokolli kohaselt tegi korteriühistu otsused, s.h oli tehtud otsus kinnitada 2017.a majanduskava. Majanduskavas oli kinnitatud makse nimetusega „Maksete vahendus; Omniva leping NR KL21070-MAK01,03.2014“, mille kohaselt korteriühistu liikmeid kohustati maksma makset 0,003 eur/ m2. Hageja 22.03.2017.a ja 30.03.2017.a üldkoosolekutel ei osalenud. Korteriühistu juhatus ei ole pannud kutset 30.03.2017.a üldkoosolekule korteriühistu liikmete postkastidesse ja trepikodade infotahvlitele. Seega ei olnud kutse üldkoosolekule korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Hageja leiab, et üldkoosoleku kutse on liikmele isiklikult teatavaks tehtud, kui kutse asetatakse korteriühistu liikme postkasti või toimetakse liikmele isiklikult kätte. Hageja leiab, et selliste maksete vahenduse maksed, mis tulenevad Omniva lepingust NR KL21070MAK01.03.2014 ei ole seotud elamu Kotzebue 5 majandamiskuludega ja seega ei ole hageja kohustatud maksma neid kulusid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu summas 1 182 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vaidlus puudub selles, et 06.03.2017.a – seega 15 päeva enne 22.03.2017.a üldkoosolekut ning 23 päeva enne 30.03.2017.a kordus üldkoosolekut – on pandud Kotzebue 5 hoone trepikodades paiknevatele teadetetahvlitele välja kostja 22.03.2017.a üldkoosoleku ning 30.03.2017.a kordus üldkoosoleku kokkukutsumise teated. Kostja märgib, et hagiavalduse lisaks nr. 3 olevalt teatelt ei nähtu kostja seadusliku esindaja O.Loitme poolt 22.03.2017.a käsikirjaliselt tehtud märge selle kohta, et 30.03.2017.a kordus üldkoosolek kindlasti toimub. 06.03.2017.a Kotzebue 5 hoone teadetetahvlitele välja pandud 22.03.2017.a üldkoosoleku ja 30.03.2017.a kordus üldkoosoleku kokkukutsumise teade vastab MTÜS § 20 lg 6 nõuetele. Maksete vahenduse kulu ei ole kostja ja tema liikmete jaoks midagi uut, kuivõrd 2015.a üldkoosoleku protokolli, mille lisaks olevast majandustegevuse aastakava eelarvest nähtub majandamiskuluna maksete vahenduse kulu. Kostja on sõlminud lepingu maksete vahenduseks Eesti Postiga just nimelt selleks, et hõlbustada oma eelkõige eakamate liikmete jaoks kostja poolt väljastatavate majandamiskulude arvete tasumist. Kostja liikmete poolt kostjale makstavate rahasummade abil tasub kostja omakorda kostjale teenuseid osutavatele isikutele kostja liikmete poolt tarbitavate/tarbitud teenuste eest ning kogub Kotzebue 5 hoone hooldamiseks ja remontimiseks tarvilikke rahasummasid. Kostja
palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 1 058,40 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Kooskõlas TsMS § 403 lg 1 on kohus 07.12.2017.a kohtumäärusega otsustanud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 83 pöördel, 86, 90, 109).
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.12.2017.a kohtumääruses (t/l 90).
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - kostja 30.03.2017.a toimunud korduva üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. kinnitada 2016.aasta majandusaasta aruanne. 2. kinnitada 2017.a majandusaasta eelarve. 3. valitud juhatus koosseisus XXX, XXX, XXX ja XXX ning valitud revisjonikomisjon koosseisus XXX, XXX, XXX. 4. rahuldada krt 2a avaldus 3-faasilise elektrienergia kasutamiseks tingimusel, et kõik konkreetse installatsiooniga kaasnevad kulud (sh. koridori taastustööd) kannab vastav korteriomanik. 5. mitte sisse nõuda XXXlt tsiviilasjas 2-10-30668 menetluskulusid summas 576 eurot ja edaspidi ei arutata antud küsimust üldkoosolekul (t/l 10-12).
7.Kuni 31.12.2017.a kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama seaduse esimese paragrahvi teise lõike järgi rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
8.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja liige (t/l 6). Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja on hagejat teavitanud 30.03.2017.a korduvast üldkoosolekust kooskõlas seadusega. Hageja leiab, et kostja ei ole edastanud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet.
10.MTÜS § 20 lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja punkt 5.2 kohaselt on liikmete üldkoosoleku ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud ühistuseaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul ühistuseaduses sätestatud nõude saamise päevast arvates (t/l 7 pöördel).
11.Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et 06.03.2017.a on kostja juhatuse poolt pandud trepikodade infotahvlile kutse kostja 22.03.2017.a üldkoosolekule (t/l 24 pöördel) ning nimetatud kutsele on märgitud ka, et kui üldkoosolek 22.03 osutub otsustusvõimetuks, siis korduskoosolek toimub 30.03.2017.a kell 19.00 koosolekute ruumis (t/l 9).
12.Kostja poolt kohtule esitatust nähtub, et 22.03.2017.a on kirjutatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele käsikirjaliselt, et korduskoosolek toimub 30.03.2017.a (t/l 43). Seega leiab kohus, et kostja poolt on teavitatud kostja liikmeid toimuva üldkoosoleku ja korduva üldkoosoleku ajast ning päevakorrast korrektselt. Kohus nõustub antud juhul kostjaga, et seadus ei sätestada, et koosoleku kokkukutsumise teatega koos ei või koheselt avaldada ka korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teadet.
13.Samuti leiab kohus, et korteriühistul ei ole seadusest ega ka kostja põhikirjast tulenevat kohustust toimetada kostja üldkoosoleku, s.h kordus üldkoosoleku kutset ühistu liikmele isiklikult kätte. Selline hageja seisukoht on meelevaldne.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja 30.03.2017.a üldkoosoleku otsused tühised ei ole, kuivõrd rikutud ei ole kordus üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
15.MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
16.Hageja on vaidlustanud kostja 30.03.2017.a korduva üldkoosoleku otsust päevakorra punkt nr. 2 osas, millisega otsustati kinnitada 2017.a majandustegevuse aastakava eelarves makse „Maksete vahendus; Omniva leping nr KL21070-MAK01,03.2014“ 0,003 eurot/ m2 (t/l 10-12, 13, 14-15, 16-17).
17.Hageja leiab, et maksete vahenduse maksed, mis tulenevad Omniva lepingust nr. KL21070-MAK01.03.2014 ei ole seotud Kotzebue 5 majandamiskuludega (t/l 4). Kostja vastava hageja seisukohaga ei nõustu.
18.KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
19.Kostja põhikirja punkti 6 kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmete makseteatiste väljastamise kord ja selle tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras (t/l 7 pöördel).
20.30.03.2017.a kostja kordus üldkoosolekul otsustati päevakorrapunkti 2 juures kinnitada 2017.a majandustegevuse aastakava ning nimetatud üldkoosoleku protokolli lisast, s.o majandustegevuse aastakava eelarvest nähtub, et üheks märgitud kulu liigiks on maksete vahendus suurusega 0,003 eurot ruutmeetrilt kuus (t/l 13, 47).
21.Riigikohus on 12.02.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-163-13 punktis 12 leidnud, et kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et majandamiskulude mõiste on KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud laialt. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtu põhjendusega, et ainuüksi asjaolu, et tegemist ei ole elamu hooldamise või remondiga, välistab valveteenuse tasu majandamiskulude hulgast. Lisaks kulutustele elamu ja selle ümbruse hooldamiseks ja
remondiks on KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskuluks ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.
22.Riigikohus on 06.11.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-89-13 punktis 11 selgitanud, et korteriühistu liikmete üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 lg 1 p 1 ja KÜS § 151 lg 1 alusel koguda liikmetelt majandamiskuludena kindlaksmääratud igakuiste tariifide alusel raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks. Korteriühistu majandustegevuse aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel (arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta), vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmetelt. Samuti on võimalik üldkoosoleku otsusega heaks kiita (majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majandustegevuse aastakavas mitteettenähtud kulutuste tegemine. Eelöeldu kehtib ka korteriühistu õigusabikulude kohta.
23.Kohus leiab, et antud juhul on majandustegevuse aastakava eelarves märgitud maksete vahenduse tasu suurusega 0,003 eurot ruutmeetrilt kuus majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes, kuivõrd nimetatu annab kostja liikmetele täiendava võimaluse kostja poolt väljastatavate majandamiskulude arvete tasumiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et sellise makse tasumisel suureneb hageja igakuine majandamiskulu 0,23 eurot (77,8 m2 x 0,003), mis ei ole ka kohtu hinnangul ebamõistlikult suur kulu ning ei ole ka heausu põhimõttega vastuolus.
24.Ka nähtub kohtule esitatust, et nimetatud kulu kandmise kohustus on kostja liikmetel olnud ka 2015.a (t/l 70). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 23.04.2015.a kostja vastavat üldkoosoleku otsust oleks kohtus vaidlustatud.
25.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja 30.03.2017.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga ning ei ole kehtetud.
26.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
27.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas 14.11.2017.a kohtule taotluse tõendite kogumiseks. Hageja palub kohustada AS Eesti Post (Omniva) esitama kohtule järgmised andmed, mis tulenevad Maksete vahendamise 24.03.2014.a lepingu nr. kl21070-mak01 täitmisest, mis on sõlmitud Korteriühistuga Kotzebue 5: 1. Vastavalt lepingu lisale 1 andmed: AS Eesti Post (Omniva) poolt 2016.a ja 2017.a vastu võetud maksete kohta makseandmete faili «Makseandmete faili formaat - TEKSTIFAIL (nn Eesti formaat)» või failis loetletud andmed; 2. Korteriühistule Kotzebue 5 väljastatud 2016.a, 2017.a arved lepingu alusel osutatavate teenuste eest ja Korteriühistu Kotzebue 5 maksekorralduste loetelu arvete tasumise kohta; 3. AS Eesti Post (Omniva) hinnakirjad ja täiendavad tingimused, mille alusel Korteriühistule Kotzebue 5 väljastatud 2016.a ja 2017.a arvetes on arvutatud tasu suurus teenuste eest (t/l 79-80). Kostja on nimetatud taotlusele vaielnud vastu (t/l 107108).
28.Kohus leiab, et hageja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd hageja poolt nõutavad tõendid ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja on käesolevas tsiviilasjas vaidlustanud kostja 30.03.2017.a toimunud korduvat üldkoosolekut ning nimetatud nõude lahendamisel ei oma tõenditena tähtsust, AS Eesti Post (Omniva) ja kostja vahel sõlmitud maksete vahendamise lepingu asjaolud.
29.TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige
menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohtule 14.06.2018.a esitatud hageja vastuväite kohaselt ei ole kohus lahendanud hageja 14.11.2017.a taotlust tõendite kogumiseks, ei ole teinud määrust ja ei ole teatanud hageja taotluse lahendamise kohta. Hageja leiab, et sellega kohus rikkus hageja õigusi ja menetlusnorme (t/l 114-115).
30.Kohus leiab, et hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on hageja poolt 14.11.2017.a kohtule esitatud taotluse tõendite kogumiseks lahendanud kohtuotsusega kooskõlas TsMS § 442 lg 5.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
33.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
34.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1 058,40 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 94-97). Hageja leiab, et kostja esindaja ajakulu saab olla maksimaalselt 4 tundi ning esindaja põhjendatud tunnitasu määr 100 eurot ilma käibemaksuta (t/l 117-118).
35.Kostja esindaja tunnitasu määr on olnud 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja vaidleb antud tunnitasu määrale vastu ning leiab, et põhjendatud esindaja tunnitasu määr on 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kostja tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et kostja esindajaks on vandeadvokaat.
36.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud hagiavaldusega ja analüüsinud olukorda 2 tundi, koostanud vastuse hagiavaldusele 4 tundi, tutvunud kohtu e- kirjaga, suhelnud kliendiga ning koostanud kohtule edastatud menetlusdokumendi 0,3 tundi. Kokku on kostja esindaja ajakulu 6 tundi 30 minutit ehk 882 eurot, millele lisandub käibemaks summas 176,40 eurot.
37.Hageja on seisukohal, et põhjendatud kostja ajakulu saab olla maksimaalselt 4 tundi. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kostja esindaja on pidanud tutvuma esitatud hagiavaldusega ja koostanud selle osas vastuse. Samuti kuulub hageja poolt hüvitamisele kulu, mis on tekkinud seoses kliendiga ja kohtuga suhtlemisel. Lisaks märgib kohus, et hageja enda õigusabikulud moodustavad summas 1 182 eurot ajakuluga 9,85 tundi (t/l 100 – 101). Seega vaatamata sellele, et kostjat on antud juhul esindanud kohtus vandeadvokaat on poolte õigusabikulud samas suurusjärgus.
38.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 058,40 eurot (882 + 20 %).
39.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.