Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-10163
Tsiviilasi
XX hagi KÜ Kotzebue 5 vastu 30.03.2017 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja/vastustaja Korteriühistu Kotzebue 5 (registrikood 80031463), lepinguline esindaja v/adv Karl Haavasalu
Kohtuistungi toimumise aeg
03.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.06.2018 otsus jätta muutmata, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
3.Määrata kindlaks KÜ-le Kotzebue 5 hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus apellatsioonimenetluses ja mõista XX-lt KÜ Kotzebue 5 kasuks välja menetluskulud 639.60 eurot.
Mõista XX-lt KÜ Kotzebue 5 kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 639.60 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.06.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja 30.03.2017 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati kinnitada 2017.a majandustegevuse aastakava eelarves makse „Maksete vahendus; Omniva leping nr KL21070-MAK01,03.2014“ 0.003 eurot/m2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on elamu Kotzebue t 5, Tallinnas korteri nr 44 omanik ja kostja liige. KÜ juhatus pani 06.03.2017 trepikodade infotahvlitele kutse 22.03.2017 üldkoosolekule, milles oli mh märgitud, et kui vastav üldkoosolek osutub otsustusvõimetuks, siis korduskoosolek toimub 30.03.2017 kell 19.00 koosolekute ruumis. 22.03.2017 toimus KÜ üldkoosolek, kuid seoses kvoorumi puudumisega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Järgmine üldkoosolek toimus 30.03.2017 ning vastavalt protokollile oli tegemist kordusüldkoosolekuga. KÜ 30.03.2017 üldkoosoleku protokolli kohaselt tegi KÜ otsused, sh oli tehtud otsus kinnitada 2017.a majanduskava. Majanduskavas oli kinnitatud makse nimetusega „Maksete vahendus; Omniva leping NR KL21070MAK01,03.2014“, mille kohaselt ühistu liikmeid kohustati maksma makset 0.003 eur/ m2. Hageja 22.03.2017 ja 30.03.2017 üldkoosolekutel ei osalenud.
3.KÜ juhatus ei ole pannud kutset 30.03.2017 kordusüldkoosolekule ühistu liikmete postkastidesse ja trepikodade infotahvlitele. Tingimuslik märge 22.03.2017 koosoleku kutses ei asenda kutset korduskoosolekule. Seega ei olnud korduskoosoleku kutse KÜ liikmetele teatavaks tehtud. Üldkoosoleku kutse on liikmele isiklikult teatavaks tehtud, kui kutse asetatakse liikme postkasti või toimetakse liikmele isiklikult kätte.
4.Vastavalt lepingule osutab Omniva AS KÜ liikmetele ja teistele isikutele teenust, mis seisneb selles, et Omniva võtab nendelt vastu maksed KÜ arvete tasumiseks. KÜ maksab tasu teenuse eest, mis on osutatud nendele isikutele. Selliste maksete vahenduse maksed, mis tulenevad Omniva lepingust NR KL21070-MAK01.03.2014, ei ole seotud elamu majandamiskuludega ja seega ei ole hageja kohustatud neid kulusid maksma. Ühistus ei ole eakaid inimesi, kes vajaksid sellist KÜ eriteenust.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlus puudub, et 06.03.2017 ehk 15 päeva enne 22.03.2017 üldkoosolekut ning 23 päeva enne 30.03.2017 kordusüldkoosolekut pandi elamu trepikodades paiknevatele teadetetahvlitele välja 22.03.2017 üldkoosoleku ning 30.03.2017 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teated. Hagi lisaks nr 3 olevalt teatelt ei nähtu kostja seadusliku esindaja O.Loitme poolt 22.03.2017 käsikirjaliselt tehtud märge selle kohta, et 30.03.2017 kordusüldkoosolek kindlasti toimub. 06.03.2017 välja pandud teade vastab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lõike 6 nõuetele.
6.Maksete vahenduse kulu ei ole kostja ja tema liikmete jaoks midagi uut, kuna 2015.a üldkoosoleku protokolli lisaks olevast majandustegevuse aastakava eelarvest nähtub majandamiskuluna sama kulu. Kostja on sõlminud lepingu sularahamaksete vahenduseks selleks, et hõlbustada eelkõige eakamate liikmete jaoks majandamiskulude arvete tasumist. Liikmete poolt makstavate rahasummade abil tasub kostja omakorda teenuste osutajatele liikmete tarbitavate/tarbitud teenuste eest ning kogub elamu hooldamiseks ja remontimiseks tarvilikke rahasummasid. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 15.06.2018 otsusega hagi rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja 14.11.2017 taotluse tõendite kogumiseks ja hageja 14.06.2018 vastuväite kohtu tegevusele. Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 1058.40 eurot koos viivisega.
8.Kostja 30.03.2017 korduva üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: 1. kinnitada 2016.a majandusaasta aruanne; 2. kinnitada 2017.a majandusaasta eelarve; 3. valida juhatus koosseisus HU, OL, IP ja AK ning valida revisjonikomisjon koosseisus AA, DH, KV; 4. rahuldada krt 2a avaldus 3-faasilise elektrienergia kasutamiseks tingimusel, et kõik konkreetse installatsiooniga kaasnevad kulud (sh koridori taastustööd) kannab vastav korteriomanik; 5. mitte sisse nõuda DH-lt tsiviilasjas nr 2-10-30668 menetluskulusid 576 eurot ja edaspidi ei arutata antud küsimust üldkoosolekul (t lk 10-12).
9.Kohus viitas kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lõikele 3 ja § 1 lõikele 2 ning MTÜS § 241 lõikele 1. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja liige (t lk 6). Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja on hagejat teavitanud 30.03.2017 korduvast üldkoosolekust kooskõlas seadusega.
10.MTÜS § 20 lõike 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja punkti 5.2 kohaselt on liikmete üldkoosoleku ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud ühistuseaduses. Erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul ühistuseaduses sätestatud nõude saamise päevast arvates (t lk 7 pöördel).
11.Vaidlust ei ole, et 06.03.2017 on kostja juhatus pannud trepikodade infotahvlile kutse kostja 22.03.2017 üldkoosolekule (t lk 24 pöördel) ning nimetatud kutsele on märgitud, et kui üldkoosolek 22.03 osutub otsustusvõimetuks, siis korduskoosolek toimub 30.03.2017 kell 19.00 koosolekute ruumis (t lk 9). Kostja esitatust nähtub, et 22.03.2017 on kirjutatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatele käsikirjaliselt, et korduskoosolek
toimub 30.03.2017 (t lk 43). Seega leidis kohus, et kostja on teavitanud oma liikmeid toimuva üldkoosoleku ja korduva üldkoosoleku ajast ning päevakorrast korrektselt. Kohus nõustus kostjaga, et seadus ei sätesta, et koosoleku kokkukutsumise teatega koos ei või koheselt avaldada korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. KÜ-l ei ole seadusest ega ka kostja põhikirjast tulenevat kohustust toimetada kostja üldkoosoleku, sh kordusüldkoosoleku kutset ühistu liikmele isiklikult kätte. Selline hageja seisukoht on meelevaldne. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja 30.03.2017 üldkoosoleku otsused tühised ei ole, kuivõrd rikutud ei ole kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda.
12.Kohus viitas MTÜS § 24 lõikele 1. Hageja on vaidlustanud kostja 30.03.2017 korduva üldkoosoleku otsust päevakorrapunkti nr 2 osas, millega otsustati kinnitada 2017.a majandustegevuse aastakava eelarves makse „Maksete vahendus; Omniva leping nr KL21070-MAK01,03.2014“ 0.003 eurot/m2 (t lk 10-12, 13, 14-15, 16-17). Kohus viitas KÜS § 151 lõikele 1. Kostja põhikirja punkti 6 kohaselt kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmete makseteatiste väljastamise kord ja selle tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras (t lk 7 pöördel). 30.03.2017 kostja kordusüldkoosolekul otsustati päevakorrapunkti 2 juures kinnitada 2017.a majandustegevuse aastakava ning nimetatud üldkoosoleku protokolli lisast, s.o majandustegevuse aastakava eelarvest, nähtub, et üheks kulu liigiks on maksete vahendus suurusega 0.003 eurot ruutmeetrilt kuus (t lk 13, 47).
13.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-163-13 punktis 12 leidnud, et majandamiskulude mõiste on KÜS § 151 lõikes 1 sätestatud laialt. Seetõttu ei saa nõustuda, et ainuüksi asjaolu, et tegemist ei ole elamu hooldamise või remondiga, välistab valveteenuse tasu majandamiskulude hulgast. Lisaks kulutustele elamu ja selle ümbruse hooldamiseks ja remondiks on KÜS § 151 lõike 1 kohaselt majandamiskuluks ka tasu KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Lahendi nr 3-2-1-89-13 punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et KÜ liikmete üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 lõike 1 punkti 1 ja § 151 lõike 1 alusel koguda liikmetelt majandamiskuludena kindlaksmääratud igakuiste tariifide alusel raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks. KÜ majandustegevuse aastakavas on võimalik ette näha ka, et majandamiskulusid ei kaeta ühistu liikmete igakuiste maksete arvel (arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta), vaid nõutakse iga kord sisse KÜ liikmetelt. Samuti on võimalik üldkoosoleku otsusega heaks kiita (majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majandustegevuse aastakavas mitteettenähtud kulutuste tegemine. Eelöeldu kehtib ka KÜ õigusabikulude kohta.
14.Kohus leidis, et antud juhul on majandustegevuse aastakava eelarves märgitud maksete vahenduse tasu suurusega 0.003 eurot ruutmeetrilt kuus majandamiskulu KÜS § 151 lõike 1 mõttes, kuna nimetatu annab kostja liikmetele täiendava võimaluse kostja väljastatavate majandamiskulude arvete tasumiseks. Lisaks märkis kohus, et sellise makse tasumisel suureneb hageja igakuine majandamiskulu 0.23 eurot (77,8m2 x 0.003), mis ei ole ka kohtu hinnangul ebamõistlikult suur kulu ega ole ka hea usu põhimõttega vastuolus. Ka nähtub kohtule esitatust, et nimetatud kulu kandmise kohustus on kostja liikmetel olnud ka 2015.a (t lk 70). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et
23.04.2015 kostja vastavat üldkoosoleku otsust oleks kohtus vaidlustatud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja 30.03.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsused on kooskõlas seaduse ja kostja põhikirjaga ega ole kehtetud.
15.Kõik otsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
16.Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda. Kostja palus hagejalt välja mõista õigusabikulu 1058.40 eurot (käibemaksuga) (t lk 94–97). Hageja vaidles vastu nii esindaja ajakulule kui tunnitasule, leides, et kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega, on põhjendatud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ning ajakulu maksimaalselt 4h. Lisaks leidis hageja, et maakohtu 13.07.2017 määrusest nähtuvalt tuli kostjal esitada menetluskulude nimekiri, mis on seotud hagiga tutvumisega ja sellele vastamisega, hiljemalt 23.10.2017. Kostja esitas need kulud 10.01.2018, seega hilinenult.
17.Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasumäär 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14; lahend nr 3-3-1-82-14). Kohus arvestas siinjuures, et kostja esindajaks on vandeadvokaat.
18.Kostja esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud hagiga ja analüüsinud olukorda 2h, koostanud vastuse hagile 4h, tutvunud kohtu e-kirjaga, suhelnud kliendiga ning koostanud kohtule edastatud menetlusdokumendi 0,3h. Kokku on kostja esindaja ajakulu 6h 30min ehk 882 eurot, millele lisandub käibemaks 176.40 eurot. Hageja leidis, et põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 4h. Kohus vastava seisukohaga ei nõustunud, kuna kostja esindaja on pidanud tutvuma esitatud hagiga ja koostanud sellele vastuse. Samuti kuulub hageja poolt hüvitamisele kulu, mis on tekkinud seoses kliendiga ja kohtuga suhtlemisel. Lisaks märkis kohus, et hageja enda õigusabikulud on kokku 1182 eurot, ajakuluga 9,85 tundi (t lk 100–101). Seega vaatamata sellele, et kostjat on antud juhul esindanud kohtus vandeadvokaat, on poolte õigusabikulud samas suurusjärgus.
19.Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele õigusabikulu 1058.40 eurot (882 + 20%).
21.16.07.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, tühistada otsus kostja menetluskulude suuruse osas ja lugeda põhjendatud kulude suuruseks 480 eurot (s.o 4h tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga).
22.Hageja ei nõustu, et kordusüldkoosoleku kokkukutsumiseks ei ole vaja eraldi kutset esitada. MTÜS § 20 lõigetest 1 ja 6 tuleneb, et iga üldkoosoleku kokkukutsumiseks peab olema avaldatud eraldi kutse, kus peavad olema märgitud kohustuslikud andmed, s.o toimumise aeg, koht ja päevakord. Isegi, kui kohtuga nõustuda, et on kostja oluliselt rikkunud kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korda. Teates ei ole märgitud
kordusüldkoosoleku päevakorda. Lisaks tuleneb seadusest, et üldkoosoleku kutse ei saa olla tingimuslik. Antud juhul oli tingimuseks, et kui 22.03 üldkoosolek osutub otsustusvõimetuks. Kostja ei teavitanud ühistu liikmeid, et kõnealune tingimus on täidetud.
23.Maakohtu otsus on väär ka osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et 10–15 eaka liikme eest nendele osutatud teenuse eest maksmine ei ole majandamiskulu KÜS-i mõttes. Kohus jättis põhjendamata, miks peab eelistama neid 10–15 liiget ja tasuma nende eest neile osutatud teenuse eest, samal ajal aga mitte maksta teiste liikmete kulusid seoses pangateenuse kasutamisega. Seega kohtleb KÜ otsus liikmeid ebavõrdselt.
24.Kohus jättis vääralt rahuldamata hageja taotluse tõendite kogumiseks. Hageja soovis kogutavate tõenditega tõendada, et lepingu alusel tehtud kulud ei ole põhjendatud.
25.Kohus põhjendas otsust üllatuslikult mh sellega, et hageja ei ole KÜ 23.04.2015 üldkoosoleku otsust kohtus vaidlustanud. Kohus ei ole pooltega arutanud 23.04.2015 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise küsimust. Kohus ei põhjendanud, kuidas on seotud käesolev vaidlus ja 23.04.2015 üldkoosoleku otsuste kehtivus ja vaidlustamine.
26.Kohus hindas vääralt kostja menetluskulusid. Hageja esitas kostja kulude kohta 14.06.2018 seisukoha, millest nähtuvalt on kostja esitanud menetluskulud seoses hagiga tutvumisega ja vastuse koostamisega hilinenult, mistõttu palus hageja need arvestamata jätta. Kohus ei ole põhjendanud hageja vastava seisukohaga mittenõustumist. Vastuolus seadusega on kohtu põhjendus, et kostja kulude suurus on põhjendatud, kuna poolte õigusabikulud on samas suurusjärgus. Tuleb arvestada, et hageja esindaja ajakulu oli 9,85h, kostja esindajal aga 6,5h. Hageja jääb menetluskulude osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et põhjendatud on maksimaalselt 4h tunnitasuga 120 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära vastustaja seisukoha ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lõpplahendi tegemise. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
29.Esmalt selgitab kolleegium, et maakohus jättis tsiviilasja lahendades tähelepanuta, et menetluse kestel muutus korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse lahendamise menetluse liik. Nimelt kehtib alates TsMS § 613 lõike 1 punkt 4 sõnastuses, mille kohaselt tuleb sellised vaidlused lahendada hagita menetluse korras. Seega oleks maakohtul tulnud menetluse kestel menetluse liiki muuta ja jõuda lõpplahendini hagita
menetluse regulatsiooni (TsMS § 477jj) järgides. Samas on kolleegium seisukohal, et käesoleva tsiviilasja lõpptulemust selle lahendamine hagita menetluse asemel hagimenetluses ei mõjutanud. Menetlusosaliste ring vastab TsMS § 614 lõikes 2 (alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis) sätestatule (avaldaja ja korteriühistu). Samuti osales maakohus asja õigeks lahendamiseks vajaliku piisava aktiivsusega menetluses. Kostja ei esitanud väiteid tema õiguste rikkumise kohta seoses hagejale pikema edasikaebetähtaja rakendamisega maakohtu poolt. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Senises kohtupraktikas ei ole kõrgema astme kohtud lugenud vale menetlusliigi valikut madalama astme kohtus selliseks rikkumiseks, mis kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, punkt 17).
30.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja 22.03.2017 üldkoosoleku ja 30.03.2017 kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Kolleegium nõustub vastustajaga, et kaebuse väited kordusüldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest seoses korduskoosoleku teates päevakorra märkimata jätmisega ning korduskoosoleku teate tingimuslikkusega on uued väited, mida hageja maakohtu menetluses ei esitanud. Kaebuses ei ole ka põhjendatud, miks peaks selliste väidete esitamine apellatsioonimenetluses olema lubatav (TsMS § 652 lõike 3 punkt 2, lõike 4 esimene lause). Eeltoodust tulenevalt esineb ringkonnakohtul TsMS § 652 lõike 4 teisest lausest tulenevalt alus jätta nimetatud väited tähelepanuta. Kolleegium märgib siiski kaebajale selgituseks järgmist. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teates (t lk 9), milles oli märge ka korduskoosoleku toimumise kohta, sisaldus mh üldkoosoleku päevakord, sai eeltoodust mõistlikult eeldada, et korduskoosolek toimub sama päevakorraga (mis ongi korduskoosoleku mõte ning vastav põhimõte nähtub ka kostja põhikirja punkti 5.6 esimesest lausest). Ekslik on kaebaja seisukoht, et kostja ei teavitanud liikmeid, et tingimus kordusüldkoosoleku toimumiseks on täidetud. Nagu maakohus õigesti tuvastas, esitas kostja tõendina foto üldkoosoleku kutsest (t lk 43), mida on kostja seaduslik esindaja käsikirjaliselt täiendanud 22.03.2017 ehk peale üldkoosoleku toimumist märkega „Korduskoosolek 30.03.2017“. Seega on kostja ühistu liikmeid teavitanud, et üldkoosoleku kutses märgitud tingimus, s.o 22.03 üldkoosoleku osutumine otsustusvõimetuks, on täidetud ja korduskoosolek märgitud ajal toimub.
31.Hageja alternatiivset nõuet lahendades tugines maakohus asjakohaselt Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-163-13 (punkt 12) ja 3-2-1-89-13 (punkt 11) ja leidis, et kõnealune maksete vahenduse tasu on majandamiskulu KÜS § 151 mõistes. Kostja on selgitanud, et võimalus maksta ühistule majandamiskulude eest postkontori vahendusel on loodud eelkõige ühistu eakamate liikmete jaoks, kel puudub võimalus või oskus tasuda arveid pangaülekandega. Sellise otsuse näol ei ole tegemist seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega MTÜS § 24 mõistes. Maakohus on ka õigesti märkinud, et kõnealuse makse tasumisel suureneb hageja igakuine majandamiskulu 0.23 euro võrra, milline summa ei ole ebamõistlikult suur ega vastuolus hea usu põhimõttega. Ekslik on kaebuse väide, et maakohus jättis vastamata hageja väitele, et kõnealune otsus kohtleb KÜ liikmeid ebavõrdselt. Sellist väidet ei ole hageja maakohtus esitanud, seega on tegu esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega, mis TsMS § 652 lõike 4 teise lause alusel tuleb jätta tähelepanuta. Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et nõustub vastustaja vastuses kaebusele märgituga, et otsus ei kohtle KÜ liikmeid ebavõrdselt, kuna kõigil liikmetel, sh hagejal, on õigus tasuda majandamiskulude eest postkontoris (ja selliselt vältida pangaülekande tasu, millele kaebuses viidatakse). Kohus jätab tähelepanuta kaebuse väited otsuse üllatuslikkusest seoses 23.04.2015 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise küsimusega. On tõsi, et maakohus seda küsimust pooltega ei
arutanud, aga kuivõrd nimetatud asjaolu käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust ei oma ning ka maakohus ei ole sellele otseselt asja lahendamisel tuginenud, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.
32.Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtule diskretsioonipiiride ületamist antud juhul ette heita ei saa. Asjakohatu on hageja väide, et hagiga tutvumise ja sellele vastuse koostamise menetluskulud on kostja esitanud hilinenult. Kuigi maakohus määras 13.07.2017 hagi menetlusse võtmise määruses tähtaja 20 päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks, on kohus 07.12.2017 määrusega määranud uuesti tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning selle jooksul on oma nimekirjad esitanud nii hageja kui kostja. Seega on kostja esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja vastuväide on seda arusaamatum olukorras, kus ka hageja ise ei esitanud kohtu 13.07.2017 määruses märgitud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Samuti leidis hageja kaebuses, et kostja kulude hindamisel ei saanud kohus tugineda sellele, et poolte kulud olid samas suurusjärgus, viidates asjaolule, et tema esindaja ajakulu oli 9,85h, kostja esindajal aga 6,5h. Hageja väide jääb arusaamatuks, kuna esiletoodud võrdlusest nähtub, et kostja esindaja ajakulu on isegi ca 1/3 võrra väiksem. Kaevatavast otsusest nähtuvalt aga pidas kohus vastava põhjendusega pigem silmas seda, et kuigi kostjat esindas vandeadvokaat, hagejat aga jurist, on mõlema menetlusosalise kulude suurus samas suurusjärgus, sõltumata sellest, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on kõrgem.
33.Eelnevalt käsitlemata poolte väited/vastuväited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need menetlusökonoomia põhimõtet rakendades käesolevas lahendis käsitlemata.
34.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
35.Järgnevalt määrab kolleegium vastavalt jaotusele kindlaks TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes ringkonnakohtus kostja kantud ja talle hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Menetluskulude nimekirjast ja sellele lisatud arvetest nähtuvalt on kostja menetluskuluks õigusabitasu 7h õigusabi eest kogusummas 1332 eurot (käibemaksuga), mis koosneb järgnevatest õigusabitoimingutest: 17.08.2018 apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 5h; 02.10.2018 ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumine 2h. Arvetest nähtuvalt on esindaja tunnitasu kaebusega tutvumisel ja vastuse koostamisel 170 eurot + käibemaks ning istungiks ettevalmistamisel 130 eurot + käibemaks. Samuti palus kostja esindaja kohtuistungil arvestada juurde istungile kulunud aeg tunnitasuga 130 eurot + käibemaks. Istungiprotokollist nähtuvalt kestis istung kell 9.05–9.26, seega 21min. Arvestades kostja esindaja tunnitasu, on istungil esindamise kulu kokku 54.60 eurot. Seega on kostja menetluskuluks apellatsioonimenetluses kokku õigusabitasu 1386.60 eurot. Hageja esitas kuludele vastuväite, leides, et menetluskulude nimekirjas ei ole detailselt näidatud kulude koosseisu; põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks on maksimaalselt 1h, vastuse koostamiseks 2h ja istungiks ettevalmistumiseks 0,5h; kuivõrd tegu ei olnud keeruka õigusvaidlusega, on põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot käibemaksuta või maksimaalselt 130 eurot.
36.Kolleegium, tutvunud kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga ning hageja vastuväidetega, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja menetluskulude nimekirjas ei ole näidatud detailselt kulude koosseisu, kuna kokku on arvestatud kulu kahe toimingu (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamise) eest. Kuna kaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine ongi oma olemuselt seotud õigusabitoimingud, leiab kohus, et ka nende ajakulu võib kajastada (ja hinnata) koos. Arvestades kaebuse sisu ja mahtu, sh seda, et apellant ei ole esitanud mingeid uusi asjaolusid ega tõendeid, ei olnud põhjendatud ega mõistlik kulutada kaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks üle 3h. Seega vähendab kohus taotletavat ajakulu 2h võrra. Samuti ei olnud käesoleva asja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud kulutada istungiks ettevalmistumiseks üle 45min. Seega tuleb taotletavat ajakulu vähendada 1h 15min võrra. Istungil osalemise ajakulu protokollist nähtuvalt 21min ulatuses on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses õigusabitoimingutele kulunud aeg põhjendatud 4h 6min (4,1h) ulatuses. Kolleegium nõustub hagejaga, et kuna tegu ei olnud keeruka ega mahuka õigusvaidlusega, ei ole põhjendatud kostja esindaja tunnitasu kaebusega tutvumise ja vastuse koostamise toimingute eest 170 eurot + käibemaks. Teistele toimingutele on kohaldunud tunnitasu 130 eurot + käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguse asja keerukusastet arvestades põhjendatud ja mõistlikus suuruses ning kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 156 eurot). Seega tuleb kostja kasuks hagejalt välja mõista menetluskulu 4h 6min õigusabi eest tunnitasuga 130 eurot (+ käibemaks), s.o 639.60 (4,1x156) eurot.