3.Välja mõista XXX’ilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks 12.12.2015.a laenulepingust nr. 20151212023 tulenev võlgnevus kokku summas 2 166,78 eurot, millest põhivõlgnevus 1 683,16 eurot, intress 433,62 eurot ja sissenõudekulu 50 eurot.
4.Välja mõista XXX’ilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1 683,16 eurolt alates 12.04.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
5.Jätta hageja menetluskulud 64,24 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista XXX’ilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu summas 555,68 eurot.
7.Välja mõista XXX’ilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (555,68 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Kostjal XXX’il tasuda hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks väljamõistetud summad Rävala Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr. EE377700771002004100. Selgitusena tuleb kostjal märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
9.Jätta kostja XXX’i taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Hageja nõue ja põhjendused
1.Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 02.08.2017.a kohtule hagi XXX vastu 12.12.2015.a laenulepingust nr. 20151212023 tuleneva põhivõlgnevuse 1 683,16 euro, intressi 433,62 euro, sissenõudekulu 50 euro, viivise 658,38 euro ja täiendava viivise 45 % aastas nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Express Credit AS-iga 12.12.2015.a laenulepingu nr. 20151212023 2 000 euro saamiseks. 13.12.2015.a maksis laenuandja kostjale laenusumma välja. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama ja intressi tasuma igakuiselt 15 osamaksena, viimane makse 07.03.2017.a. Kokku kohustus kostja tasuma laenu ja intressi 2 651,29 eurot, s.h laenu põhiosa 2 000 eurot ja intressid 651,29 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist ja laenu kättesaamist hakkas kostja juba alates esimesest maksetähtajast oma kohustusi rikkuma. Esimene laenumakse kostja poolt jäi tasumata. 29.02.2016.a tasus kostja laenuandjale 100 eurot. Sellega loeti tasutuks 12.01.2016.a tähtpäevaga makse põhiosa 100 euro ulatuses, sellest maksest jäi tasumata veel põhiosa 1,75 eurot ja intress 75 eurot, samuti jäi tasumata 11.02.2016.a makse täies ulatuses. 11.03.2016.a laekus laenuandjale teine kostja tehtud makse summas 268,59 eurot, millega said tasutud kõik selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud summad. Sellega loeti tasutuks sissenõudekulu 5 eurot 08.02.2016.a saadetud tasulise meeldetuletuskirja eest, esimese maksegraafikujärgse makse tasumata jäänud osa, s.o. laenu põhiosa 1,75 eurot, intress 75 eurot, teine maksegraafikujärgne makse, s.o. põhiosa 105,57 eurot ja intress 71,18 eurot, viivis esimese graafikujärgse makse põhiosalt 6,25 eurot, viivis teise maksegraafikujärgse makse põhiosalt 3,84 eurot. 29.03.2016.a tasus kostja 179,03 eurot, millega loeti tasutuks kolmanda makse põhiosa 109,52 eurot, intress 67,23 eurot ja põhiosalt arvestatud viivis: 109,52 x 16 p x 0,13 % = 2,28 eurot. Edaspidi kostjalt enam ühtegi makset ei laekunud. 15.02.2017.a ütles laenuandja laenulepingu üles. Laenuandja loovutas 18.04.2017.a oma laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu summas 325 eurot ja õigusabikulu summas 540 eurot.
Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja oli juba laenu väljastamise hetkel võlgades ning täiesti maksevõimetu. Express Credit AS ei teostanud kostja suhtes mingit laenuanalüüsi ning hageja ei ole laenuanalüüsi teostamist ka tõendanud. Juhul, kui Express Credit AS oleks läbi viinud laenuanalüüsi, oleks ta jõudnud järeldusele, et kostjal puudus laenu teenindamist võimaldav maksevõime. Express Credit AS tekitas oma seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega kostjale kahju. Käesoleval juhul on Express Credit AS kostjale laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teavitamiskohustust ehk oma lepingueelseid kohustusi. Nimetatud kohustuste rikkumisega tekitas Express Credit AS kostjale kahju, mis seisneb laenulepingust kostjale tulenevates negatiivsetes tagajärgedes. Hageja peab kostjale hüvitama kõik kulud (sh laenulepingu intressid, viivised, samuti käesoleva kohtumenetlusega seotud kulud ning võimalikud täitemenetlusega seotud kulud jms), mis kostjale laenulepingu sõlmimisega kaasnesid. Seega on hageja tekitanud käesoleva hetke seisuga kostjale kahju vähemalt 1 657 euro (intressid, viivis, menetluskulu) ulatuses, millele lisanduvad jooksvad viivised ning võimalikud täitemenetlusega kaasnevad kulud. Seega saab hageja maksimaalne nõue kostja vastu olla laenulepingust tulenev põhiosa nõue summas 1 657 eurot. Eeltoodule tuginedes tasaarvestab kostja käesolevaga hageja nõude kostja vastu kostja nõudega hageja vastu hageja poolt tekitatud kahju summaga. Tasaarvestuse tulemusel jääb hageja nõude suuruseks 1 657 eurot. Kostja on ka seisukohal, et laenuleping on tühine, kuna tegemist on heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Laenulepingu sõlmimise hetkel oli Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määraks 22,78 %. Kolmekordseks krediidikulukuse määraks oli seega 68,34 %. Laenulepingus oli aga krediidikulukuse määraks märgitud koguni 289,61 %. Juhul kui kohus peaks siiski kostjalt hagiavalduses nõutud viivise välja mõistma, palub kostja tuginedes VÕS §-le 113 lg 8 ja §-le 162 viivist vähendada seadusjärgse määrani. Kohtule 26.09.2017.a ja 10.01.2018.a esitatud vastustes ei eita kostja laenu saamist ning on valmis selle ära maksma graafiku alusel, s.h mõistliku viivise. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub rahuldada hagiavalduse summas 2 447,81 eurot ja võimaldada see tasuda osamaksetena, millise suurus on 70 eurot kuus. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleva asja hind on 3 582,58 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.10.2017.a kohtumääruses (t/l 88).
6.Kostja on esitanud kohtule 26.09.2017.a ja 10.01.2018.a vastused, milliste kohaselt tunnistab võlgnevust kokku summas 2 447,81 eurot (t/l 85-87, 117-118), kuid varasemalt on kostja esitanud ka sisulised vastuväited hageja poolt esitatud hagiavaldusele. Seega peab kohus vajalikuks anda hinnang ka kostja poolt esitatud sisulistele vastuväidetele.
7.Kostja on kohtule 29.08.2017.a esitatud vastuses leidnud, et Express Credit AS on rikkunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teavitamiskohustust (t/l 46, p. 9). Hageja vaidleb nimetatule vastu.
8.Alates 01.01.2007.a. kehtiva krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
9.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-169-13 leidnud, et KAS § 83 lg-s 3 (tarbijakrediidi puhul ka VÕS §-s 4032) sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks.
10.Kostja poolt 12.12.2015.a esitatud laenutaotluse kohaselt on kostja sissetulekuks 3 000 eurot ning igakuised kulutused kokku 1 000 eurot, millele lisandub laenukohustusi kokku summas 769 eurot (t/l 63). Lisaks on kostja ise esitanud laenuandjale oma Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank pangakontode väljavõtted, millistest nähtub, et kostja kontodele on laekunud kuue kuu jooksul kokku 40 027,36 eurot (t/l 64-69, 70-77). Lisaks on Express Credit AS teinud päringu kinnistusraamatusse ning nimetatust nähtub, et kostjale on kuulunud korteriomand Tammepõllu tee 21-15/16, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond (t/l 78).
11.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on Express Credit AS hinnanud enne laenu andmist kostja krediidivõimelisust talle esitatud ja kättesaadavate andmete alusel. Kohus selgitab, et kostjal endal lasus kohustus esitada laenuandjale oma sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta tõesed andmed (VÕS § 6).
12.Kohtule hageja poolt esitatud laenutaotlusest nähtub, et Express Credit AS on hinnanud kostja laenukõlbulikkust ning kostja reiting on 90,01 % (t/l 80). Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja poolt kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oli mittekrediidiväärne laenulepingu sõlmimise ajal, s.o 12.12.2015.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Express Credit AS on kontrollinud enne laenulepingu sõlmimist kostja maksevõimelisust ning vastupidist kostja tõendanud ei ole.
13.VÕS § 14 lg 2 näeb ette, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui tegelikud andmed jäid arvestamata, kannab selle eest vastutust kostja ise, sest kostja ise ei avaldanud Express Credit AS-ile tegelikke andmeid. Kohus selgitab, et kui kostja esitas laenuandjale ebaõigeid andmeid oma sissetulekute suuruse kohta, ei saa seda põhjendada teadmatusega ega süüdistada selles hagejat.
14.Asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kostja etteheide, et Express Credit AS andis kostjale teadlikult laenu olukorras, kus kostja finantsvõimekus ei vastanud laenuandmise ajal laenu teenindamise kriteeriumitele (nn. ülejõu käivad laenukohustused). Kostja pangakontode väljavõtetest perioodil 01.06.2015.a kuni 09.12.2015.a alusel sellist järeldust teha ei saa, kuivõrd kostja arveldusarvetele on eelpoolviidatud ajaperioodil laekunud kokku 40 027,36 eurot (t/l 64-69, 70-77).
15.Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli kostja krediidivõimekus lepingu sõlmimisel laenu teenindamiseks piisav. Kohtule esitatud 12.12.2015.a laenutaotluses on märgitud kostja töökohaks ANY OÜ ning sissetulekuks netopalk summas 3 000 eurot (t/l 63). Kohtule esitatud ja eelpool viidatud kostja konto väljavõtetest perioodil 01.06.2015.a kuni 09.12.2015.a nähtub, et kostja on teinud oma arvelduskontole suurtes summades sularaha sissemakseid (t/l 64-69, 70-77).
16.Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et laenulepingu sõlmimisele eelnenud finantsnäitajate alusel oleks Express Credit AS pidanud laenu andmisest keelduma.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta tegutses laenulepingu sõlmimisel raskete asjaolude mõjul ja et laenuleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Ka Riigikohus on eelpoolnimetatud kohtuasjas nr. 3-2-1-169-13 p. 18 leidnud, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 12.12.2015.a on Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr. 20151212023, millise järgi on kostja saanud Express Credit ASilt laenu summas 2 000 eurot (t/l 8). Kohus leiab, et eelpoolnimetatud lepingu sõlmimisel on kostja olnud tarbija ja seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Laenulepingu kohaselt toimub laenusaaja poolt laenusumma ja intresside tasumine maksegraafiku alusel. Laenulepingu järgi tuli kostjal teha Express Credit AS-ile viimane tagasimakse 07.03.2017.a summas 176,79 eurot (t/l 8 pöördel).
20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
21.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostja on saanud Express Credit AS-ilt laenu ning et käesolevaks ajaks on kostjal võlgnevus hageja ees summas 1 683,16 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on saadud laenu kohaselt laenuandjale tagastanud. Ka on kostja esitanud kohtule 26.09.2017.a ja 10.01.2018.a vastuse, milliste kohaselt tunnistab võlgnevust kokku summas 2 447,81 eurot (t/l 85-87, 117-118).
22.Seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista 12.12.2015.a laenulepingust nr. 20151212023 tulenev põhivõlgnevus summas 1 683,16 eurot.
23.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
24.Eelpool viidatud laenulepingu kohaselt tasub laenusaaja intressi arvestusega 45 % aastas (t/l 8).
25.Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi summas 433,62 eurot. Kostja leiab, et eelpoolviidatud laenulepingu krediidi kulukuse määr on 289,61 %. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd sõlmitud laenulepingust nähtub, et krediidi kulukuse määr on 55,54 % ning nimetatu ei ületa Eesti Panga poolt laenulepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidi kulukuse määra (vt. http://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273).
26.Lisaks selgitab kohus, et Riigikohus on 27.05.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4715 p. 14 leidnud, et erinevalt viivisest ei näe seadus ette aga intressi vähendamist (vt ka Riigikohtu 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08, p 12).
27.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja intressi nõue summas 433,62 eurot on põhjendatud ning kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 50 eurot. Kostja nimetatud summa osas vastuväiteid kohtule esitanud ei ole.
29.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
30.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid see seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (Paul
Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 581).
31.Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punktist 9.4 tulenevalt maksab meeldetuletuse saatmine 5 eurot, võlateatise saatmine 5 eurot, teade nõude loovutamise kohta 5 eurot, laenulepingu ülesütlemise hoiatus 5 eurot, teade maksehäireteregistrisse maksehäire sisestamisest 5 eurot ja teade lepingu ülesütlemisest 25 eurot, kui nõude suurus on üle 1 000 euro (t/l 13).
32.Asja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale 08.02.2016.a meeldetuletuse (t/l 14), 30.04.2016.a meeldetuletuse (t/l 15), 27.05.2016.a meeldetuletuse (t/l 16), 22.06.2016.a laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (t/l 17), 15.02.2017.a teate laenulepingu ülesütlemisest (t/l 18) ning 18.04.2017.a teatise nõude loovutamisest (t/l 19). Seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu summas 50 eurot (5 + 5 + 5 + 5 + 25 + 5).
33.Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole kohtule 26.09.2017.a ja 10.01.2018.a esitatud menetlusdokumentides vaidlustanud hageja nõuet summas 2 447,81 eurot (t/l 117-118) ning on samuti nõustunud osaliselt kõrvalnõuetega, siis loeb kohus, et kostja on põhinõude, intressinõude ja sissenõudmiskulu osas hagi õigeks võtnud (TsMS § 440) ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele, s.o summas 2 166,78 eurot (1 683,16 + 433,62 + 50).
34.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 658,38 eurot ja viivise 45 % aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ning palub seda vähendada (t/l 94, 117).
35.Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt on viivis 0,13 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivise aastamäär on 45 % (t/l 8).
36.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
37.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
38.VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt
võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine (vt. Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-25-16 punkt 13).
39.Riigikohus on oma lahendi nr. 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
40.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
41.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
42.Kuivõrd Express Credit AS-i ja kostja vahel 12.12.2015.a sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõttes, on eelpool viidatud lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,13 % päevas ebamõistlikult suur, s.o ületab aastast seadusjärgset viivisemäära 3 korda ning on kohtu hinnangul kostjat liigselt kahjustav. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1 683,16 eurolt alates 12.04.2016.a (s.o viivituse algusest) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa s.o 1 683,16 euro.
43.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt kokku 2 166,78 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab summas 1 683,16 eurot, intress summas 433,62 eurot ja võla sissenõudekulu summas 50 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele nõue välja mõista kostjalt viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1 683,16 eurolt alates 12.04.2016.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 1 683,16 euro.
44.Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetavad summad Rävala Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr. EE377700771002004100 (t/l 5).
45.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
46.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud summad tasuda hageja poolt hagiavalduses märgitud arveldusarvele, märkides maksekorraldusse võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
47.Kostja on palunud kohtul võimaldada tasuda hageja kasuks väljamõistetav võlgnevus osamaksetena, millise suurus on 70 eurot (t/l 117). Hageja on kohtule 10.01.2018.a esitatud
menetlusdokumendis märkinud, et kostja poolt märgitud osamakse suurus on liiga väike ning see ei ole hagejale vastuvõetav (t/l 114).
48.Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole nõustunud sellega, et kostja tasub võlgnevuse 70 euro suuruste osamaksetena, leiab kohus, et kostja taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et nimetatu ei välista poolte vahel hilisemat kokkulepet kohtuotsuse täitmise osas.
49.Kostja on kohtule esitanud 10.01.2018.a taotluse lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus, kuivõrd hageja esindajal puudub esindusõigus (t/l 117 pöördel). Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd hageja poolt on antud Alar Liivamägi’le volikiri 20.01.2017.a, mis on allkirjastatud Natalja Altosar poolt (t/l 21-22). Kohus selgitab, et kuni 26.01.2017.a võis hagejat esindada tehingu tegemisel üks juhatuse liige ning hageja juhatuse liikmete ühine esindusõigus tekkis alates 26.01.2017.a (t/l 32). Seega leiab kohus, et aluseid käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamiseks ei esine.
50.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
51.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 582,58 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
52.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleva tsiviilasja hind on 3 582,58 eurot ja kohus rahuldab hagi osaliselt summas 2 301,43 eurot (sh. aastane viivis kooskõlas TsMS § 367), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 64,24 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuivõrd kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist.
53.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
54.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 325 eurot ja õigusabikulu summas 540 eurot (t/l 20, 61). Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
55.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
56.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud asjaolude ja materjalidega 1 tund, ettevalmistanud hagiavalduse ja edastanud selle kohtule 1 tund, vastanud kohtu määrustele 1 tund, esitanud seisukoha kostja vastusele 1,5 tundi. Kokku on esindaja ajakulu 4,5 tundi ehk 540 eurot (4,5 tundi x 120).
57.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 346,90 eurot (540 x 64,24 %).
58.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 325 eurot (t/l 20). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 325
euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2 summas 208,78 eurot (325 x 64,24 %).
59.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 555,68 eurot, millest riigilõiv summas 208,78 eurot ja õigusabikulu summas 346,90 eurot.
60.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.