Määrata osaühingu Vikslin apellatsioonimenetluse menetluskulude suuruseks 133 eurot ja mõista välja VBlt osaühingu Vikslin kasuks 133 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-5704 andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VB (hageja) esitas maakohtule hagi osaühingu Vikslin (kostja) vastu 1500 euro saamiseks. 900 eurot tasus kostja menetluse ajal, mistõttu jäi hageja nõudeks 600 eurot.
2.Hageja tõi esile, et ta ostis 04.05.2016 kostjalt mööblikomplekti „Genua“, mis koosnes lauast ja kuuest toolist. Mööblikomplekt maksis 1500 eurot, mille hageja tasus vastavalt kostja esitatud arvele kahes osas: 750 eurot 04.05.2016 ja 750 eurot 06.07.2016. Müügitellimuse vormistas hageja kostja interneti lehekülje kaudu. Kostja müügisaalis mööblikomplekt puudus ning hagejal ei olnud võimalik hinnata mööblikomplekti kvaliteeti.
3.Hageja sai mööbli kätte 06.07.2016. Laua kokkupanemisel ilmnesid sellel defektid. Lahtikäiva laua 40 cm vaheosa oli katki, vaheosa värv ei ühtinud laua värviga, vaheosal oli kriimustused, ühel lauajalal oli umbes 10 mm suurune kriimustus ning laua alumine äär oli lihvimata ja värvimata umbes 60 mm ulatuses.
4.09.07.2016 pöördus hageja pretensiooniga kostja poole ja tagastas laua ekspertiisi saatmiseks. 11.07.2016 pakkus kostja hagejale võimalust osta laud poole hinnaga. Hageja keeldus ja kostja lubas raha tagastada. 22.07.2016 vastas kostja hageja pretensioonile ja kinnitas, et laua aluspind oli töötlemata ja laua lahtitegemisel oli külgedel näha töötlemata aluspind, mis oli pealispinnast erinevat tooni. Kostja hagejale raha ei tagastanud.
5.Hageja pöördus tarbijavaidluste komisjoni poole. Avalduse kohaselt soovis hageja lepingust taganeda ja ostusumma 1500 euro tagastamist. Tarbijavaidluste komisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt ja kohustas kostjat tagastama hagejale laua ostuhinna 900 eurot. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale raha tagastanud.
6.Hageja ei nõustunud tarbijavaidluste komisjoni otsusega. Hageja hinnangul kuuluvad laud ja toolid komplekti ning neid tuleks käsitleda koos, mistõttu on tal õigus saada tagasi raha kogu komplekti eest.
7.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et laua ja toolide näol ei olnud tegemist komplektiga. 04.05.2016 koostatud arve kirjelduse lahtrist on näha, et hageja ostis komplekti „Genua“, mis koosnes lauast 1200/1600 ja kuuest toolist. Hageja viitas KaubTS § 8 lg-le 1, RPS § 7 lg-le 1 ja TKS § 4 lg-le 4. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ostis kostjalt eraldi laua „Genua“ ja kuus tooli „Genua“. Tegemist ei olnud lauast ja toolidest koosneva komplektiga, kuna komplekti kuuluvatel esemetel on üks hind. Kostja kodulehelt on näha, et vaidlusalused laud ja toolid on müügil eraldi üksikesemetena, laud hinnaga 900 eurot ja toolid 100 eurot üks 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-5704 tool. 09.07.2016 esitas hageja pretensiooni vaid laua kohta ja tagastas kostjale vaid laua. Toole hageja ei tagastanud ja nende suhtes pretensiooni ei esitanud.
9.Tarbijavaidluste komisjoni otsuse sai kostja kätte 12.03.2017, seega saabus maksetähtaeg 900 euro tagastamiseks hagejale 12.04.2017 ja sellel kuupäeval tagastas kostja hagejale 900 eurot.
10.Kostja leidis, et asja on võimalik lahendada kompromissiga selliselt, et hageja tagastab kostjale toolid originaalpakendis ja samas seisukorras, kui nad olid ostmise hetkel ning kostja tagastab hagejale toolide hinna 600 eurot. Kui toolid ei ole originaalpakendis ja on kasutatud oli kostja nõus tagastama 50 eurot iga tooli kohta, kokku 300 eurot. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis hagi 900 euro osas läbi vaatamata ja 600 euro osas rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas, millest mõistis 100 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
12.Vaidlus oli selles, kas hagejale müüdud laud ja kuus tooli moodustasid komplekti või mitte. Maakohus nõustus tarbijavaidluste komisjoniga, et tarbija (hageja) ei tõendanud, et soetatud laud ja kuus tooli olid müügis komplektina. Komplektil on tavapäraselt üks hind. Kuigi mööbli eest tasumiseks esitatud arvel on märgitud, et tegemist on lauast ja kuuest toolist koosneva komplektiga hinnaga kokku 1500 eurot, selgitas kostja, et tegelikult olid laud ja toolid müügil eraldi, laud maksis 900 eurot ja tool 100 eurot ning hageja ise valis ja otsustas, millised toolid ja mitu ta lauaga koos ostab. Hageja ei kummutanud kostja väiteid. Kostja väidet, et hageja soetatud laua ja toolide puhul ei olnud tegemist komplektiga, kinnitas ka asjaolu, et oma esialges pretensioonis soovis hageja üksnes laua eest tasutud raha tagastamist. Komisjon ei tuvastanud, et toolide müümisel rikkus kostja müügilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ei tõendanud hagimenetluses, et laud ja toolid moodustasid komplekti.
13.Vaidlus puudus selles, et hageja ei ole kostjale kuue tooli osas pretensioone esitanud ja soovib lihtsalt toolid kostjale tagastada. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei nähtunud, et ta oleks toolide kvaliteedi osas tarbijavaidluste komisjonile pretensioone esitanud. Asjas esitatud tõendite alusel ei tuvastanud maakohus, et kostja rikkus talle müügilepingust tulenevaid kohustusi toolide müümisel, seega oli täitamata VÕS § 116 lg 1 eeldus toolide ostulepingust taganemiseks.
14.Maakohus jättis hageja nõude 900 euro saamiseks läbi vaatamata, kuna kostja tasus menetluse ajal hagejale 900 eurot, kuid tasumine ei olnud tähtaegne. Hagi osaliselt läbivaatamata jätmine, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, oli võrreldav hagi osalise rahuldamisega ning seega oli õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud pool hageja tasutud riigilõivu osas. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.10.07.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata asi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt teha uus otsus ja hagi rahuldada. Maakohtu seisukoht on vastuolus kaubandustegevuse seaduse (KaubTS), raamatupidamise seaduse (RPS) ja tarbijakaitse seadusega (TKS),
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-5704 kus on sätestatud kauba müügil väljastatava müüki tõendava dokumendi nõuded. Maakohus ei andnud hinnangut hagejale esitatud arve osas.
16.Maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et ei ole tuvastatud kostja müügilepingust tulenevate kohustuste rikkumine ja seega on täitmata VÕS § 116 lg 1 eeldused. Hageja tõendas, et ta ostis 04.05.2016 kostjalt mööblikomplekti „Genua“, mis koosnes lauast 1200/1600 ja kuuest toolist ning mööblikomplekt maksis kokku 1500 eurot. Hageja tasus mööblikomplekti eest vastavalt esitatud arvele nr 2016-05-01-04 kahes osas: 750 eurot 04.05.2016 ja 750 eurot 06.07.2016. Kostja müüs hagejale kvaliteedi osas lepingutingimustele mittevastava asja, mida tuleb käsitleda kostjapoolse olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Kohus ei andnud hinnangut komplekti ostmisel esitatud arve kohta, vaid tugines ja nõustus pelgalt tarbijavaidluste komisjoni otsuses antud hinnangutega. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas laua ja toolide näol oli tegemist komplektiga või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige. TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
19.Vaidlust ei ole selles, et hageja ostetud laual olid puudused ja hageja tagastas selle kostjale ning kostja tagastas hagejale pärast hagi esitamist laua eest tasutud 900 eurot. Vaidlus on selles, kas laud ja toolid olid ostetud komplektina või oli tegemist eraldi toodetega, mille komplekteeris hageja ise. Kostja esitas tõendina kuvatõmmised enda internetipoe lehel eraldi müügil olevatest toolidest ja lauast, mis kuuluvad sarja „Genua“. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et laud ja toolid olid müügil eraldi artiklitena. Komplektina müümine eeldaks seda, et toole ja lauda oleks saanud osta vaid koos ja komplektil oleks üks hind. Sellisel juhul ei oleks üksikul esemel hinda märgitud. Kuvatõmmiselt on näha, et vaidlusalust tooli saab osta eraldi ilma lauata hinnaga 100 eurot üks tool ja laua hinnaks oli 900 eurot. Järelikult ei moodustanud laud ja toolid komplekti. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
20.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Samas peab kohus TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, millised poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning milliseid tõendeid ei arvestanud (Riigikohtu 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-5704 04.05.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-23-16, p 16). Vaidlustatud otsuse kohaselt nõustus maakohus tarbijavaidluste komisjoni hinnanguga ja leidis, et hageja ei tõendanud hagimenetluses, et laud ja toolid moodustasid komplekti. Kolleegium leiab, et maakohus ei saa tugineda tarbijavaidlusete komisjoni otsuses toodule viisil, nagu seda on tehtud vaidlustatud otsuses. Tarbijavaidluste komisjoni otsuse seaduslikkuse kontroll ei kuulu kohtu pädevusse. TKS § 60 lg 2 järgi, kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Seega toimub kohtus hageja hagi alusel nõude läbivaatamine tavalises korras. Kolleegiumi arvates on tarbijavaidluste komisjoni otsus TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalne tõend, mida kohus hindab TsMS § 232 lg 1 järgi. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
21.Õige ei ole hageja väide, et kostja poolt hagejale esitatud arve on saatedokument KaubTS § 8 lg 1 ja raamatupidamise algdokument RPS § 7 lg-te 1 ja 2 mõttes. KaubTS § 1 lg 1 järgi reguleerib KaubTS kaubandustegevuse aluseid ja korda, järelevalve teostamise korraldust ning vastutust seaduse rikkumise eest ja lg 2 p 1 järgi kohaldatakse KaubTS-i muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine. Saatedokument on KaubTS § 8 lg 1 kohaselt kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifitseerida ja millel on raamatupidamise seadusega algdokumendile kehtestatud rekvisiidid. Saatedokument on kaubaga kaasas müügikohta saabumisel ja on vajalik müüjale. Arve ei ole saatedokument KaubTS § 8 lg 1 mõttes, kuna see ei liikunud koos kaubaga, vaid sellest tulenes ainult hageja maksekohustus. RPS eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1). Arve võib küll olla raamatupidamise algdokumendiks RPS § 7 lg 1 järgi, kuid arvet tuleb tehingu tõlgendamisel hinnata koos teiste kohtule esitatud tõenditega ja teha järeldus tõendite kogumist lähtudes.
22.Hageja poolt viidatud TKS § 4 lg 4 sätestab, et kauba müümise või teenuse osutamise eest kohesel tasumisel esitab kaupleja tarbijale kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kauba müümist või teenuse osutamist tõendava dokumendi, milles sisaldub vähemalt: 1) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 2) kauba müügi või teenuse osutamise kuupäev; 3) iga kauba või teenuse nimetus ja hind ning tasutud summa. TKS eelnõu seletuskirja kohaselt on ostu tõendava dokumendi saamine tarbija jaoks oluline eriti sel juhul, kui ostu eest tasumine toimub sularahas. Käesoleval juhul ei saa arvet käsitleda hageja poolt soovitud viisil, kuna kauba eest tasumine toimus hagejale saadetud arve alusel ja müügileping sõlmiti interneti kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud arve TKS § 4 lg-s 6 sätestatud dokument. TKS § 4 lg 6 kohaselt kaupleja esitab tarbijale lepingu sõlmimisel teabe tarbija kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta. Kui kaupleja ei täida enda kohustust täielikult vahetult pärast tarbijaga lepingu sõlmimist või kui tarbija võib omapoolse kohustuse täita hiljem, peab kaupleja esitama tarbijale tema kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta arve, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arve kirjalik esitamine on vajalik juhul, kui vahetut suhtlust kaupleja 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-17-5704 ja tarbija vahel pärast lepingu sõlmimist enam ei toimu. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hagejale esitatud arve ei ole ostutšekk, ei ole arves näidatud andmed samastatavad TKS § 4 lg-s 4 ostutšekil esitatud andemetega ning ainuüksi arvel olevast sõnast „komplekt“ ei saa järeldada, et pooled leppisid kokku mööblikomplekti müügis.
23.Maakohus on õigesti hinnanud arvet koosmõjus teiste tõenditega ja teinud järelduse, et müügileping sõlmiti laua ja 6 tooli ostmiseks, mille valis välja ja komplekteeris hageja. Hageja ei ole maakohtu menetluses sõnaselgelt vastu vaielnud kostja väitele, et ta kostja kodulehel pakutava hulgast valis üksikesemed välja ise. Samuti on õige maakohtu järeldus, mida hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud, et esialgses pretensioonis soovis hageja ainult lauda seoses mittevastavusega tagastada ja toolide osas lepingust ei taganenud.
24.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et lauda ja toole ei müüdud komplektina, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejal puudus alus lepingust taganemiseks toolide osas VÕS § 116 lg 1 alusel. Laua müügilepingust taganemise aluseks olevates asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust ja laua osas on lepingu järgi saadu tagastamine VÕS § 189 lg 1 alusel toimunud. Menetluskulude jaotus
25.Kolleegium leiab, et maakohtu poolt menetluskulude jätmine poolte endi kanda, välja arvatud poole riigilõivu osas, mille maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks, on õige, arvestades 900 euro tasumist kostja poolt kohtumenetluse ajal.
26.TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellant apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
27.Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulutas ta apellatsioonkaebusega tutvumisele 44 minutit, toimikuga täiendavale tutvumisele 22 minutit ja vastuse koostamisele 1 tunni ja 7 minutit. Kostja esindaja Rein Küttimi teenuse tunnihind on 60 eurot. 2 tunni ja 13 minuti eest kuulus tasumisele 133 eurot. Kuna teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis teenuse arvele käibemaksu ei ole lisatud.
28.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja poolt loetletud tegevusi saab lugeda vajalikuks ja ajakulu asja keerukust arvestades põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot on mõistlik. Seega kostja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 133 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.