1.Jätta XXX hagi osaühing Vikslin vastu 900 euro osas läbi vaatamata.
2.Jätta XXX hagi osaühing Vikslin vastu hagi 600 euro nõudes rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas. Mõista kostjalt osaühing Vikslin välja hageja XXX kasuks 100 eurot hageja poolt tasutud riigilõivu katteks. 3.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) tuleb kostjal osaühing Vikslin tasuda XXX ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-17-5704 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX (hageja) esitas 10.04.2017 hagi osaühing Vikslin vastu kahju nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju summas 1500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ostis 04.05.2016 kostjalt mööblikomplekti Genua, mis koosnes lauast 1200/1600 ja kuuest toolist. Mööblikomplekt maksis kokku 1500 eurot. Hageja tasus mööblikomplekti eest vastavalt kostja poolt esitatud arvele nr 2016-05-01-04 kahes osas: 750 eurot 04.05.2016 ja 750 eurot 06.07.2016. Müügitellimus vormistati hageja poolt 04.05.2016 vastavalt interneti leheküljel olevale pildile. Vastaval leheküljel puudusid toote tehniliste lahenduste aspektid. Kostja müügisaalis vastava toote näidist ei olnud, mistõttu puudus tarbijal võimalus hinnata toote kvaliteeti. Kostja poolt kinnitati, et kaup antakse kaupleja poolt üle mai lõpus, kuid tegelikkuses sai hageja kauba kätte 06.07.2016.
2.Laua kokkupanemisel ilmnesid järgmised defektid: 1) lahtikäiva laua vaheosa 40 cm on katki, moodustunud august on näha valget värvi kinnitusdetail; 2) laua vaheosa värv ei ühti laua pinnavärviga; 3) laua vaheosal on kuni 120 mm suurused kriimustused; 4) laua jalal on valge umbes 100 mm suurune kriimustus; 5) laua alumine äär on lihvimata ja värvimata umbes 60 mm ulatuses. Laual ilmnenud defektide tõttu pöördus hageja 09.07.2016 pretensiooniga kostja poole. 09.07.2016 tagastas hageja mööblikomplekti kuuluva laua kostjale selle saatmiseks ekspertiisi. Kuni hagi esitamiseni, s.o üheksa kuud ei ole tarbijal raha ega lauda. 11.07.2016 helistas kostja ja pakkus osta laud 50%-lise allahindlusega ja kui hageja keeldus ning soovis laua väärtuse hüvitamist, lubas kostja raha tagastada. 22.07.2016 sai tarbija kirjaliku vastuse oma 09.07.2016 pretensioonile, milles raha tagastamisest enam juttu polnud. Pakuti muid variante, sh laua defektide parandamine, allahindlus, laua asendamine, mis hagejat ei rahuldanud. Kostja kinnitas, et laua aluspind ei olnud töödeldud ja laua lahti tegemisel on külgedel näha laua töötlemata aluspind, mis on erinevat tooni laua pealispinnast. Seega tunnistas kostja varjatud puuduste olemasolu, millest hagejat ostu sooritamisel ei teavitatud. Hageja hinnangul on kostja hagejat sellega eksitanud ja tekitanud talle põhjendamatult ebamugavusi.
3.Hageja pöördus 10.11.2016 Tarbijakaitseameti poole avaldusega seoses kostjalt 04.05.2016 ostetud mööblikomplektiga. Avalduse kohaselt soovis hageja lepingust taganeda ja ostusumma 1500 euro tagastamist. 07.03.2017 Tarbijavaidluste komisjoni otsusega number 6-1-011322-10017 rahuldati hageja avaldus osaliselt. Selle kohaselt pidi kostja osaühing Vikslin tagastama hagejale XXX 900 eurot. Hageja saatis 10.03.2017 nõudekirja koos arveldusarve numbriga kohustuse täitmiseks, millele kostja 10.04.2017 seisuga ei vastanud. Kostjal oli otsuse kohaselt otsuse järgimiseks aega 30 päeva. Kostja 10.04.2017 seisuga otsust ei täitnud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole. Hageja ei nõustunud ka Tarbijavaidluste komisjoni otsusega number 6-1-011322-100-17 ning soovis nõude täielikku rahuldamist 1500 euro ulatuses.
2-17-5704 Hageja oli aga seisukohal, et soetatud laud ja kuus tooli olid müügis komplektina ning otsus on langetaud ebaõigesti. Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et mööbli tasumiseks esitatud arvel on märgitud, et tegemist on lauast ja kuuest toolist koosneva komplektiga hinnaga kokku 1500 eurot.
4.Kostja poolt on hagejale 04.05.2016 müüdud mööbli komplekt: laud „Genua 1200/1600“ + 6 (kuus) tooli „Genua“. Kostja poolt müüdi hagejale kvaliteedi osas lepingutingimustele mittevastav asi, mida tuleb käsitleda kostja poolse olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemisel kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta ise tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Hageja poolt on kostjale 09.07.2016 üle antud laud „Genua“. Raha selle eest polnud 10.04.2017 seisuga tagastatud ning täidetud ei olnud ka Tarbijavaidluste komisjoni otsust, mille kohaselt kostja pidi hagejale tasuma 900 eurot laua eest. Hageja soovis tagastada kostjale mööblikomplekti kuulunud 6 tooli. Sellest lähtuvalt soovis hageja kostja poolt laua ja toolide ostuhinna 1500 eurot tagastamist.
5.18.05.2017 esitas hageja arvamuse kostja taotlustele, milles hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt müüdi mööbliesemeid komplektina. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse esitamisel tõendina kostja poolt 04.05.2016 väljastatud mööblikomplekti arve nr 2016-05-01-04. Vaieldavas asjas toimus hageja poolt kauba soetamine kostjale kuuluvas müügikohas, s.o kaupluses. Hagejale väljastati kostja poolt arve nr 2016-05-01-04, milles on märgitud kirjeldus „komplekt: laud Genua 1200/1600 + 6 tooli Genua, цвет:итальянский орех, бежевый тон“, kogus 1, hind kokku 1500. Hageja leidis, et on tõendanud arvega nr 2016-05-01-04, et ta on ostnud kostjalt 1 (ühe) mööblikomplekti, tasudes selle eest 1500 eurot. 30.05.2017 kohtule esitatud seisukoha jäi hageja enda varasemate seisukohtade juurde, mille ta on esitanud tsiviilasjas nr 2-17-5704.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 05.05.2017 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. XXX esitas tarbijana 10.11.2016 Tarbijavaidluste komisjonile avalduse sooviga taganeda sõlmitud tarbijalemüügi lepingust kauplejaga osaühing Vikslin VÕS § 208 lg 4 mõttes ja saada tagasi laua ning toolide eest makstud 1500 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni 07.03.2017 otsusega nr 6-1-011322-100-17 rahuldas komisjon XXX avalduse osaliselt, sätestades, et osaühing Vikslin peab maksma XXX 900 eurot. Otsuse kohaselt oli kauplejal komisjoni otsuse järgimiseks aega 30 päeva, seda otsuse Tarbijakaitse veebilehel avaldamisele järgnevast päevast alates. Tarbijakaitse veebilehe kaudu pole võimalik tuvastada, millal antud asjas tehtud otsus seal avaldati. Osaühing Vikslin sai komisjoni otsuse kätte 12.03.2017 ekeskkonna kaudu ja järgides sellest tulenevat 30-päevalist tähtaega, tasus 900 eurot tähtaegselt 12.04.2017 tarbijale/hagejale. Tarbija ei nõustunud komisjoni otsusega ja pöördus sama vaidluse läbivaatamiseks 10.04.2017 maakohtusse, s.o kaks päeva varem, kui kostja oli veel õigustatud komisjoni otsust täitma.
7.Kostja hinnangul ei ole vaidlust selles, et hageja soovis osta kostjalt ühe tootenimetusega Genua laua ja kuus sama tootenimetusega tooli ning vormistas 04.05.2016 kaupleja müügikohas Ümera kaubanduskeskuses Tallinnas VÕS § 208 lg 4 tähenduses kirjalikult vastava müügitellimuse. Hageja sai laua ja toolid kätte 06. juulil 2016. Hageja esitas pretensiooni laua kvaliteedi osas ja tagastas laua kostjale 09. juulil 2016. Toolide kvaliteedi kohta pole hageja kostjale pretensioone esitanud ega toole tagastanud. Vaidlus on aga selles, kas kostja poolt müüdud laud ja toolid kujutasid endast ühtset tervikut, s.o komplekti, või olid laud ja toolid müügil üksikasjadena, millest tarbija sai ise moodustada enesele sobiva kogumi asjadest, mida ta ostab, s.o komplekti. Õigekeelsussõnaraamat ja seletav sõnaraamat annavad sõnale „komplekt“ üldkeelelise selgituse,
2-17-5704 mis kokkuvõtlikult on kogum ühte kuuluvaid esemeid. Iseasi on aga see, kuidas sõna „komplekt“ tegelikkuses rakendub. See sõltub asjaoludest, milliselt kostja hageja poolt ostetud mööbliesemeid esitleb. Kostja esitles müügiks olevaid mööbliesemeid üksikesemena ja näitas ära ka iga eseme hinna. Mööbliesemeid ei esitletud müügiks komplektina, s.o tingimusel, et neid saab osta ainult vaid määral ja valikuliselt koos. Kostja leidis, et hageja peab tõendama, et ostetud mööbliesemed olid müügil komplektina.
8.Kostja esitas tõendid, et nii laudu kui toole müüdi nende ettevõttes 2016. aasta mais (kui hageja tellimuse esitas) ainult üksikesemetena. Kostja hinnangul ei saa olla vaidlust ka selle üle, et komplekti puhul on sellesse kuuluvate esemete kohta ühine hind. See tähendanuks seda, et hageja oleks saanud näiteks osta ainult laua koos kuue tooliga. Hageja ostetud laud tootenimetusega Genua oli müügil hinnaga 900 eurot tükk ja tool tootenimetusega Genua müüdi hinnaga 100 eurot tükk. Iga ostja sai otsustada, mitu tooli ta ühe laua juurde ostab. Hageja valis ja otsustas ise, millised toolid ja mitu tooli ta lauaga koos ostab. Hageja ei ole kostja vastavasisulisi väiteid ümber lükanud. Antud juhul moodustas hageja ise komplekti, mis koosnes ühest lauast ja kuuest toolist. Mööbliesemete eest esitatud arvel on märgitud, et tegemist on lauast ja kuuest toolist koosneva komplektiga kokku 1500 eurot. Seda, et hageja oli teadlik, et laua ja toolide puhul ei olnud tegemist komplektiga, kinnitab ka fakt, et esialgses pretensioonis soovis XXX üksnes laua, mitte aga toolide eest tasutud raha tagastamist.
9.Arvestades asjaoluga, et kostja tasus hagejale 12.04.2017 Tarbijavaidluste komisjoni otsuse alusel 900 eurot, saab antud asjas olla põhinõude suuruseks vaid 600 eurot. Otsustamaks hagi rahuldamise või selle rahuldamata jätmise üle, tuleb välja selgitada, kas ostjale üle antud asjad vastasid VÕS § 217 mõistes lepingutingimustele. Kaupleja võttis kohtueelses menetluses omaks, et laua kvaliteet ei vastanud lepingutingimustele, kuid vaidles sellele vastu, et rikkus lepingutingimusi ka müüdud toolide puhul. Asjas esitatud tõenditega ei saa tuvastada, et kostja rikkus talle müügilepingust tulenevaid kohustusi kuue tooli müümisel. Seega on toolide ostulepingust taganemise eeldus täitmata ja hageja nõue toolide eest tasutud raha 600 euro tagastamiseks põhjendamatu.
10.29.05.2017 esitas kostja lõpliku seisukoha, milles soovis esitada tõenditena 10.11.2016 Tarbijavaidluste komisjonile esitatud tarbija/hageja avalduse ja Tarbijavaidluste komisjoni 22.02.2017 toimunud istungi protokolli. Kostja hinnangul on esitatud avaldus tõendina oluline seetõttu, kuidas hageja kirjeldas algselt ja ka komisjonis arutatud vaidluse sisu. Kostja tsiteeris: „Kaupluses ostetud laud, kus ilmnesid defektid“. Seega seisnes juba algselt tarbija arvates kaupleja poolt müügilepingu rikkumine ainult laua, mitte toolide kohta. Protokollis kajastatakse kostja seisukohast olulist asjaolu selle kohta, kuidas käis hageja poolt nii kaua kui selle juurde sobivate toolide valimine. Hageja ei ole seda protokolli teksti vaidlustanud ja nõustus kauplejaga/kostjaga selles, et ta ei ostnud lauda ega toole komplektina, vaid komplekteeris ostu ise. Kuna antud asjas ei ole tuvastatud, et kaupleja rikkus toolide müümisel talle müügilepingust tulenevaid kohustusi, siis on ka täitamata VÕS § 116 lg 1 eeldus toolide ostulepingust taganemise kohta ja puudub alus toolide eest tasutud raha tagastamiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus võtab poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda kohtuotsuse järgnevates punktides. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd
2-17-5704 kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Esmalt selgitab kohus menetluse eset. Algselt on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 1500 eurot (tl 1). 04.05.2017 teavitas hageja, et kostja on tasunud 12.04.2017 hagejale 900 eurot ja nimetatud asjaolu kinnitas ka kostja 05.05.2017 menetlusdokumendis (tl 53; maksekorraldus tl 57). Kuna kostja on hageja nõude osaliselt rahuldanud, siis leiab kohus, et tasutud nõude ulatuses, s.o 900 eurot, puudub hagejal õiguskaitsevajadus. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi osaühing Vikslin vastu tuleb põhinõude 900 euro osas jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, võttes menetluskulude jaotuse osas seisukoha tervikuna (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 18-20). Eelnevalt arvestades lahendab kohus käesolevas menetluses sisuliselt hageja nõuet kostja vastu põhivõla nõudes summas 600 eurot.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama ja VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt müüdud laud ja toolid moodustasid komplekti või olid laud ja tool müügil eraldi asjadena, millest sai kostja ise moodustada komplekti. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus kostjale tagastada temalt ostetud 6 tooli.
15.Hageja leidis, et soetatud laud ja kuus tooli olid müügis komplektina ja tugineb sellele, et mööbliesemete eest esitatud arvel (tl 4) on märgitud, et tegemist on lauast ja kuuest toolist koosneva komplektiga, hind kokku 1500 eurot. Kostja selgitas, et hageja oli teadlik, et laua ja toolide puhul ei olnud tegemist komplektiga, mida kinnitab ka fakt, et esialgses pretensioonis soovis XXX üksnes laua, mitte aga toolide eest tasutud raha tagastamist. Tarbijavaidluste komisjon leidis 07.03.2017 otsuses asjas nr 6-1-011322-100-17 (tl 7-8), et „tarbija pole tõendanud, et soetatud laud ja kuus tooli olid müügis komplektina. Komplektil on tavapäraselt üks hind. Kuigi mööbli eest tasumiseks esitatud arvel on märgitud, et tegemist on lauast ja 6-st toolist koosneva komplektiga hinnaga kokku 1500 eurot, on kaupleja selgitanud, et tegelikult olid laud ja toolid müügis eraldi, laud maksis 900 eurot ja tool 100 eurot; tarbija ise valis ja otsustas, millised toolid ja mitu tooli ta lauaga koos ostab. Tarbija pole kaupleja väiteid kummutanud. Kaupleja väidet, et
2-17-5704 tarbija soetatud laua ja toolide puhul ei olnud tegemist komplektiga, kinnitab ka asjaolu, et oma esialges pretensioonis soovis tarbija üksnes laua, mitte toolide eest tasutud raha tagastamist. Komisjon ei tuvastanud, et toolide müümisel rikkus kaupleja talle müügilepingust tulenevaid kohustusi“ (tl 8). Kohus nõustub eelviidatud Tarbijavaidluste komisjoni otsuse põhjendustega ja kostja esitatud seisukohaga ning leiab, et hageja ei ole ka hagimenetluses tõendanud, et laud ja toolid moodustasid komplekti.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kostjale kuue tooli osas pretensioone esitanud ja soovib lihtsalt toolid kostjale tagastada. Kohtule ei nähtu hageja esitatud menetlusdokumentidest, et ta oleks toolide kvaliteedi vms osas Tarbijavaidluste komisjonile pretensioone esitanud. Avalduses Tarbijavaidluste komisjonile on hageja vaidluse sisuks märkinud järgmist: „Kaupluses ostetud laud, kus ilmnesid defektid, viidi ekspertiisi, kuid siiani ei ole saabunud ekspertiisi akti ega vastatud minu nõudele raha tagastamise osas.“ (tl 80). Ka kostja selgitas, et toolide kvaliteedi kohta pole hageja kostjale pretensioone esitanud ega toole tagastanud. Kohus nõustub kostjaga, et asjas esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada, et kostja rikkus talle müügilepingust tulenevaid kohustusi kuue tooli müümisel. Kuna antud asjas ei ole tuvastatud, et kaupleja rikkus toolide müümisel talle müügilepingust tulenevaid kohustusi, siis on ka täitamata VÕS § 116 lg 1 eeldus toolide ostulepingust taganemise kohta ja puudub alus toolide eest tasutud raha tagastamiseks. Seega on toolide ostulepingust taganemise eeldus täitmata ja hageja nõue toolide eest tasutud raha 600 euro tagastamiseks põhjendamatu.
17.Arvestades käesolevas kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolusid, jätab kohus hagi 600 euro nõudes rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hagi 600 euro nõudes rahuldamata jätmisega seotud menetluskulud peaks iseenesest jääma hageja kanda. Samas tuleb arvestada, et kohus jättis hageja nõude 900 euro osas läbi vaatamata põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude vastavas osas pärast 10.04.2017 hagi esitamist (vt käesoleva otsuse p 12). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks hageja pöördunud kohtusse ennatlikult, ootamata ära kostjale Tarbijavaidluste Komisjoni 07.03.2017 otsuse järgmise tähtaega kostja poolt. Tarbijavaidluste komisjoni 07.03.2017 otsusega nr 6-1-011322-100-17 rahuldas komisjon XXX avalduse osaliselt, sätestades, et osaühing Vikslin peab maksma XXX 900 eurot (tl 7). Otsuse kohaselt oli kauplejal komisjoni otsuse järgimiseks aega 30 päeva otsuse Tarbijakaitseameti veebilehel avaldamisele järgnevast päevast arvates. Kuigi asjas pole esitatud tõendeid, millal antud otsus Tarbijakaitseameti veebilehel avaldati, nähtub Tarbijavaidluste komisjoni otsuse kostja e-postile edastamine Tarbijakaitseameti 10.03.2017 kirjast (tl 6). Kohtul puudub alus arvata, et kostja poleks nimetatud kirja kätte saanud. Seega leiab kohus, et kostja poolt 900 euro hagejale tasumise ajaks oli Tarbijavaidluste komisjoni 07.03.2017 otsuse vabatahtliku järgmise tähtaeg möödunud. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja tasus hagejale 900 eurot 12.04.2017, seega pärast seda, kui hageja oli esitanud 10.04.1017 kohtule hagi sama summa väljanõudmiseks. Seega ei nõustu kohus arvestades kostjaga, nagu oleks kostja 900 eurot hagejale tähtaegselt tasunud ning nagu oleks hageja ennatlikult kohtusse pöördunud. TsMS § 168 lg 5 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuigi hageja ei ole käesolevas asjas hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, leiab kohus analoogia alusel, et ka käesolevas asjas hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud peaks põhimõtteliselt jääma
2-17-5704 kostja kanda. Samas peab kohus lahendama menetluskulude jaotuse hageja ja kostja vahel tervikuna, mitte üksikute nõuete lõikes. Käesolevas asjas tekkinud olukord (kus kohus jätab hagi osaliselt läbi vaatamata seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist ning kus kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata), on sisuliselt võrreldav hagi osalise rahuldamisega. Kohus peab vaidluse asjaolusid arvestades mõistlikuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hageja tasutud riigilõivu osas. Kohus peab õiglaseks jätta hageja tasutud riigilõivu kulu 200 eurot (tl 20) poolte kanda võrdsetes osades, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 50% hageja tasutud riigilõivust, st 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 100 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.