Capital Investeeringud OÜ hagi XX (X) vastu võlgnevuse 349 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.10.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
507,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Capital Investeeringud OÜ (registrikood 12972085), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksander Laus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 12.10.2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Capital Investeeringud OÜ hagi XX vastu põhivõlgnevuse 394 euro ja viivise põhinõudelt 394 eurot alates 01.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata Capital Investeeringud OÜ hagi XX vastu 84,27 euro ulatuses. Tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus- ja apellatsioonimenetluses hageja kanda ja mõista välja hagejalt kostja menetluskulud.
3.1.Jätta rahuldamata Capital Investeeringud OÜ hagi XX-lt põhivõla 394 euro ja viivise 166,23 euro väljamõistmiseks.
1(7)
3.2.Jätta rahuldamata Capital Investeeringud OÜ hagi XX-lt alates 01.06.2017 põhinõudelt 394 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.
3.3.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta Capital Investeeringud OÜ kanda. Mõista välja Capital Investeeringud OÜ-lt maakohtu menetluskulu 120 eurot ja apellatsioonimenetluse kulu 125 eurot XX kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hagiavaldus
1.Capital Investeeringud OÜ esitas 25.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus koostas 25.11.2016 maksekäsu määruse, mille peale XX esitas määruskaebuse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.02.2017 määrusega maakohtu 25.11.2016 maksekäsu määruse ja andis tsiviilasja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.02.2017 määrusega andis Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale.
2.30.05.2017 esitas Capital Investeeringud OÜ (hageja) maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 560,23 eurot, viivise alates 01.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (394 eurot) aastas ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Hagi kohaselt tellis kostja Aiatäht OÜ-lt 5 saelinti A35-1-5320x80x1,1 PCP –Stellite, Serra Mammut koos transpordiga kogumaksumusega 894 eurot. Aiatäht OÜ väljastas 09.03.2015 kostjale kauba eest arve nr 117842 tasumise tähtajaga 14.03.2015. Kostja tasus 01.07.2015 Aiatäht OÜ-le 500 eurot selgitusega „arve 117842“, tunnistades seeläbi nii müügilepingul põhineva võlasuhte olemasolu kui ka ostetud kauba eest tasumise kohustust. Kostja jättis kauba eest tasumata 394 eurot. Aiatäht OÜ loovutas arvel nr 117842 märgitud nõude hagejale, informeerides nõude loovutamisest 10.10.2016 teatega ka kostjat. Kostja nõustus telefonivestluses hagejaga põhinõude ja viivise tasumisega, pakkudes välja võla tasumise tingimused, mille alusel koostas hageja võlatunnistuse ja maksegraafiku ning edastas need 12.10.2016 e-kirjaga kostjale, paludes need digiallkirjastatuna hagejale tagastada. Kostja jättis võlatunnistuse ja maksegraafiku allkirjastatuna hagejale tagasi saatmata. Seetõttu palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 394 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise
2(7)
21,49 eurot perioodi 15.03.-01.07.2015 eest ja 144,74 eurot perioodi 02.07.2015-30.05.2017 eest ning viivise alates 01.06.2017 kuni otsuse tegemiseni põhinõudelt ja edasiulatuva viivise. Aiatäht OÜ sõlmis müügilepingu kostjaga, mitte Ösel Rakennus OÜ-ga. Aiatäht OÜ 09.03.2015 arve nr 117842 ei ole võltsitud. Kostja on korduvalt ostnud Aiatäht OÜ-lt saelinte, sõlmides isiklikult enda nimel Aiatäht OÜ-ga müügilepinguid. Esmalt sõlmis kostja isiklikult Aiatäht OÜ-ga müügilepingu saelintide ostmiseks 22.10.2014. Kuigi arve saelintide eest palus kostja enda asemel väljastada Ösel Rakennus OÜ-le, mille juhatuse liige ta oli, siis selline käitumine on praktikas tavapärane, kuna ostuarve äriühingu nimele vormistamisega soovitakse käibemaksu säästa. Kostja tasus Aiatäht OÜ 22.10.2014 arve nr 116311 isiklikult enda arvelt. Olukorras, kus kostja on isiklikult enda nimel 09.03.2015 ostnud Aiatäht OÜ-lt saelinte; kostja on palunud 09.03.2015 arve enda nimele ümber teha; kostja on tasunud 09.03.2015 arve osaliselt; kostja ei ole märkinud, et ta tasub arvet kolmanda isiku Ösel Rakennus OÜ eest; Aiatäht OÜ on ostetud kauba edastatud AS Eesti Post teenust kasutades just kostjale ning kostja on 23.01.2015 e-kirjas Aiatäht OÜ juhatuse liikmele AR-le avaldanud, et on ostnud omale saekaatri, on tõendatud, et 09.03.2015 müügilepingu Aiatäht OÜ-ga on sõlminud just kostja, mitte Ösel Rakkenus OÜ. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjale 09.03.2015 väljastatud arvel nr 117842 märgitud viitenumber (251778) ja kostja 01.07.2015 maksekorraldusel märgitud viitenumber (147950) ei kattu, kuna kostja on 09.03.2015 arvet tasudes võtnud aluseks enda varasema 23.10.2014 maksekorralduse põhja, jättes uue makse tegemisel viitenumbri muutmata. Lepingupoolte õigused ja kohustused tulenevad lepingutest, mitte arvetest. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hagi asjaolud on tõendamata ja esitatud tõendid on võltsitud. Aiatäht OÜ esitas arve nr 117842 Ösel Rakennus OÜ-le, kes oli tegelik saelintide ostja. Kostja oli kõnealuse tehingu ajal Ösel Rakennus OÜ juhatuse liige ja tegutses äriühingu seadusliku esindajana selle huvides. Asjaolu, et kostja tasus osa Ösel Rakennus OÜ kohustusest oma arveldusarve kaudu, ei loo kostjale hageja nõude suhtes solidaarvastutust ega iseseisvat võlatunnistust. Kostja oli Ösel Rakennus OÜ ees aruandev isik, kes arveldas enda poolt Ösel Rakennus OÜ kasuks tehtud kulutusi äriühinguga vastavalt selle raamatupidamise siseeeskirjadele. Võlatunnistus ja maksegraafik ei loo kostjale mingeid kohustusi hageja ees. Hagi lisana esitatud Aiatäht OÜ 09.03.2015 arve nr 117842 on võltsing ja sellist arvet ei ole kunagi kostjale edastatud. Aiatäht OÜ on kostjale e-postiga edastanud arve nr 117842, millel on küll hageja esitatud arvega sama number, kuid erinevad viitenumbrid ja arvel on kliendiks Ösel Rakennus OÜ. Hageja esitatud arve viitenumber on oluliselt suurem, mis viitab asjaolule, et see on genereeritud hiljem. Võltsitud arve esitamisega soovib hageja omandada õigust nõuda kostjalt Ösel Rakennus OÜ poolt osaliselt tasumata arve nr 117842 ja viivise tasumist. Tõendamata on hageja väited, et kostja sõlmis 22.10.2014 hagejaga lepingu saelintide ostuks ja palus väljastada 22.10.2014 arve nr 116311 Ösel Rakennus OÜ nimele. Hageja esitatud kaks arvet (116311 ja 117842) on koostatud Ösel Rakennus OÜ–le. Hageja tõlgendus kostja 23.01.2015 e-kirjast hagejale on meelevaldne ja alusetu. E-kirjast ei selgu, et kostja on ostnud saekaatri endale. Hageja esitatud AS Eesti Post 15.08.2017 kinnituselt nähtub, et hageja
3(7)
adresseeris saadetise - XX, ÖSEL RAKKENNUS OÜ. Lisaks eeltoodule on ebausutav, et kostja telliks ja ostaks oma nimele saekaatri saelehti, kui tal ei ole endal saekaatrit. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Maakohtu lahend
4.Maakohus rahuldas 12.10.2017 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 475,96 eurot (sh põhinõue 394 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 81,96 eurot), viivise alates 01.06.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11,57 eurot ja kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 394 eurolt, aastas. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise saamiseks perioodi 02.07.201530.05.2017 eest 84,27 eurot. Menetluskulud jättis kohus 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda. Kohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks hagejal 876,22 eurot ja kostjal 120 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 726,79 eurot ja nendelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Poolte vahel on vaidlus, kas 09.03.2015 ostis Aiatäht OÜ-lt 5 saelinti koos transpordiga kogumaksumusega 894 eurot kostja või Ösel Rakennus OÜ, mille juhatuse liige kostja oli. Hageja maksekorraldusest nähtub, et arve nr 117842 tasumiseks on 500 eurot 01.07.2015 tasunud kostja, Omniva kviitungist nähtub, et Aiatäht OÜ 11.03.2015 saadetise saaja on kostja ja saadetis on 12.03.2015 üle antud kostjale ning 23.10.2014 saadetise saajaks on sama kinnituse kohaselt Ösel Rakennus OÜ. Seega nähtub Omniva kinnitusest, et Aiatäht OÜ on eelnevalt saatnud saadetise ka kostjale Ösel Rakennus OÜ aadressile, kuid vaidlusaluse 2015 märtsi saadetise kostjale. Aiatäht OÜ juhatuse liikme AR ütlustest nähtuvalt ei tekkinud müüjal kahtlust, et ta sõlmib lepingu just kostjaga. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, ning kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist. Kostja väitel tegutses ta Ösel Rakennus OÜ esindajana. Kostja esitatud Aiatäht OÜ arve-saatelehest nr 117842 nähtuvalt on kliendiks Ösel Rakennus OÜ. Tunnistaja AR ütluste kohaselt võis esialgne arve olla OÜ nimele ja pärast muutis müüja selle arve kostja nimele, sest tema soovis seda oma nimele saada. Kostja leidis, et tõendid on võltsitud ja eluliselt on äärmiselt ebausutav, et kostja telliks ja ostaks oma nimele saekaatri saelehti, kui tal ei ole endal saekaatrit. Samas nähtub kostja e-kirjast Aiatäht OÜ-le lause „Näed saekaatrit mille ostsin.“ Hageja esitatud tõendid kogumina muudavad usutavaks asjaolu, et müügilepingu Aiatäht OÜga sõlmis kostja. Lepingupoolte õigused ja kohustused tulenevad lepingutest, mitte arvetest. Kostja võttis vastu saelindi ja tasus selle eest 500 eurot ning jättis tasumata 394 eurot. Kostja ei teinud usutavaks asjaolu, et ta tegutses müügilepingut sõlmides juriidilise isiku esindajana, kuna tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tegutsenud kellegi teise nimel. Ainuüksi esialgse arve väljastamisest Ösel Rakennus OÜ-le ei nähtu, et müügileping oleks sõlmitud Ösel Rakennus OÜ-ga, võttes arvesse asja üleandmist kostjale ja arve osalist tasumist kostja poolt. Hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, järeldas kohus, et kostja sõlmis müügilepingu saelehtede ostuks ja jättis tasumata ostuhinna 394 euro ulatuses. Vaidlus puudub, et Aiatäht OÜ 09.03.2015 müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumata osa 394 euro tasumise nõue on üle läinud hagejale (VÕS § 164 lg 1, § 170). Kuna hagejal on rahaline nõue kostja vastu 394 eurot (VÕS § 108 lg 1), siis on hagejal õigus nõuda ka viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule, s.o seadusjärgset viivist. Kohus ei nõustunud hagi p-s
4(7)
2.2.3 toodud viivisearvutusega ja rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja põhivõla 394 eurot, seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt, s.o perioodil 15.03.-01.07.2015 summalt 894 eurot (21,49 eurot) ning perioodi 02.07.2015 kuni hagi esitamiseni eest summalt 394 eurot, mitte 943 eurot, nagu hageja ekslikult märkis. Võlgnetav summa on 60,47 eurot. Kostjalt tuli välja mõista viivis 11,57 eurot alates 01.06.2017 kuni otsuse tegemiseni ja alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 394 eurolt, aastas. Rahuldamata jäi viivisenõue 84,27 eurot. Menetluskulud jäid 85% ulatuses kostja kanda ja 15% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude (1948,72 eurot) kindlaksmääramiseks osaliselt ning leidis, et põhjendatud oli hageja menetluskulu riigilõivu 125 eurot osas ja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks oli 6,25 h tunnitasuga 110 eurot, kokku 687,50 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud, sh tunnistaja sõidukulud, olid põhjendatud 63,72 euro ulatuses. Kohtu hinnangul oli kostja lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud täies ulatuses, s.o 120 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuli tasaarvestuse korras kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 726,79 eurot ja nendelt viivis. Apellatsioonkaebus
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 ning ei analüüsinud järgmisi kostja vastuväiteid, seisukohti ja tõendeid. Hageja esitas tõendina võltsitud arve nr 117842, millel on arve saajaks märgitud kostja, mitte Ösel Rakennus OÜ. Hageja ei ole kunagi kostjale edastanud arvet nr 117842, millel on arve saajaks märgitud kostja ja viitenumbriks 251778. Kostja esitas kohtule Aiatäht OÜ poolt saadetud arve nr 117842, viitenumbriga 147950, millel on arve saajaks märgitud Ösel Rakennus OÜ ning millest on kostja osaliselt oma arvelt Ösel Rakennus OÜ asemel tasunud 500 eurot. Aiatäht OÜ juhatuse liikme tunnistus, mille kohaselt olevat kostja hiljem palunud arve enda nimele ümber vormistada, on ebausaldusväärne ja tahtlik vale. Kostja esitas maksekorralduse, millelt nähtub, et kostja maksab oma arvelt Ösel Rakennus OÜ-le väljastatud arvet. Kostja on tasunud Ösel Rakennus OÜ-le esitatud arve osaliselt enda arvelt, kuna ettevõttel ei olnud arve tasumiseks raha. Kostja tegutses saelintide ostmisel juriidilise isiku seadusliku esindajana ega vastuta juriidilise isiku kohustuste eest isiklikult. Kostjal ei ole füüsilise isikuna saekaatrit ja seetõttu on eluliselt ebausutav, et kostja oleks ostnud endale saekaatrile mõeldud saelehti. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebuse menetlemisel palub hageja jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada hagi rahuldavas osas materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi maakohtu poolt rahuldatud osas rahuldamata, ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus ja määrata uuesti kindlaks ning mõista välja menetluskulud.
5(7)
8.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu viivise 84,27 euro väljamõistmiseks (TsMS 456 lg 4 II lause).
9.Lepingu tõlgendamist reguleerib VÕS § 29, mille esimese lõike kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama sätte teise lõike kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet sõlmida leping viisil, et ostjaks on kostja (VÕS § 29 lg 1).
10.Vaidluse korral lepingupoolte määratlemisel on eelkõige vaja tuvastada, milline teadmine oli lepingu sõlmijatel lepingu sõlmimise hetkel teisest lepingupoolest, s.o teadmine sellest, kellega leping sõlmitakse. Kui lepingupooleks on füüsiline isik, siis peab lepingu sõlmimist kajastavatest asjaoludest ja tõenditest (lepingudokument, e-kirjavahetus jms) nähtuma teisele lepingupoolele selgelt ja arusaadavalt lepingu sõlmimine füüsilise isiku nimel (VÕS § 29 lg 5 p 1). Vaidluse korral tuleb hinnata poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Füüsilise isiku olemist lepingupooleks saab tõendada näiteks tema poolt kas lepingueelsetel läbirääkimistel või pärast lepingu sõlmimist avaldatud omaksvõtuga (heakskiiduga) mistahes vormis või talle esitatud arvete tingimusteta maksmisega.
11.Õige on maakohtu seisukoht, et lepingupoolte õigused ja kohustused tulenevad lepingutest, mitte arvetest. Samas võib arvele märgitud isik ja selle tasumine olla üks lepingu poolele viitav asjaolu. Iseenesest võib eksisteerida ka hageja märgitud praktika, et ostuarve vormistamisega äriühingu nimele soovitakse käibemaksu säästa. Siiski pole võimalik väita, et üldteada asjaoluna on sellisel juhul alati müügilepingu pooleks äriühingu juhatuse liige. Lepingu sõlminud tunnistaja AR antud ütluste kohaselt (tl 155) ei küsinud ta kostjalt, miks ta soovib arvet osaühingu nimele. Tunnistaja ütlustest ei tulene, et kostja soovis sõlmida lepingut isiklikult, kuid palus arve esitada äriühingu nimele seoses käibemaksu tagasisaamise sooviga. Sellest, et kostja kirjutas või helistas AR-le eraisikuna, kuid palus arve esitada äriühingule, pole võimalik teha järeldust, et lepingu sõlmis kostja. Seetõttu ei ole tunnistaja arusaadavalt selgitanud, miks tekkis tal lepingu sõlmimisel ilma vastavat asjaolu kostjalt küsimata veendumus, et ta sõlmis lepingu kostjaga. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab lepingu sõlmimisel välja selgitama, kellega leping sõlmitakse.
12.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei andnud hinnangut kostja väidetele, mille kohaselt kostja tasus Ösel Rakennus OÜ-le esitatud viitenumbriga arve, ning et Aiatäht OÜ ei ole kunagi edastanud kostjale arvet viitenumbriga 251778. Nimetatud menetlusnormi rikkumine võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise maakohtu poolt.
13.Kostja on tuginenud menetluses läbivalt asjaolule, et oli saelintide ostmise ajal Ösel Rakennus OÜ juhatuse liige ja tegutses viimase huvides. Asja materjalidest nähtub, et Aiatäht OÜ esitas kostjale arve 894 euro maksmiseks, millel on märgitud muuhulgas järgmised andmed: arve-saatelehe nr 117842, väljastamise kuupäev 09.03.2015 ja viitenumber 251778 (tl 91). Kostja väitel ei ole 09.03.2015 kuupäevaga arvet nr 117842 viitenumbriga 251778 talle kunagi esitatud. Vastupidist ei ole hageja tõendanud, kuigi hageja oleks võinud esitada e-kirja, millega vastav arve kostjale saadeti. Arvega (tl 117) on tõendatud, et Aiatäht OÜ esitas 09.03.2015 ka Ösel Rakennus OÜ-le arve nr 117842, kuid see kannab teist viitenumbrit 147950. Nagu nähtub maksekorralduse krediteerimise teatiselt (tl 57 ja 92), tasus kostja 01.07.2015 arve osaliselt 500 euro ulatuses sama arve-saatelehe numbriga, kuid viitenumbriga
6(7)
147950. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et kostja tasus osaliselt Ösel Rakennus OÜle esitatud arve.
14.Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid kogumis ei ole tunnistaja AR kui Aiatäht OÜ seadusliku esindaja ütlused selle kohta, et tema sõlmis lepingu just kostjaga, piisavalt veenvad, et tuvastada lepingu sõlmimine Aiatäht OÜ ja kostja vahel. Isegi kui kostja oleks palunud arve enda nimele ümber vormistada, aga seda siiski ei tasunud, ei muuda see kostjat lepingu pooleks.
15.Asjaolu, et kostja tasus varasemalt ostetud saelintide eest, kuigi arve esitati Ösel Rakennus OÜ-le (tl 124), ei kinnita asjaolu, et ka varasemalt oli kostja lepingu pooleks. AS Eesti Post kviitungilt (tl 127) nähtub, et esimese ostu korral oli kauba saajaks „XX, Ösel Rakennus OÜ“ ja teisel korral „XX“. Seetõttu ei saa kviitungist järeldada, et mõlemal korral sõlmiti leping kostjaga. Äriühingu juhatuse liikmena võis kostja kauba vastu võtta.
16.Kostja ei pidanud arve osalisel tasumisel märkima, et ta tasub selle äriühingu eest, sest ta tasus äriühingule esitatud (vastava viitenumbriga) arvet. Kostja ei ole eitanud, et tasus Ösel Rakennus OÜ arveid enda kontolt, kuna oli viimase juhatuse liige ja nimetatu tulenes tema ja ettevõtte sisesuhtest. Asjaolu, et kostja viitas e-kirjas (tl 125) enda poolt ostetud saekaatrile, kuigi tal väidetavalt saekaatrit ei ole, viitab sellele, et kostja ei teinud vahet enda ja äriühingu tegevuse vahel, kuid ei kinnita Aiatäht OÜ poolt lepingu sõlmimist kostjaga. Samuti ei tõenda e-kiri kostja poolt saekaatri ostmist endale nagu hageja ekslikult leiab.
17.Hageja väiteid, et pärast Aiatäht OÜ nõude loovutamist hagejale kinnitas kostja vastuvaidlematult võlgnevust ja oli nõus andma võlatunnistuse, ei tõenda hageja sellekohane e- kiri (tl 95) ega võlatunnistus/maksegraafik (tl 96), sest e-kirjale ei ole kostja vastanud ega võlatunnistusele alla kirjutanud. Kui sellised läbirääkimised poolte vahel olid ja kostja tõepoolest nende käigus võlga tunnistas, oleks hagejal olnud võimalus taotleda läbirääkimisel osaleja tunnistajana ülekuulamist või tema vande all ülekuulamist.
18.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja maakohtu otsuse osalise tühistamisega jääb hagi kokkuvõttes täies ulatuses rahuldamata ja poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 esimene lause). Maakohus on määranud kindlaks kostja maakohtu menetluskulu, milleks on 120 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele hagejalt.
19.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks apellandi poolt ringkonnakohtus kantud ja talle vastustaja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 174 lg 1 II lause alusel määrab ringkonnakohus seetõttu apellandi menetluskulude suuruse kindlaks tsiviilasjas materjalide põhjal. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 125 eurot. Nimetatud summa kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.