Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2025, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-10367 W.H avaldus XXX korteriühistu korteriomanike 9. mai 2024 e-koosoleku otsuse p 3 tühistamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. detsembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
W.H määruskaebus XXX korteriühistu määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I (avaldaja): W.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Määruskaebuse esitaja II (puudutatud isik): XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. detsembri 2024 määrus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 617 lg 2 ja § 696). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.W.H (avaldaja, korteriomanik) esitas 8. juulil 2024 Viru Maakohtule avalduse XXX korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) korteriomanike 9. mai 2024 e-koosoleku otsuse p 3 tühistamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Avalduse ja asja materjalide kohaselt on avaldaja XXX korteriomanik ja ta esitas koosolekule täiendava päevakorra punkti, milles palus ennast vabastada nn amprite tasust. Korteriühistu nõuab avaldajalt alates 2023. aasta septembrist tasu elamule amprite juurde ostmise ehk elamu peakaitsme nimivoolu suurendamise eest. Avaldaja leiab, et korteriühistu nõue on alusetu, sest avaldajal pole ampreid juurde vaja ja nende kasutamine eeldaks ka täielikku elektrijuhtmete vahetust korteris, milleks tal ei ole võimalusi. Kuigi liitumine on korteriühistu nimel, jääb arusaamatuks, miks nõuab korteriühistu raha, kui amprite eest ei tasunud korteriühistu, vaid selle juhatuse liige Y.I . Korteriühistu juhatus lisas avaldaja soovitud punkti korteriomanike 9. mai 2024 e-koosoleku päevakorda, hääletamisel ülejäänud korteriomanikud avaldaja taotluse rahuldamist ei toetanud. Avaldaja leidis ka, et puudutatud isiku lepingulisel esindajal puudub esindusõigus, kuna korteriomanike üldkoosolek ei ole teinud otsust, millega korteriühistut volitatakse esindama advokaat.
2.Korteriühistu palus vastuses avaldusele jätta avaldus läbi vaatamata. Maakohus ei oleks tohtinud avaldust menetlusse võtta, kuna avaldus on arusaamatu ka pärast puuduste kõrvaldamist. Samuti ei nähtu avalduses esitatud asjaoludest, et avaldaja õiguste rikkumine oleks üldse võimalik. Avalduse kohaselt rikub avaldaja väidetavaid õigusi XXXXXXXX majale amprite juurde ostmine Elektrilevi OÜ-lt ja selle kulu kõigi korteriomanike vahel jagamine, mitte vaidlustatud otsus. Otsused osta Eletrilevi OÜ-lt ampreid juurde tehti 24. juulil 2023 ja 15. novembri 2023 üldkoosolekute otsustega, mida ei ole vaidlustatud. Mõlemal koosolekul otsustati suurendada nimivoolu 63 amprini vastavalt Elektrilevi OÜ hinnapakkumisele ja nähti ette kulude jagunemine võrdselt 7 korteri vahel. Seega tekkis kõigile korteriomanikele kohustus tasuda 1/7 6210 eurost. Korteriühistu väljastas 31. augustil 2023 arve nr 1006 avaldajale 887,14 euro tasumiseks. Seega tekkis kehtivate korteriühistu otsuste alusel avaldajal kohustus tasuda XXXXXXXX majale ostetud amprite eest, mida saavad kõik korteriomanikud kasutada. Ampreid majale ei saa juurde osta korteripõhiselt, vaid seda tuli teha maja liitumispunkti põhiselt. Korteriühistu liikmed ehk teised korteriomanikud on 9. mai 2024 otsuse p-s 3 häältega 5 vastu ja 2 erapooletut õiguspäraselt hääletanud maha võimaluse, et avaldaja saaks vabastuse 887,14 euro tasumisest. 2
3.Maakohus jättis 11. detsembril 2024 avaldaja avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 1162,97 eurot. Maakohus tuvastas, et korteriühistu on kahel üldkoosolekul otsustanud elamu nimivoolu suurendamist. Avaldaja ei ole korteriühistu 24. juuli 2023 ja 15. novembri 2023 otsuseid vaidlustanud. Seega on õiged puudutatud isiku vastuväited, et avaldaja ei saa taotletud eesmärki ehk ampritasu tasumisest vabastamata jätmist 9. mai 2024 üldkoosoleku otsust vaidlustades saavutada, sest isegi selle otsuse formaalselt tühiseks või kehtetuks tunnistamise korral ei ole avaldajal võimalik lisaamprite tasu maksmisest vabaneda. Avaldaja ei ole suutnud välja tuua, milliseid rikkumisi ta puudutatud isikule üldkoosoleku kokku kutsumisel ja läbiviimisel ette heidab. Menetluses esitatu ja ärakuulamisel menetlusosaliste poolt selgitatu alusel ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik üldkoosoleku kokku kutsumisel ja läbi viimisel rikkus seaduse või korteriühistu põhikirja sätteid. Avaldaja ei ole ka ise üldkoosolekul enda lisaamprite tasu tasumisest vabastamise poolt hääletanud. Üldkoosoleku protokolli kohaselt oli avaldaja hääletades erapooletu. Kohtuistungil selgitas avaldaja esindaja, et tegelikult hääletas avaldaja üldkoosolekul otsuse poolt (maakohtu määruses ekslikult vastu), kuid protokollis on tema hääl ebaõigesti kajastatud kui erapooletu. Maakohus ei nõustunud avaldaja sellise väitega, kuna avaldaja ei olnud menetluses kordagi seda rõhutanud. Sellega luges maakohus tuvastatuks, et menetluses esitatu alusel ei esine aluseid üldkoosoleku otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja avalduse dokumentide väljanõudmiseks, sest avaldaja ei ole järginud teabe saamiseks KrtS §-s 45 ettenähtud korda. Korteriomanik peab dokumentide saamise nõude kõigepealt esitama korteriühistule ja alles seejärel, kui korteriühistu tema nõuet ei täida, on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole. Avaldaja nõue on ka põhjendamatu, sest avaldajale määratud amprite tasu suurus on kontrollitav muu hulgas ka liitumislepingus ja hinnapakkumises toodud andmete alusel. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulude nõude rahuldas maakohus osaliselt. Puudutatud isik taotles menetluskulude väljamõistmist 17,50 tunni eest 3587,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et avaldaja ei pea kandma puudutatud isiku esindaja tehtud mittevajalike toimingutega seoses tekkinud menetluskulusid. Puudutatud isik on esitanud taotlusi korduvalt, on täiendanud ja täpsustanud taotlusi, on korduvalt nõudnud avalduse läbivaatamata jätmist, on esitanud vastuväite kohtuniku tegevusele, on esitanud taotluse kohtuniku taandamiseks, millised on jäetud rahuldamata. Maakohus luges menetluses vajalike menetlustoimingute ajakuluks 4,65 tundi tunnihinnaga 205 eurot ja mõistis koos käibemaksuga avaldajalt välja 1162,97 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Avaldaja esitas 27. detsembril 2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada kui motiveerimata ja materiaalõigust rikkuva. Avaldaja leiab, et vandeadvokaat Indrek Veso ei saa olla korteriühistu esindaja, esitatud volikiri tema esindusõigust ei tõenda. Avaldaja leiab, et maakohtu määruse põhjendused on alusetud ja määrus on motiveerimata. Puudutatud isik pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal liitumisleping sõlmiti ja kes selle eest tasus.
3
5.Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata. Vandeadvokaat Indrek Vesol oli ja on õigus korteriühistut kohtumenetluses esindada, ilma et tal peaks olema korteriühistu otsus kohtumenetluses esindaja määramiseks. Maakohtu määrus on korrektselt põhjendatud viidates kohaselt tõenditele. Otsus suurendada elamu peakaitsme nimivoolu ehk amprite arvu tehti juba 24. juuli 2023 ja 15. novembri 2023 üldkoosolekute otsustega, mida avaldaja ei ole vaidlustanud. Seega ei ole avaldajal võimalik käesoleva menetlusega saavutada tema poolt taotletavat eesmärki vabaneda täiendavate amprite eest tasumise kohustusest. Kohus on määruse p-s 27 korrektselt märkinud, et avaldaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust ega esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et 9. mai 2024 koosoleku puhul on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda vms. Avaldaja ainus põhjendus 9. mai 2024 otsuse p 3 tühistamiseks on vaid see, et teda ei vabastatud eelnevalt kokkulepitud tasu maksmisest, mis ei ole seaduslik alus otsuse tühistamiseks. Maakohus on määruse p-s 28 ekslikult leidnud, et avaldaja ei ole ka ise hääletanud enda ampritasust vabastamise poolt. MTÜS § 22 lg 4 kohaselt ei või liige hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest. See eksimus aga ei muuda määruse lõppjäreldust õigusvastaseks. Avaldaja dokumentide väljanõudmise nõue on alusetu ja õigusvastane. Puudutatud isik nõustub kohtu järeldusega määruse p-s 30, et avaldaja ei ole järginud teabe saamiseks seadusega ettenähtud korda.
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse p-d 2 ja 3 osas, millega jäeti avaldajalt menetluskulud välja mõistmata 3213,80 euro osas ning palus mõista avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulud kogu ulatuses ehk 4376,77 eurot. Maakohus on vääralt ja alusetult vähendanud puudutatud isiku vajalike ja mõistlike kulude kestust 4,65 tunnile olukorras, kus suur osa kuludest oli tingitud kohtu seadusvastasest tegevusest ning vähemate kuludega oleks olnud keeruline taotlusi ja vastust avaldusele koostada. Puudutatud isik esitas 10. septembril 2024 taotluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks, mille eesmärk oli võimalikult väikeste kuludega korteriühistu õiguste kaitsmine ja menetluse kiirelt lõpetamine. Selle asemel pidi korteriühistu esitama vastuväiteid kohtu tegevusele ja taotlema kohtuniku taandamist, kuna maakohus ei lubanud seadusvastaselt korteriühistu esindajal vandeadvokaat Indrek Vesol korteriühistut kohtus esindada ilma korteriühistu otsuseta. Kuna pärast Viru Maakohtu esimehe vastust lubati Indrek Vesol puudutatud isikut kohtus esindada, olid kõik seonduvad kulud põhjendatud ja vajalikud.
7.Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata. Avaldaja jäi vastuses puudutatud isiku määruskaebusele oma varasema seisukoha juurde, et puudutatud isiku vandeadvokaadist esindajal ei olnud esindamiseks vajalikku korteriühistu otsust. Lisaks leidis avaldaja, et määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Maakohtu määrus antud asjas tehti 11. detsembril 2024 ja selle vaidlustamiseks oli aega 15 päeva, puudutatud isik esitas määruskaebuse 3. veebruaril 2025. Menetluskulude suuruse vaidlustamiseks ei olnud vastustajal mingit takistust esitada määruskaebus õigeaegselt. Esitatud määruskaebust ei saa lugeda vastumääruskaebuseks, kuna see ei puuduta asja sisu, mille vaidlustas avaldaja.
8.Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebust rahuldada ning TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebused 27. veebruaril 2025 Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4
9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 11. detsembri 2024 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.
10.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt puudutatud isiku määruskaebuse tähtaegsuse küsimust. Avaldaja seisukoha järgi on puudutatud isiku määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus selle avaldaja väitega ei nõustu. Maakohtu määrus on kohtute infosüsteemi kohaselt puudutatud isiku lepingulisele esindajale kätte toimetatud 31. jaanuaril 2025. Samal kuupäeval on puudutatud isiku lepingulisele esindajale kätte toimetatud ka maakohtu 3. jaanuari 2025 nõue seisukoha esitamiseks. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 2 esimene lause). Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult (TsMS § 321 lg 1 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt hakkab menetlusdokumendi kättetoimetamisest just juriidilise isiku lepingulisele esindajale kulgema menetlustähtaeg (RKTKm 30.09.2009, 3-2-1-97-09, p 11). Seega on puudutatud isiku 3. veebruaril 2025 esitatud määruskaebus tähtaegne.
11.Avaldaja kordas määruskaebuses juba maakohtu menetluses esitatud väidet, et puudutatud isiku lepingulisel esindajal puudub esindusõigus, sest korteriühistu ei ole teinud vastavat otsust. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus viitas 9. oktoobri 2024 määruses põhjendamatult MTÜS § 19 lg 1 p-le 4 kui asjakohasele normile ja nõudis, et korteriühistu vandeadvokaadist esindaja tõendaks oma esindusõigust. MTÜS § 19 lg 1 p 4 reguleerib esindaja määramist olukorras, milles mittetulundusühing peab õigusvaidlust juhatuse või muu põhikirjaga ette nähtud organi liikmega. Riigikohtu ühest lahendist (RKTKm 15.02.2011, 3-2-1-165-10, p 9) võib küll jääda eksitav mulje, et selle sätte kohaldamisala on laiem, kuid selles asjas oli kostja äriregistri andmetel hageja juhatuse liige. Seega ei ole Riigikohus seda sätet kohaldanud asjas, milles mittetulundusühing või korteriühistu peab õigusvaidlust oma liikme või korteriomanikuga, kes ei ole juhatuse liige.
12.Eelnevast tulenevalt ei kohaldu MTÜS § 19 lg 1 p 4 ka praeguses asjas, sest avaldaja ei ole ega olnud ka avalduse esitamise ajal korteriühistu juhatuse liige. Puudutatud isiku esindaja on advokaat, kelle esindusõigust eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt, lisaks on puudutatud isik esitanud ka esindaja esindusõigust tõendava volikirja (dtl 99). Seega oli puudutatud isiku esindajal esindusõigus maakohtu menetluses ja see on olemas ka määruskaebusmenetluses.
13.Maakohtu määrus tuleb tühistada, sest maakohus on oluliselt rikkunud hagita menetluses kehtivaid menetlusõiguse norme, jättes välja selgitamata vaidluse asjaolud ja kogumata tõendid (TsMS § 5 lg 3 esimene lause ja TsMS § 477 lg 7). Avaldaja esitas maakohtule avalduse, milles soovis korteriomanike otsuse tühistamist, millega keelduti avaldajat vabastamast tema hinnangul põhjendamatu tasu nõudest. Puudutatud isik leidis, et avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-ide 1 ja/või 2 alusel, sest avalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole avaldaja õiguste rikkumine üldse võimalik.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku seisukoht põhjendatud osas, et avaldaja avaldus oli ka pärast puuduste kõrvaldamist ebaselge ja maakohus oleks pidanud juba enne avalduse menetlusse võtmist välja selgitama, milline on avaldaja tegelik tahe. Nõustuda ei saa aga puudutatud isiku seisukohaga, et avaldus oleks tulnud jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata seetõttu, et avaldaja õiguste rikkumine polnud üldse võimalik.
15.Maakohus vaatas asja läbi hagita menetluses kooskõlas TsMS § 613 lg 1 p-des 1 ja 4 sätestatuga. Hagita menetluses tuleb läbi vaadata peaaegu kõik vaidlused, mis puudutavad 5
korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS § 613 lg 1 p 1), sealhulgas vaidlused korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle (TsMS § 613 lg 1 p 4). Tegemist on olemuslikult vaidlusmenetlustega, mille lahendamise on seadusandja erandlikult ette näinud hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest. Riigikohus on selgitanud, et need on esmajoones asjad, kus hagimenetluse formaalsete reeglite range järgimine ei võimalda puudutatud isikute suure arvu, väheste õigusteadmiste, menetluseseme algse piiratuse tõttu vm põhjusel efektiivselt täita TsMS §-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet, lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 18).
16.Vaidlusasja puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab TsMS § 5 lg 3 esimese lause ja TsMS § 477 lg 7 järgi ise välja asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ja kogub tõendeid. Seega oleks maakohus ka praeguses asjas pidanud välja selgitama, milline on avaldaja tegelik tahe vaidlusküsimuse lahendamisel, mitte lähtuma avaldaja vastuolulise ja raskesti mõistetava avalduse formaalsest sõnastusest.
17.Asja materjalide kohaselt võib avaldaja väidetavaid õigusi rikkuda XXXXXXXX majale amprite juurde ostmine Elektrilevi OÜ-lt ehk peakaitsme nimivoolu suurendamine ja selle kulu kõigi korteriomanike vahel jagamine (dtl 30). Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul võib avaldajal olla KrtS § 40 lg 3 alusel õigus keelduda selliste kulude kandmisest, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kulude kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
18.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul on võimalik tugineda KrtS § 40 lg-le 3 olenemata sellest, kas ta on vaidlustanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega majanduskava kehtestati, s.t tuginenud selle üldkoosoleku otsuse tühisusele KrtS § 29 lg 1 või TsÜS § 38 lg 2 järgi või esitanud kohtule nõude üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks KrtS § 29 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 1 järgi (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 14). Eeltoodust lähtudes on avaldaja avaldust võimalik käsitleda nõudena tuvastada avaldaja õigus keelduda korteriühistu rahalise nõude täitmisest.
19.Reeglina saab korteriomanik KrtS § 40 lg-le 3 tugineda siis, kui korteriühistu on esitanud tema vastu rahalise nõude, kuid välistatud ei ole ka vastava tuvastusnõude esitamine. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õigussuhte puudumise tuvastamise nõue ehk nn negatiivne tuvastushagi on lubatav, kui selle esitajal on õiguslik huvi tagada selgus nõude olemasolu küsimuses (RKTKo 15.06.2021, 2-19-15657/29, p 11). Praegusel juhul on ringkonnakohtu hinnangul võimalik avaldaja avalduse alusel lahendada korteriomaniku ja korteriühistu vaheline vaidlus korteriühistu nõude kehtivuse üle, saavutada õigusselgus ja välistada vajadus edaspidi selles küsimuses kohtusse pöördumiseks.
20.Tuleb siiski arvestada, et kui avaldaja avaldus jääb rahuldamata, on jõustunud otsusel formaalne õigusjõud, st sama küsimuse üle pooled enam kohtus vaielda ei saa, kuid tegemist ei ole täitedokumendiga, mille alusel saaks korteriühistu nõuda võla sundtäitmist (RKTKo 21.06.2017, 3-2-1-56-17, p 14.1). Seetõttu on vaidluse tervikuna lahendamise seisukohast eesmärgipärane, kui korteriühistu esitab korteriomaniku vastu rahalise nõude, mis vaadatakse läbi samas menetluses.
21.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda avaldajale võimalus oma nõude täpsustamiseks, et selgitada välja, kas avaldaja tahtele vastab tema nõude käsitlemine KrtS § 40 lg 3 alusel esitatud tuvastusnõudena.
22.Seejärel tuleb maakohtul hinnata, kas avaldajal on korteriühistu konkreetse rahalise nõude osas õigus keelduda nõude täitmisest. KrtS § 40 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada, et tegemist on n-ö 6
ultima ratio normiga, mis annab korteriomanikule erandjuhtudel kaitse korteriomanike enamuse selliste otsuste eest, mis iseenesest on igati kehtivad ja õiguspärased. Riigikohtu praktika kohaselt ei anna ainuüksi asjaolu, et korteriomanik mingit teenust vähem tarbib, alust KrtS § 40 lg 3 kohaldamiseks (RKTKm 24.05.2023, 2-20-119460/71, p-d 19–24).
23.Kui korteriühistu esitab rahalise nõude, siis tuleb maakohtul hinnata ka selle põhjendatust. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et kulutuse on korteriühistu eest esialgu teinud kolmas isik, sh korteriühistu juhatuse liige, ei välista korteriühistu nõuet korteriomaniku vastu, kuid ka sellisel juhul tuleb kulu tegemist ja selle suurust tõendada. Ainuüksi hinnapakkumine ei ole üldjuhul kulu suurust tõendav dokument.
24.Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja dokumentide väljaandmise nõude (määruse p 30). Maakohtu määrus tuleb tühistada ka selles osas. Avaldaja palus avalduses kohtult välja nõuda korteriühistult lisaamprite ostu puudutavad dokumendid (dtl 23). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus avaldaja seda nõuet põhjendamatult käsitlenud eraldi nõudena KrtS § 45 lg 3 alusel. Kui maakohus asja uuel läbivaatamise tuvastab, et avaldaja tahtele vastab tema nõude käsitlemine KrtS § 40 lg 3 alusel esitatud tuvastusnõudena, siis tuleb uuesti hinnata ka tema dokumentide välja andmise nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et avaldaja tegelik tahe oli esitada kohtule taotlus tõendite kogumiseks TsMS § 236 lg 2 tähenduses.
25.Puudutatud isik taotles määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata tema menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, sest ringkonnakohus saadab asja tervikuna tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti jaotama menetluskulud ja määrama kindlaks nende rahalise suuruse.
26.Avaldaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot, kuigi maakohtu 3. jaanuari 2025 puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt tuli tasuda 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse enam tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.