Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

2-18-1665

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale 2 ja kostja 1 seaduslikule esindajale A.T`ile isiklikult. TsMS § 407 lgtes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja 1 vahel 04.02.2016 sõlmitud käibekapitalilaenu lepingust nr 2015031843, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 10 000 eurot, hageja maksis laenu välja kostja 1 arvelduskontole 05.02.2016. 07.02.2017 muudeti tagasimaksegraafikut. 04.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr 2016001987, mille kohaselt kohustus kostja 2 käendama laenulepingust nr 2015031843 tulenevaid nõudeid, käenduse vastutuse maksimaalseks summaks lepiti kokku 5000 eurot. 14.02.2017 lepiti kokku kostja 2 käenduse vastutuse maksimaalseks summaks 10 000 eurot. Kostja 1 ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Probleemid laenumaksete ning intressi tasumisega tekkisid alates juunist 2017. Kostjad võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 24.10.2017. Hagiavalduse kohaselt moodustab laenulepingust tulenev põhivõlgnevus seisuga 12.03.2018.a. 7521,31 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse

2-18-1665 täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on kostja 1 kohustatud laenu tagastama. VÕS § 142 lg 1 ning VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab kostja 2 käendajana hageja ees kostja 1 kohustuse täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu kohaselt tagab käendaja kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingust nr 2015031843. Käenduslepingu Lisa 1 järgi on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 10 000 eurot. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib hageja nõuda kostjalt 2 laenulepingust tulenevate kohustuste täielikku täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu punktile 2.1.1 on intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 2,5% aastas. Hageja poolt lepingu ülesütlemiseni arvestatud intressivõlgnevus on 62,09 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt lepingus ettenähtud määrale. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas kokku 6473,68 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue põhivõla 7521,31 euro, intressi 62,09 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 6473,68 eurot ja teenustasu 46,95 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Laenulepingust tulenev võlgnevus moodustab kokku seega 14 104,03 eurot, millest vastavalt käenduslepingule kuulub solidaarselt kostjaga 2 väljamõistmisele 10 000 eurot. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud muuhulgas kostja 1 vallasvarale seatud kommertspandiga summas 15 000 eurot vastavalt Paide notar Anu Noole poolt tõestatud kommertspandilepingule. Hageja taotleb pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on kommertspandiga koormatud hageja kasuks. Kommertspandi seaduse (KomPS) § 3 kohaselt on kommertspandiga pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 sätestab, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292– 295 sätestatut ja pandipidaja ei saa ise vallasvara müüa. Hageja on sissenõude kommertspandiga koormatud varale pööramiseks esitanud nõude kohtule.

2-18-1665 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ka selles osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1000 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (1000 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.