lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-18598/18

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-18598/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-18598

Tsiviilasi

OÜ Valensja (pankrotis) hagi Viktor Djakovi vastu osakpaitali sissemakse sissenõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. aprilli 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viktor Djakovi apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Viktor Djakovi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 26. aprilli 2018. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Viktor Djakovile tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Valensja (pankrotis) (hageja) hagi Viktor Djakovi (kostja) vastu osakapitali sissemakse 1250 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus rahuldas hageja hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1250 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 200 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 26. aprilli 2018 otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilasja hind maakohtus oli 1250 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist, sh selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.
5.Ringkonnakohtus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Maakohus on käsitlenud küsimust, kas kostja on osaühingu osakapitali sissemakse teinud. Kostja on esitanud üksnes osaühingu teise osaniku Olga Šeško kinnituse pealkirjaga „kviitung“, mille kohaselt Olga Šeško sai kostjalt 1250 eurot osaühingu osakapitali tasumiseks. Eeltoodu saab kinnitada üksnes seda, et kostja on Olga Šeškole raha üle andnud, kuid ei kinnita, et raha oleks ka osaühingu osakapitali sissemakseks tasutud. Mh ei ole kostja tõendanud, et sissemakse tegemine kajastuks hageja raamatupidamisdokumentides. Kostja on ise ka hagile vastates märkinud, et ei tea, miks Olga Šeško ei kajastanud viimasele üle antud raha ühingu raamatupidamises. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja ja Olga Šeško vahel oli kokkulepe, et kostja ei pea enam osaühingu sissemakset tasuma, siis ei kehtiks selline kokkulepe kolmandate isikute suhtes (TsMS § 1401 lg 6). Samuti ei ole põhjendatud kostja etteheide nagu oleks maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS §-i 141. Maakohus ei ole oma põhjendustes ÄS §-le 141 tuginenud. Kostja on ka ise kinnitanud, et ei ole sissemakset osaühingu pangaarvele teinud.
6.Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg 2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8 teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2, mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega.
7.Ringkonnakohus märgib, et kostja on jätnud apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu summas 200 eurot. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb sellele vaatamata menetlusse võtmata, siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks anda kostjale tähtaega riigilõivu tasumiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja