Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2018. a kell 14.00, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-18-4862
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus XXX’i pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 6.6.2018. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Võlausaldaja/avaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) Võlausaldaja esindaja: Reelika Raudla (e-post [email protected]) Võlgnik: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX, telefon XXX) Ajutine haldur: Svetlana Pilden (IK XXX tegevuskoht Business Law Firm OÜ, J. Vilmsi 5, 10126 Tallinn, e-post [email protected]).
Resolutsioon
kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Täitemenetluse alustamiseks on maksuhaldur edastanud 12.01.2015. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavalduse. PankrS § 10 lg 2 p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Täitemenetluses ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks vastutusotsuse ja täitmisavalduse. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara puudub, võlgnik on töötu. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 112 984,53 eurot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2014. aastal. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus ja maksuseaduste rikkumine. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti koostatud vastutusotsusele kohustus võlgnik tasuma 106 648,14 eurot. Võlgnikul selleks vara puudus, mistõttu tekkis maksejõuetus. Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetlusstaadiumis on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutises pankrotimenetluses ei ole haldur tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5,5 töötunni eest kokku summas 495 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 495 eurot ja tehtud kulutuste eest 41 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega
pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.