Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-16-8467 ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetluse käik

2(4)

2-16-8467 Kostja on oma väiteid korduvalt muutnud. Algselt väitis ta, et laenu arvel tehti korteris remonti, siis, et remonti tegi kostja oma vahendite arvel, järgnevalt asus kostja väitma, et rahaasju tema peres korraldas hageja poeg, kellele tegelikult anti üle laenuks saadud raha ja kui korteris remonti tehti, siis kostja ei tea, kelle raha eest. Lisaks leidis kostja, et hageja pidi ülal pidama oma lapselast, kelle vanemad olid hageja poeg ja kostja. Maakohtu arvates kostja väited olid tõendamata ja ebausutavad. Osaliselt olid väited omavahel vastuolus. Nii väitis kostja alguses, et remont tehti laenu arvel, kuid hiljem, et remondi tegi tema oma vahenditest ja lisaks ka seda, et ta ei tea, kelle vahenditest remont tehti. Kohus selgitas kostjale korduvalt vajadust tõendada tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid ning VÕS §-de 1018 ja 1023 kohaldamise eeldusi. Samuti selgitas kohus lapselapse elatise nõudega seonduvat ja seda, et sellise nõude saab esitada ainult laps. Ainuüksi kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldus ei tõenda tasaarvestatava nõude olemasolu ja ka avaldus ise on vastuoluline, kuna selle kohaselt finantseeriti korteri remonti kostja võetud laenuga. Kostja poolt esitatud KÜ Tammsaare tee 69 kinnisvarahalduri AN kiri ega sama ühistu raamatupidaja õiend ei tõenda korteri remondiks kulutuste tegemist. Kostja esitatud ostutšekkidest ei nähtu, kes on ostude eest tasunud ega ostude kuupäev. Kostja esitas kohtule EP kinnituse, mille kohaselt oli kostja tellinud Allprojekt Group OÜ-st ehitusprojekti, kuid kinnituses ei ole märgitud, et kostja oleks projekti eest ise tasunud. Samuti ei tõenda remondiks kulutuste tegemist ERI Kinnisvara koostatud hindamisakt. Kostja viited sellele, et hageja on tema lapse vanaema, ei tähenda, et kostjal oleks nõue hageja vastu. Elatist tuleks tasuda lapsele, mitte lapse vanemale. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et Harju Maakohtu 21.12.2016 kohtuotsuse resolutsioon ei kuulu tasaarvestuse tõttu muutmisele.

3(4)

2-16-8467 apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebuse väidetest ei saa järeldada, et maakohus oleks rikkunud õigusnormi või apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt saaks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erineva otsuse. Apellandi väited hageja, kostja ja hageja poja vahelisest seltsingust seonduvalt kostja ja hageja poja alaealise lapse kasvatamisega ei anna alust järelduseks, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusnormi. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingu eesmärk on majanduslik ja seltsingusse tehtud panused moodustavad VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinguvara, mis seltsingu lõppemisel jaotatakse. Kostja lapse ülalpidamissuhtele sellised põhimõtted ei kohaldu. Lapse ülalpidamissuhet reguleerivad perekonnaseaduse sätted ja PKS § 96, § 97 p 1, § 105 lg 2 ning § 106 lg 2 järgi tekkib ülalpidamissuhe alaealise lapse ja ülalpidamist andma kohustatud isiku vahel, mitte aga lapse ühe vanema ja ülalpidamist kohustatud andma isiku vahel. Seega kostja apellatsioonkaebuse väited ülalpidamiskohustuse täitmise pinnalt väidetavalt tekkinud suhete kohta, isegi kui need oleksid tõesed, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.