Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-8467
Tsiviilasi
Xxxhagi Xxxvastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
hagi 16 875,56 hind eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Valeria Titova (STK Õigusbüroo OÜ, telefon 5373, e-post: [email protected]); Kostja: Xxx(isikukood xxx; elukoht Xxx); Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Yaroslav Radziwill-Širjajev (Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ, J. Köleri 8, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21.12.2016 otsuse resolutsioon muutmata ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „1. Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja Xxx(isikukood xxx) kasuks välja 16 875,56 (kuusteist tuhat kaheksasada seitsekümmend viis eurot ja 56 senti) eurot.“ Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud, sealhulgas riigi õigusabi kulud, kostja Xxxkanda.
Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja Xxx(isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 2345 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot, millest 1645 eurot on õigusabikulud ja 700 eurot on riigilõiv.
3.Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja Xxx(isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2345 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) riigi tuludesse välja riigi õigusabi tasu summas
144 (ükssada nelikümmend neli) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse 16 875,56 euro väljamõistmiseks. Hageja oli kuni 11.09.2015 Tallinnas asuva korteriomandi Xxx omanik. Hageja ei ole ise korterit kasutanud, kuna on elanud umbes 10 aastat oma elukaaslase juures. Kostja oli hageja poja Xxx elukaaslane, kellega ta elas koos umbes 4 aastat. Hageja ja kostja suhted olid neutraalsed ning hageja toetas pidevalt oma poega ning kostjat materiaalselt. Lisaks sellele elasid kostja ja hageja poeg viimased pool aastat enne korteri müüki korteris ilma selle eest üüri maksmata.
2.Kostja pöördus hageja poole palvega seada korterile hüpoteek, et kostja saaks sõlmida tarbijakrediidi lepingu. Kostja lubas, et korter on formaalne tagatis krediidiasutuse ees, kostja tasub kõik krediidi kasutamisega seotud tagasimaksed ning hagejal ei teki kunagi probleeme seoses hüpoteegi seadmisega. Hageja usaldas kostjat ja 27.11.2014 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping 28 500 eurole. Hüpoteegi seadmise lepingut hagejal ei säilinud, kuid märge kanti kinnistusraamatusse. Hüpoteek oli seatud samal päeval tarbijakrediidilepingust nr 48127 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Krediidiandjaks oli ALG Liisingu AS ning krediidisaajaks oli kostja. Krediidisummaks oli 17 640 eurot, millest 15 017,39 eurot tasuti kostja kontole.
3.Mõne aja pärast lepingu sõlmimist võttis ALG Liisingu AS hagejaga ühendust ning teatas, et kostja ei teosta igakuiseid laenu tagasimakseid. Vältimaks korterist ilma jäämist, hakkas hageja ise lepingust tulenevaid tagasimakseid tasuma. Hageja tegi viis ülekannet: 16.05.2015 summas 500 eurot, 20.05.2015 summas 347,50 eurot, 12.06.2015 summas 260,00 eurot, 12.06.2015 summas 256,89 eurot ning 10.08.2015 summas 493,78 eurot.
4.2015. aastal sai hageja aru, et kostja ei kavatse lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuna hageja töötasu ei võimaldanud tal teostada väljamakseid summas 246,89 eurot kuus, otsustas ta korteri võõrandada. 31.08.2015 sõlmiti hüpoteegi lõpetamise kokkulepe ja korteriomandi müügileping, mille punkti 3.1 järgi tasus hageja ALG Liisingu AS-le 17 694,20 eurot. Hageja täitis selle kohustuse pärast lepingu sõlmimist. Sisuliselt täitis hageja kostja kohustuse.
5.Pärast eeltoodud sündmusi pöördus hageja kostja poole palvega tagastada lepingu alusel tasutud 15 017, 39 eurot ning perioodil 16.05-10.08.2016 tehtud väljamaksete summad (kokku 1 858,17 eurot). Kostja ei ole reageerinud hageja palvetele ning 16 875,56 eurot jäi hagejale
tagastamata.
6.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 128 lõikele 2. Kostja hagejale tekitas varalist kahju, kuna ei tasunud õigeaegselt tagasimakseid. Kostja tegevuse tõttu oli hageja sunnitud kostja asemel täitma lepingust tulenevaid kohustusi ja võõrandama oma korteriomandi. Hageja viitas VÕS §-le 1041. Kuna hageja tasus kostja eest tema kohustuse, siis sellega sai laenuleping võlausaldaja ees täidetud ja laenulepingust tulenevad kohustused kostja jaoks lõppesid. Hageja täitis kostja kohustuse ilma õigusliku aluseta. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, mille alusel oleks hageja olnud õigustatud või kohustatud kostja eest laenusumma tagastama. Samuti ei olnud hageja ja kostja vahel käsundita asjaajamisest tulenevat võlasuhet. Kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud ja peab kahju hüvitama. Hageja palus kostjalt välja mõista 16 875,56 eurot.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väitis, et hageja pöördus tema ja oma poja poole, et kostja vormistaks oma nimele laenu korteri remontimiseks. Hageja pidas seda väidet paljasõnaliseks. Kui hageja oleks soovinud teha korteris remonti, oleks ta saanud võtta laenu ilma kostja vahenduseta ning saada laenusumma otseselt enda kontole. Selleks, et hüpoteegipidajalt saadud laenusumma oleks kantud kellelegi teisele, peab olema mõjuv põhjus. Tavaliselt selleks on asjaolu, et laenu saajal on täitmata finantskohustused teiste võlausaldajate ees ning tema pangakontod on blokeeritud või tagab kinnisvara kolmanda isiku kohustust, nagu oligi käesolevalt juhtunud.
8.Laenu esimesed tagasimaksed olid tehtud kostja, mitte hageja poolt, mis kinnitab hageja väiteid. Hageja nõustus, et korteris oli kunagi remont tehtud, kuid kostja esitatud tõendid ei kajasta, millal olid fotod tehtud ning kas tegemist on vaidlusaluse korteriga või mitte. Hageja pidas paljasõnaliseks ning tõendamatuks kostja väidet, et remondi tegemisele kulus 17 500 eurot.
9.Seoses kostja tasaarvestusega viitas hageja sellele, et lisaks hagejale raha tagastamata jätmisele kulutas kostja veel 20 000 eurot vaidlusaluse korteri müügist saadud summast Hispaania reisile. 30.08.2015 müüs hageja korteri hinnaga 59 000 eurot. Umbes 17 000 eurot läks vaidlusaluse krediidisumma ennetähtaegseks tagastamiseks ning ülejäänud summa ehk 35 179,56 eurot jäi hageja kontole. Pärast seda pöördus kostja hageja poole ning teatas, et ta sõidab koos hageja pojaga Hispaaniasse ning palus hagejat anda talle ülejäänud raha. Kostja vajas raha elu korraldamisesk Hispaanias. Hageja andis kostjale oma pangakaardi.
10.Kostja viibis Hispaanias 2015. a septembrist kuni novembrini ja kulutas sellel ajal hagejale kuuluvat ligi 20 000 eurot. Asjaolu, et sel perioodil oli kostja Hispaanias, kinnitas kostja hageja poja vastu esitatud avalduses tsiviilasjas nr 2-16-9749. Hageja ei saanud antud raha kulutada, kuna ta viibis sel ajal Eestis. Hageja poeg tuli Hispaaniast Eestisse tagasi kostjast varem (oktoobris 2015), kuid väljamaksed hageja pangakaardilt Hispaanias jätkusid. 2015. aasta novembris blokeeris hageja kostja kasutuses olnud kaardi. Kostja sellega nõus ei olnud ja nõudis hagejalt kaardi taasavamist. Seega on hagejal kostja vastu veel üks rahaline nõue summas 20 000 eurot.
11.16.09.2016 seisukohtades rõhutas hageja, et kostja kasutas hageja korterit tasuda alates 2014. a novembrist kuni 2015. a maini. Poolte vahel oli suuline eluruumi tasuta kasutamise leping. Hageja viitas VÕS § 395 lõikele 2. Kui kostjal on hageja vastu nõue seoses korteris remondi tegemisega, on see aegunud novembris 2015 ehk kuus kuud pärast tasuta kasutamise lepingu lõppemist. Poolte vahel puudusid üürisuhtes ja kostja viited üürisuhet reguleerivatele sätetele ei ole asjakohased.
12.08.12.2017 seisukohtades pidas hageja paljasõnaliseks kostja väidet, et hageja poeg otsustas peres kõik rahalised küsimused ning raha oli tema käes. Varasemalt on kostja menetluses väitnud, et raha oli tema kasutuses ja tema teostas remonti. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit,
mis tõendaks raha kasutamist hageja poja poolt. Kostja on pahauskne. Hageja pidas asjakohatuteks kostja väiteid, mis olid seotud kostja lapse kasvatamisega.
13.Menetluskuludena palus hageja välja mõista kostjalt õigusabikulud ja riigilõivu. Maakohtus ja ringkonnakohtus on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele alates 01.03.2017 lisandus käibemaks (enne ei olnud õigusbüroo käibemaksukohustuslane). Maakohtu menetluses ja apellatsioonmenetluses on hagejale osutatud õigusabi teenust hinnaga 100 eurot tunnis, millele alates 01.03.2017 lisandus käibemaks, s.t et kõik enne seda tehtud tasustatud menetlustoimingud olid käibemaksuvabad, kuivõrd õigusbüroo ei olnud eelnevalt käibemaksukohustuslane. Maakohtu menetluses osutati hagejale õigusabi 9 t 15 min ulatuses, millest 4 tundi kulus konsultatsiooniks, dokumentidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, 2,5 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks, 45 minutit seisukoha koostamiseks ning 2 tundi istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Õigusabi kulu kokku oli 925 eurot. Lisaks tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot.
14.Ringkonnakohtus osutati hagejale õigusabi 6 tunni ulatuses, millest 4 tundi kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ning 2 tundi istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Kogumis oli õigusabi kulu 720 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ning seaduses sätestatud viivise menetluskulude summalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on kostja vastunõudega tasaarvestatud. Kostja nõustus, et ta oli hageja poja elukaaslane ja elas viimasega koos umbes 4 aastat. Kostjal ja hageja pojal on ühine laps ja hageja andis oma pojale ning kostjale oma korteri tasuta kasutamiseks. Kostja leidis, et tema suhted hagejaga olid head ja usalduslikud. Hageja suhtles oma lapselapsega (Xxx) ja pidevalt toetas oma poega. Hageja poeg Xxxon kriminaalse taustaga isik, kes kandis pidevalt karistust erinevate kriminaalasjade eest ja kellel oli alati vaja rahalisi vahendeid õigusabile. Kostja leidis, et hageja rahaline toetus oli suunatud hageja pojale ja mitte kostjale.
16.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et kostja pöördus hageja poole palvega seada korterile hüpoteek. Kostja ja Xxx poole pöördus hageja, kes palus kostjat vormistada enda nimele tarbijakrediidi laenu ja saadud laenu eest organiseerida hageja korteris remont. Hageja tegi sellise ettepaneku, sest lubas tulevikus kinkida korteri osa oma pojale Xxxle ja kostjale või alternatiivselt organiseerida korteri müüki ja anda osa rahast kostjale ja tema elukaaslasele, kes planeerisid elu välismaal. Hageja lubas kostjale, et tasub ise kõik maksed, mis tulenevad tarbijakrediidilepingust. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema pidi makseid tasuma. Kohtueelselt ei esitanud hageja kostjale nõuet tasutud summade tagastamiseks, vaid nõudest sai kostja esimest korda teada kohtumenetluses.
17.Kui kostja nõudest 08.06.2016 teada sai, esitas ta hagejale tasaarvestuse avalduse, mille ta saatis hageja aadressile Xxx. 25.06.2016 saatis kostja tasaarvestuse avalduse ka hageja e-posti aadressile xxx. Hageja kasutas kostja usaldust ära ning viis ta eksitusse, kui palus kostjal vormistada enda nimele laenuleping ja saadud raha eest korraldada hageja korteri remont. Remont, mida hageja korraldas oma korteris, aitas suurendada korteri väärtust. Hageja rikastus alusetult kostja arvel. Hageja hakkas nõudma kostjalt raha, mida oli kasutatud hageja korteri remontimiseks. Kostja pidas põhjuseks tema ja hageja poja kooselu lõppemist ja asjaolu, et Xxxl on taas vaja raha õigusabile, kuna ta viibib vanglas ega ole veel süüdi mõistetud.
18.Kostja ja Xxx poole pöördus hageja, kes palus kostjal vormistada enda nimele tarbijakrediidi laenuleping ja saadud laenu eest korraldada hageja korteris remont. Tarbijakrediidilepingu nr xxx punktis 1.3. oli sätestatud, et krediidi kasutamise otstarve oli korteri remont. Kostja korraldas remondi hageja korteris ise. Kostja rääkis läbi erinevate ehitajatega, korteriühistu esimehega, käis oma vanematega ja tuttavate ehitajatega erinevates ehituspoodides ning ostis ehitusmaterjale. Kostja jälgis remondi teostamist ehitajate poolt ja kandis remondiga seoses vajalikud kulud. Kogu remondi maksumus oli summas 17 500 eurot, mida kostja ise kandis.
19.Kostja tasaarvestab oma nõude summas 17 500 eurot hageja nõudega summas 16 875,56 eurot. Tasaarvestuse tulemusena võlgneb hageja kostjale 624,44 eurot. Kostja palus selle summa hagejalt välja mõista.
20.Kostja viitas VÕS § 1028 lõikele 1 ja leidis, et ta remontis hageja korteri seetõttu, et hageja lubas tulevikus kinkida korteri osa oma pojale Xxxle ja kostjale või alternatiivselt korteri müüa ja anda selle müügist suurema summa kostjale ning tema elukaaslasele. Kostjal ei olnud kohustust teha remonti hageja korteris, kuid kostja usaldas hagejat ja seetõttu otsustas teha remondi. Kostja viitas ka VÕS § 1032 lõikele 2 ja leidis, et tal on õigus nõuda hagejalt saadu väärtuse hüvitamist ehk remondi kulu 17 500 eurot. Kostja viitas VÕS § 186 lõikele 2, §-le 197, §-le 198.
21.26.08.2016 seisukohtades leidis kostja, et ta üüris hageja korterit Xxx. Üürileping oli sõlmitud suuliselt. Üüritasu tuli hagejale tasuda sularahas ja kommunaalmaksed tuli tasuda korteriühistule ülekandega. Üüri suuruseks oli 100 eurot kuus, mida kostja tasus sularahas. Hageja pöördus kostja ja tema elukaaslase poole tarbimislaenu vormistamise ja korteri remondi korraldamise ettepanekuga. Kostja nõustus ettepanekuga, sest ta ise elas korteris ning hageja oli kostja lapse vanaema.
22.Kostja esitas korteriühistu kinnisvarahalduri Xxxtõendi, mis tõendab, et kostja elas korteris. Samuti on tõendis märgitud, et kostja oli ainus isik, kes korraldas hageja korteris remondi ning kooskõlastas ühistu halduriga korteris tehtavad muudatused. Kostja oli töömeeste ülem ja vastutas saadud korralduste ning pretensioonide eest. Samuti esitas kostja tõendid, mis tõendasid tema tehtud makseid korteri kommunaalkulude eest. Kommunaalkulude tasumine oli üheks üürilepingu tingimuseks.
23.Hageja andis kostjale nõusoleku korraldada korteris remont. Kui ta seda ei oleks teinud, tekiks küsimus, millisel alusel korraldas kostja korteris remondi. Kostja valdas hageja korterit. Kostja viitas AÕS § 33 lõikele 2 ja leidis, et remont oli vajalik korteri kasutamiseks ja majandamiseks. Kostja viitas VÕS § 285 lõikele 1 ja leidis, et hagejal kui üürileandjal ei olnud võimalik keelduda nõusoleku andmisest, sest parenduste tegemine oli vajalik asja kasutamiseks. Remondi tegemist korteris on hageja ise kinnitanud. Järelikult ei pea kostja tõendama asjaolu, mille hageja on omaks võtnud. Kui hageja ei nõustu kostja väitega, et viimane korraldas ja maksis korteri remondi eest, tekib küsimus, kas hageja korraldas remondi ise.
24.Täiendavalt esitas kostja kohtule tšekid, mis tõendasid ehitusmaterjalide ostmist. Tšekkide kohaselt kulus materjalide ostmisele üle 23 000 eurot. Tšekid on kostja valduses, kuna kostja korraldas remondi ja tasus selle eest. Tšekid andis kostja hagejale, et viimane saaks kontrollida korteri remonti. Hageja tagastas hiljem tšekid kostjale. Kostja tellis ka Allprojekt Group OÜ-lt projekti korter rekonstrueerimiseks. Kostja viitas VÕS § 286 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostja leidis, et tal on õigus tasaarvestada oma nõue hageja nõudega käsundita asjaajamise sätete alusel.
25.14.10.2016 seisukohtades leidis kostja, ajal, mil ta elas koos hageja poja Xxxga, kehtis perekonnas reegel, et raha käsutamise korraldas üksnes. Isegi kostja töötasu käsutas osaliselt Xxx. Kostja nõustus, et 27.11.2014 sõlmiti kostja nimel tarbijakrediidileping nr xxx ning lepingu
täitmiseks koormati hüpoteegiga hagejale kuni 31.08.2015 kuulunud korteriomand nr 47 asukohaga Xxx. Lepingut ei sõlmitud kostja initsiatiivil, sest kostjal puudus vajadus raha laenamiseks. Ebaõige on hageja väide, et saadud raha 15 017,39 eurot kasutas kostja enda huvides. Raha oli vaja Xxxle, kelle asjadest kostja eriti midagi ei teadnud. Elukaaslane ei ole kunagi kuskil töötanud, kuid raha tal oli.
26.Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tarbijakrediidilepingu sõlmimise päeval võttis kostja kontolt sularahana välja 11 200 eurot ning kostja pangakaardiga võeti veel alates kella 13:36 kuni 13:50 erinevate summadena kokku 3150 eurot. Üheaegselt võeti seega kokku välja 14 350 eurot. Kostjal puudus võimalus võtta sularaha välja pangakontorist ja samal ajal pangaautomaadist. Sel ajal, kui kostja võttis pangakontoris sularahana välja 11 200 eurot, võttis ülejäänud raha kostja kaardiga välja Xxx, kellele kostja andis üle varem võetud 11 200 eurot.
27.Kostja leidis, et kuigi hageja korteris tehti remont, ei ole kostjale teada, millise raha eest. Vahel andis hageja raha remondi teostamiseks, kuid põhisummad kulutas remondile elukaaslane. Hagejale kuuluvas korteriomandis tehti remont kostja perekonna huvides.
28.2015. aasta aprilli lõpus või mai alguses viidi kostja koos lapse ja elukaaslasega Eestist ära tunnistajate kaitse programmi alusel. Põhjuseks oli kostja elukaaslase kuritegelik tegevus. Perekond sai Eestisse tagasi septembris 2015. Selleks ajaks oli hageja korteriomandi võõrandanud. Kostja jaoks oli hageja selline käitumine ootamatu, sest hagejaga lepiti kokku, et hageja üürib korteriomandi selleks, et kostja perekond saaks tagasi tulles elamispinna. Jaanuaris 2016 kohaldati kostja elukaaslase suhtes tõkendina vahistamist ja alates 30.08.2016 kannab ta karistuseks mõistetud 3 aasta 6-kuulist vangistust.
29.Kostja leidis, et ülalkirjeldatud asjaolude pinnalt ei saanud kostja kuidagi hageja arvel rikastuda, kuna krediidilepingu alusel saadud raha ei ole kostja saanud. Kostja teada käsutas hageja enamikku kogu perekonna rahast. Vähemalt on kostja elukaaslane korduvalt viidanud sellele, et raha oli hageja käes.
30.Kostja pidas ebausutavaks, et hageja koormas oma korterit selleks, et võõras inimene saaks võtta laenu. Hageja ei ole kogenematu inimene, mis nähtub hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttest. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli hageja korteriomandile 22.09.2006 seatud hüpoteek ALG Liisingu AS kasuks, hüpoteegi hind 160 000 krooni ehk 10 10230 eurot. Samuti nähtub krediidilepingu nr xxx p-st 1.3.1, et laenusummast oli maha arvatud 2362,61 eurot hageja võlgnevuse katteks. Võlgnevus tulenes ALG Liisingu AS ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr 68165.
31.Kostjale teadaolevalt ei vajanud tema elukaaslane hagejalt materiaalset toetust, kuna tal endal oli raha. Kostjale ei ole teada, milleks oli elukaaslasele vaja raha, mis saadi krediidilepingu nr 48217 alusel. Kostjale ei ole teada, kas raha oli hageja hoiusel või elukaaslase käes. Ebaõige on hageja väide, et kostja elas korteris pool aastat enne selle võõrandamist, sest kostja viibis välismaal. Kostja leidis, et hageja viib kohut eksitusse kostjale kahju tekitamise eesmärgiga.
32.Kostja leidis, et hageja viidatud VÕS § 1041 ei ole kohaldatav. Hageja nõue ei ole selge. Kui hageja oli sunnitud võõrandama korteri sundtäitmise vältimiseks ja täitis seeläbi kostja kohustuse võlausaldaja ees, ei ole kostja rikastunud. Kostja leidis, et hagejale kuuluvas korteris tehti põhjalik remont kostja abiga, mille tõttu on korteriomandi väärtus suurenenud.
33.10.11.2017 seisukohtades leidis kostja, et hageja kuritarvitab oma menetlusõigusi. Hageja pahausksusele viitab asjaolu, et hageja oli teadlik, et tema poeg ja kostja endine elukaaslane otsustas peres kõik rahalised küsimused ja enamus rahast oli alati tema käes. Kartes vägivalda,
andis kostja kõik krediidilepingu sõlmimise tagajärjel saadud vahendid oma elukaaslase kätte. Kuna hageja korteris tehti remont, kasutades raha, mis ei olnud kostja otseses valduses, tundusid remondiga seotud kostja väited kohtule vastuolulistena.
34.Kostja avaldas, et tal ei ole esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta kandis kulusid seoses korteri remondiga. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja poja ja kostja kooselu jooksul soetatud vara ja rahaliste kohustuste suhtes kohalduvad seltsinguvara sätted VÕS § 589 lg 1 mõttes. Hageja oleks pidanud esitama hagi ka oma poja vastu ja nõue kostja vastu oleks pidanud olema piiratud poole summaga ehk 8437,78 euroga.
35.Hageja on kostja lapse vanaema ehk üleneja sugulane, kes on kohustatud täitma ülalpidamise kohustust PerS § 96, § 97 lg 1 ja § 100 lg 1 alusel perioodilise elatise maksmisega. Kostjal on praegu miinimumpalk, millele lisaks ta saab sotsiaaltoetust 50 eurot. Kostja saab endiselt elukaaslaselt ja hagejalt elatist 8 eurot kuus, kuigi miinimumelatis on 235 eurot. Kostja leidis, et kui ta hakkab saab elatist täies määras ehk 235 eurot kuus, on ta nõus lahendama vaidluse kompromissi teel, tunnistama võlgnevust summas 4000 eurot ja maksma seda hagejale perioodiliste maksetena 100 eurot kuus.
36.19.02.2018 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kuigi hageja nõue põhineb VÕS §-l 1041, ei ole ta suutnud tõendada, et ta ei olnud õigustatud ega kohustatud täitma lepingut ALG Liisingu AS-ga. Kulutuste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kostja ei ole rikastunud. Kõik raha andis kostja oma elukaaslasele Xxxle mh remondi teostamiseks ning hageja oli sellest teadlik.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
38.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulus Tallinnas, Xxxkorter; 2) kostja elas hagejale kuuluvas korteris alates 2014. aasta novembrist kuni 2015. aasta mai alguseni; 3) ajal, mil kostja elas hageja korteris, tehti selles remont; 4) kostja sõlmis 27.11.2014 ALG Liisingu AS-ga tarbijakrediidilepingu nr xxx, millest tulenevate kohustuste tagamiseks seati hageja korteriomandile hüpoteek summas 28 500 eurot; 5) kostja jättis tarbijakrediidilepingu alusel igakuiste makste tasumise kohustuse täitmata, mistõttu tasus hageja kostja eest laenumakseid kokku summas 1858,17 eurot; 6) hageja võõrandas 31.08.2015 oma Xxx korteriomandi ja tasus ALG Liising AS-le kui hüpoteegipidajale 17 694,20 eurot; 7) kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse 27. juunil 2016 nõude summaga 17 500 eurot.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud ning võimaldab vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat. Käesolevas asjas on varasemalt Harju Maakohus teinud 21.12.2016 otsuse, millega hageja hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt välja 16 875,56 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2017 otsusega jäeti Harju Maakohtu 21.12.2016 otsuse resolutsioon muutmata tingimusel, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel (tasaarvestuse reservatsioon). Tasaarvestuse vastuväite osas saadeti asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seega ei lahenda kohus asja teistkordsel läbivaatamisel küsimust, kas hageja nõue põhistatud ja tõendatud. Kostja 19.02.2018 seisukohas toodud väited, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, ei ole seetõttu asjakohased.
40.Tallinna Ringkonnakohus leidis 13.06.2017 otsuses, et hageja tagasinõue kostja suhtes oli põhjendatud. Ringkonnakohus märkis, et kui asja uuel läbivaatamisel tuleb kostja tasaarvestuse vastuväite tõttu jätta hagi osaliselt või täielikult rahuldamata, tühistab maakohus tasaarvestuse ulatuses hagi rahuldamise otsuse või muudab seda. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus sisuliselt hindama, kas kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendatud. Maakohtul tuleb tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjal hageja vastu remondikulude hüvitamise nõue ning kas käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Seega ei hinda maakohus asja uuel läbivaatamisel enam seda, kas hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud.
41.Tallinna Ringkonnakohus ühtlasi leidis oma otsuse punktis 12, et kohus ei pidanud kaasama kostjana menetlusse hageja poega, sest isegi juhul, kui tegemist oli solidaarvõlgnikuga, saab võlausaldaja VÕS § 65 lg 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist üksnes mõnelt võlgnikult ega pea esitama nõuet kõigi vastu. Seetõttu on asjakohatud kostja asja uuel läbivaatamisel esitatud väited, et kuna kostja oli koos oma elukaaslasega solidaarvõlgnik, sai nõude tema vastu esitada ainult pooles ulatuses. Solidaarne võlgnevus ei tähenda seda, et kumbki võlgnik peab kohustuse täitma pooles ulatuses. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Maakohus osundab, et TsMS § 658 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
42.Kohus leiab, et asja uuel läbivaatamisel ei ole kostja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, et ta oleks teinud mistahes kulutusi, milliste tõttu oleks tema tasaarvestuslik nõue hageja vastu põhjendatud. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja esitas hageja nõudele vastuväite tulenevalt tasaarvestusliku nõude olemasolust, pidi kostja oma vastuväiteid tõendama.
43.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 näeb ette, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
44.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Samas tuleneb VÕS § 200 lõikest 4, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi tasaarvestuse avalduse tegemine ei ole piisav selleks, et lugeda hageja nõue tasaarvestuse avalduses toodud kostja nõudega kattuvas ulatuses lõppenuks. Hageja on kostja tasaarvestuse avaldusele vastu vaielnud, mistõttu tuli kostjal sisuliselt tõendada, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue.
45.VÕS § 1018 lg 1 näeb ette, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui
soodustatu kiidab asjaajamise heaks või asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1020 lg 1 näeb ette, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Seega ei too mitte igasugune ilma õigusliku aluseta tegutsemine kaasa käsundita asjaajamisest tulenevat õigussuhet, vaid eelnevalt peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.
46.VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Eeltoodust tuleneb, et käsundita asjaajaja võib nõuda nende kulutuste hüvitamist, mida ta on ise teinud ja millised olid mõistlikult vajalikud. Kui käsundita asjaajaja kulutusi teinud ei ole, ei saa antud sätte alusel nõuet esitada.
47.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et viimane on teinud korteri remontimisel kulutusi. Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et tarbijakrediit võeti kostja nimele korteri remontimiseks. Hageja leidis, et kui ta oleks soovinud teha oma korteris remonti, oleks ta ise saanud laenu võtta. Kuna kostja tasus alguses laenu tagasimakseid, on hageja väited tõendatud. Muus osas leidis hageja, et kostja väited korteri remondile kulude tegemiseks on täielikult tõendamata. Üürilepingut hageja ja kostja vahel ei olnud, sest kostja kasutas korterit tasuta.
48.Kostja on käesolevas menetluses oma väiteid korduvalt muutnud. Algselt väitis kostja menetluses, et hageja rahaline toetus ei olnud suunatud kostjale, vaid hageja pojale, kes oli kostja elukaaslane. Hageja palus kostjal võtta laenu enda nimele, et saadud rahaga finantseerida korteri remonti. Kostja korraldas korteri remondi, mis suurendas selle turuväärtust. Samas väitis kostja vastuolus eelnevaga, et ta kandis ise korteri remondi kulud 17 500 eurot. Kostja väitis ühtlasi, et tema ja hageja vahel oli sõlmitud suuline üürileping ning kostja tasus hagejale üüri sularahas.
49.Järgnevalt asus kostja menetluse käigus väitma, et raha kasutamise tema perekonnas korraldas hageja poeg Xxx, kelle valdusesse andis kostja tarbijakrediidilepingu alusel saadud raha. Kuigi hageja korteris tehti remont, ei tea kostja, kelle rahaliste vahendite eest. Remonti tehti korteris kostja perekonna huvides. Samuti leidis kostja, et hageja on tema lapse üleneja sugulane, kes peab täitma ülalpidamise kohustust.
50.Kohus leiab, et kostja menetluses esitatud vastuolulised ning seetõttu ebausutavad väited on tõendamata ega võimalda varasema Harju Maakohtu 21.12.2016 otsuse resolutsiooni muuta. Kostja on vastuoluliselt väitnud, et korteri remonti finantseeriti tarbijakrediidilepingu alusel saadud vahendite arvelt, tuues samal ajal välja, et remondi eest tasus kostja. Seejärel on kostja vastuolus eelnevaga väitnud, et ta ei tea, kelle rahaliste vahendite eest korter remonditi ning tarbijakrediidilepingu alusel saadud summa andis ta üle oma elukaaslasele. Kohus osundab, et vastavad kostja väited on jäänud tõendamata ja menetlusdokumendis viidatud pangakonto väljavõtet, mis tõendaks rahaliste vahendite väljavõtmist, kohtule tegelikult esitatud ei ole.
51.Kohus selgitas kostjale 15.06.2017 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 113-114) vajadust välja tuua ja tõendada, milles seisneb tema tasaarvestuslik nõue hageja vastu. Kohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostja väited on menetluse käigus korduvalt muutunud ja on vastuolulised,. Kohus selgitas kostjale VÕS § 1018 ja selle kohaldamise eeldusi. Kohus selgitas kostjale, et VÕS § 1023 alusel saab kostja nõuda vaid nende kulutuste hüvitamist, mida ta on ise teinud. Kui
kostja vaid korraldas korteri remonti, ei kandnud sellega seotud kulusid ega tea, kelle rahaliste vahenditega kulusid kaeti, ei saa kostjal olla hageja vastu kulude hüvitamise nõuet. Kohus osundas, et kui poolte vahel oli kokkulepe, et korteri remont rahastatakse kostja võetud laenuga, mille hüvitab hageja, ei saa kostjal samuti olla kulude hüvitamise nõuet.
52.22.01.2018 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 175) selgitas kohus kostjale, et viimase viited VÕS § 589 lõikele 1 ei ole asjakohased ega mõistetavad. Kohus selgitas kostjale, et käesoleva asjas ei oma tähtsust see, millises ulatuses tasub kostja lapsele elatist lapse isa. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja oma tasaarvestuslikku nõuet hageja vastu. Asjas kogutud tõendid kostja tasaarvestusliku nõude olemasolu ega selle suurust ei tõenda.
53.Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 7-8) nähtub, et hageja oli Xxx korteri nr xxx omanik. Korteriomandile oli kantud 22.09.2006 hüpoteek ALG Liising AS kasuks summas 160 000 krooni, mida muudeti 18.12.2014. Uueks hüpoteegi summaks sai 28 500 eurot. Hüpoteek kustutati 31.08.2015 kinnistamisavalduse alusel. 27.11.2014 sõlmisid ALG Liisingu AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr xxx (toimiku lk 9-20), mille alusel sai kostja krediiti summas 17 640 eurot. Krediidi kasutamise otstarbeks oli lepingus märgitud korteri remont. Hageja esitatud maksekorraldustest (toimiku lk 21-25) nähtub, et hageja teostas kostja eest tarbijakrediidilepingu alusel tagasimakseid ALG Liising AS-le. Iseenesest pooled eelviidatud asjaolude üle ei vaidle. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et tarbijakrediidilepingu alusel saadud summasid kasutati eelneval kokkuleppel hagejaga korteri remondiks. Kostja ei ole tõendanud ka eelnevaga vastuolus olevat väidet, mille kohaselt andis kostja tarbijakrediidilepingu alusel saadud summad üle oma elukaaslasele ehk hageja pojale.
54.Hageja sõlmis 31.08.2015 notariaalselt tõestatud lepingu (toimiku lk 26-42), millega ta võõrandas talle kuulunud korteri. Lepinguga kohustus hageja tasuma ALG Liisingu AS-le 17 694,20 eurot ning hageja pidi maksekorralduse selgitusse märkima: „TKL xxx ennetähtaegne lõpetamine“. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus kostja eest viidatud summa tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.
55.Kostja esitas hagejale 25.06.2016 avalduse (toimiku 1. kd, lk 113-114, digitaalallkirjaga lk 115-117), milles ta leidis, et tal oli hagejaga kokkulepe, mille kohaselt kostja vormistas laenu enda nimele, laenu pidi tasuma hageja ning kostja oli kohustatud tegema hageja korteris remonti. Avalduse kohaselt tegi kostja korteris remondi, mis maksis 17 500 eurot. Kostja leidis, et tal on hageja vastu nõue summas 17 500 eurot, mille ta tasaarvestab hageja nõudega. Kohus leiab, et ainuüksi tasaarvestuse avaldus ei tõenda tasaarvestatava nõude olemasolu. Tasaarvestuse avaldus ise on vastuoluline, sest selles märgitu kohaselt finantseeriti korteri remonti kostja võetud laenuga. Vaidlus puudub selle üle, et laenu tasus hageja. Kui tasaarvestuse avalduses toodud asjaolud vastaksid tõele, ei ole kostja teinud kulutusi korteri remondile, sest need kulud on hageja ise tasunud laenu tagasimaksmisel. Kohus siiski osundab, et kostja väited saadud laenuga korteri remondi finantseerimise kohta on tõendamata.
56.Kostja esitas kohtule KÜ Xxx kinnisvarahalduri Xxxkirja (toimiku 1. kd. lk 150-151, lk 175176), milles ta avaldas, et temaga võttis kostja ühendust korteri remondi kooskõlastamiseks. Samuti kooskõlastas kostja Xxxkorteris tehtavad muudatused ja remondiga. Kõik korraldused ja pretensioonid edastas Xxxkostjale. Antud tõendist ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja tegi kulutusi korteri remontimisel, mille hüvitamise nõuet saaks ta hageja vastu esitada.
57.Kostja esitas kohtule KÜ Xxx raamatupidaja tõendi (toimiku 1. kd, lk 177-178), mille kohaselt oli kostja tasunud kolm korteriga seotud kommunaalteenuste makset ehk 27.11.2014 summas 69,17 eurot, 06.01.2015 summas 82,51 eurot ja 02.03.2015 summas 313,36 eurot. Kohus leiab, et antud tõend ei tõenda üürilepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid üürilepingu olemasolu ega selle alusel hagejale
üüri maksmise kohta. Kostja kulutuste nõude põhjendatuse hindamisel ei oma kohtu hinnangul sisulist tähtsust see, kas kostja ja hageja vahel oli sõlmitud üürileping või mitte. Kostja oleks pidanud välja tooma ja tõendama käsundita asjaajamise üldiste eelduste olemasolu ning kulutuste tegemise kostja poolt, mida kostja tõendanud ei ole.
58.Kostja esitas kohtule 28 tšekki (toimiku 1. kd, lk 179-180), milliste kohaselt on ostetud erinevaid ehitusmaterjale kokku 28 887,33 euro eest. Ühestki tšekist ei nähtu, kes on kauba eest tasunud ja millisel viisil (kas sularahas või mõne maksekaardiga). Ühestki tšekist ei nähtu selle kuupäev. Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud tšekid, et kostja oleks mistahes viisil teinud kulutusi korteri remondiks. Ainuüksi tšekkidest ei saa järeldada, kes ja mille eest on tasunud ning kuidas on saadud materjale kasutatud. Kostja esitas kohtule ühtlasi Xxxkinnituse (toimiku 1. kd, lk 181182), mille kohaselt oli kostja tellinud tema juhatatud Allprojekt Group OÜ-st ehitusprojekti. Antud kinnituses ei ole märgitud, et kostja oleks projekti eest ise tasunud.
59.Kostja esitas kohtule ERI Kinnisvara koostatud hindamisakti (toimiku 1. kd, lk 199-228), mille kohaselt oli seisuga 27.10.2016 Xxx korteri turuväärtuseks hinnatud xxx 500 eurot. Hindamisakti tellis kostja ning see koostati kostja esitatud fotode alusel. Kas või milline oli korteri turuväärtus varem ning millisel määral tõstis korteris tehtud remont selle turuväärtust, hindamisaktist järeldada ei saa. Samuti ei tõenda hindamisakt seda, et kostja oleks teinud kulutusi korteri remontimisel.
60.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus oli sisuliselt põhistamata ja tõendamata. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei toonud kostja välja ega tõendanud käsundita asjaajamise üldise eelduste olemasolu ega mistahes kulutuste tegemist kostja poolt korteri remontimisel. Kostja viited sellele, et hageja on tema lapse vanaema, on käesolevas vaidluses asjakohatud, sest isegi juhul, kui hagejal oleks alaealise lapse ees ülalpidamise kohustus, tuleks elatist tasuda lapsele, mitte lapse vanemale. Kostja ei ole ka esitanud hageja vastu mistahes nõuet või tasaarvestuse avaldust tulenevalt väidetavalt täitmata elatise tasumise kohustusest. Seega leiab maakohus asja teistkordsel läbivaatamisel, et Harju Maakohtu 21.12.2016 kohtuotsuse resolutsioon ei kuulu muutmisele. Harju Maakohtu 21.12.2016 otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ning see tuleb lugeda õigeks järgmises sõnastuses: „1. Hagi rahuldada. 2. Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja Xxx(isikukood xxx) kasuks välja 16 875,56 (kuusteist tuhat kaheksasada seitsekümmend viis eurot ja 56 senti) eurot.“
61.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
62.Menetluskuludena palus hageja välja mõista kostjalt õigusabikulud ja riigilõivu. Maakohtus ja ringkonnakohtus on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele alates 01.03.2017 lisandus käibemaks. Maakohtus osutati hagejale õigusabi 9 t 15 min ulatuses, millest 4 tundi kulus konsultatsiooniks, dokumentidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, 2,5 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks, 45 minutit seisukoha koostamiseks ning 2 tundi istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Õigusabi kulu kokku oli 925 eurot. Lisaks tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot.
63.Ringkonnakohtus osutati hagejale õigusabi 6 tunni ulatuses, millest 4 tundi kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ning 2 tundi istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks. Kogumis oli õigusabi kulu 720 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ning seaduses sätestatud viivise menetluskulude summalt.
64.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Hageja esindaja menetlustoimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud ning kooskõlas toimingute ajalise kestvuse ja menetlusdokumentide sisuga. Seetõttu leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 925 eurot + 720 eurot = 1645 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2345 eurot, millest 1645 eurot on õigusabikulud ja 700 eurot on riigilõiv. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 2345 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
65.Käesolevas asjas rahuldas kohus 19.10.2017 kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei ole kostjat riigi õigusabi andmisel vabastanud kohustusest selle eest tasuda. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigi õigusabi tasu. Kohus on põhjendatud riigi õigusabi tasu suuruseks hinnanud 144 eurot koos käibemaksuga. Kostjalt tuleb riigi tuludesse välja mõista riigi õigusabi tasu 144 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.