1.Korteriühistu Rae 31 (hageja) esitas 08.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SPC OÜ (kostja) vastu kokku 3393,22 euro saamiseks.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-112344
2.Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Harju Maakohus võttis 04.10.2017 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama sellele kirjaliku vastuse.
4.16.04.2018 esitas hageja Harju Maakohtule hagist loobumise avalduse.
5.Kostja esitas 20.04.2018 Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja ning taotluse nende väljamõistmiseks hagejalt summas 360 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses järgnevalt: 29.10.2017 – tutvumine hagiavaldusega 30 minutit; 29-30.10.2017 – nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hagile – 2 tundi ja 30 minutit; 10.01.2018 – tutvumine hageja seisukohaga kostja vastuse osas – 30 minutit. Arve kostjale on esitatud 3 tunni ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulu summas 360 eurot. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus võttis 27.04.2018 määrusega vastu hageja loobumise hagist, lõpetas asja menetluse, jättis kostja menetluskulud hageja kanda, rahuldas osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot (käibemaksuta) ning jättis menetluskulude avalduse rahuldamata 60 euro osas.
7.Määruse põhjenduste kohaselt määrab TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi kokku 3,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/h. Kostja nõuab hagejalt menetluskulusid kogusummas 360 eurot.
9.Riigikohus on 10.02.2016 lahendis nr 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kontekstis lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul muu hulgas hinnata ka seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi.
10.Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab kohus, et kostjal oli põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi.
11.Menetluskulude nimekirjas nähtub, et 29.10.2017 tekkis kulu seoses hagiavalduse tutvumisega, kokku 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele.
12.29.-30.10.2017 tekkis kulu seoses nõupidamisega, tõendite kogumisega ja vastuse koostamisega hagile, kokku 2 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu osaliselt ülemäärane. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja 29.-30.10.2017 menetlustoimingute hindamisel. Hagiavaldus, mida kostja lepingulisel esindajal oli vaja analüüsida, on sisuliselt kolmel leheküljel. Kostja vastus hagiavaldusele on sisuliselt 1,5 leheküljel ja sisaldab ühte tõendit võlgnevuste kohta ja esindusõigust tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et kostja lepinguline esindaja on juba varasemalt (29.10.2017) hagiavaldust ja seda, et kostja sisuline vastus hagiavaldusele on ligikaudu 3 leheküljel,
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-112344 on kohtu arvates 29.-30.10.2017 tekkinud kulu põhjendatud ja vajalik 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.
13.10.01.2018 tekkis kulu seoses hageja seisukohaga tutvumisega kostja vastuse osas, kokku 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele.
14.Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses, seega moodustavad kostja menetluskulud kogusummas (2,5*120=300) 300 eurot (käibemaksuta).
15.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja ei ole kinnitust esitanud. Seega kohus mõistab menetluskulusid välja ilma käibemaksuta.
16.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinda. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot).
17.Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu 03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasuks 193,20 eurot. OÜ IS Hea Nõuanne arve kohaselt on ühe tunni hind 120 eurot (arves ei ole käibemaksu märgitud).
18.Hageja ei ole kostjate lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastu vaielnud. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on kostja lepingulise esindaja tunnitasu vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
19.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole vastavat taotlust esitanud. Määruskaebus
20.Kostja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning vaidlustas määruse osaliselt, so osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot, hageja palus maakohtu määruse selles osas tühistada ning teha uus määrus, millega hüvitada kostja lepingulise esindaja ajakulu mitte rohkem kui 0,83 tunni ulatuses tunnihinnaga mitte rohkem kui 80 eurot.
21.Määruskaebuse kohaselt põhineb maakohtu määrus õigusnormi rikkumisel.
22.TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-112344
23.23.04.2018. sai hageja e-toimikust info e-postiga, et kostja esitas menetluskulu nimekirja. Eelnevalt (18.04.2018) andis kohus kostjale tähtaega 5 päeva, et vastata hageja poolt esitatud hagist loobumise avaldusele. Selle kirjaga ja edaspidi ei määranud kohus hagejale kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale vastamise tähtaega.
24.Hageja esitas 28.04.2018 (5 päeva jooksul) oma initsiatiivil vastuväited kostja menetluskulu suurusele, kuid leidis 30.04.2018 e-toimikust kohtumääruse, millest selgus, et kohus tegi 27.04.2018 menetluskulude jaotuse hageja vastuväidet ootamata ja arvestamata. Hageja leiab, et tema menetlusõigusi on rikutud, sest kohus jättis hageja võimaluseta esitada oma vastuväited ning tegi otsuse poole seisukohta arvestamata. Seega on tegemist menetlusnormi rikkumisega, mistõttu tuleb kohtumäärus tühistada ning teha uus määrus, arvestades hageja vastuväited kostja menetluskuludele.
25.Hageja kostja menetluskulude nimekirjaga nõus ei ole ning vaidleb selle vastu järgmiselt.
26.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h käibemaksuta ei ole põhjendatud ning ei vasta menetluse keerukusele ja mahukusele. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ei või olla rohkem kui 80 eurot.
27.Hageja on seisukohal, et kuna esitatud dokumentide maht ei ole suuremahuline ning hagiavalduse sisu ei ole keerukas, võis kostja esindajal kuluda eelduslikult hagiavaldusega tutvumiseks kõige rohkem 15 minutit (29.10.2017).
28.Hageja on seisukohal, et kuna esitatud dokumentide maht ei ole suuremahuline ning hagiavalduse sisu ei ole keerukas, siis võis kostja esindajal kuluda eelduslikult vastuse koostamiseks hagiavaldusele kõige rohkem 30 minutit (30.10.2017), kuna tegemist on peamiselt seaduste sätete tsiteerimisega/kopeerimisega ning ainus vastuväide on, et nõue on aegunud.
29.Hageja leiab et nõupidamine kliendiga (29.10 või 30.10.2017) ei ole selline menetluskulu, mida saaks välja nõuda vastaspoolelt. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel, seega on nõupidamine kulunud aeg põhjendamatu. Hageja leiab, et kostja arvestab nõupidamise hulka korduvalt 29.10 avaldatud hagiavaldusega tutvumise ajakulud.
30.Hageja on seisukohal, et arvestades hageja 8.11.2017 seisukoha sisu ja pikkust, võis kostja esindajal kuluda eelduslikult hageja seisukohaga tutvumiseks kõige rohkem 5 minutit (10.01.2018). Oma seisukoha hageja seisukohale kostja esindaja ei esitanud. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks kostjale.
32.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on antud juhul kohus üksikasjalikult kontrollinud ja nõuetekohaselt põhjendanud. Kokkulepitud tunnitasu on kooskõlas hageja viidatud Riigikohtu seisukohaga. Hageja poolt suvaliselt esitatud ajakulu ehk 50 minuti jooksul ei ole võimalik tutvuda nõudega, kujundada nõude osas seisukohta ega koostada menetlusdokumenti. Asjaolu, et määruse tegemisel hageja vastuväidet ei arvestatud, ei
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-112344 ole määruse tühistamise aluseks, kuna kohus on menetluskulusid põhjalikult kontrollinud.
33.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab määruse põhjendusi vastustega hageja vastuväidetele kostja menetluskulude nimekirja osas. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on menetluse juhtimisel rikkunud menetlusõiguse norme ning asjas menetluskulud kindlaks määranud ilma, et hageja oleks saanud võimaluse kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks.
36.Nii nähtub tsiviilasja toimiku materjalidest, et maakohus määras 26.03.2018 pooltele asjas menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 07.05.2018 ning nendele vastamiseks 14.05.2018, otsuse avalikult kuulutamise ajaks 25.05.2018 (tlk 58). Hageja esitas hagist loobumise avalduse 16.04.2018, millele maakohus palus kostjal anda seisukoht 5 päeva jooksul (tlk 62A). Kostja esitas menetluskulude nimekirja ja taotluse kulude kindlaksmääramiseks 20.04.2018, millise menetlusdokumendi on hageja kohtute infosüsteemi andmetel kätte saanud 27.04.2018 (68A), so samal päeval, mil maakohus tegi asjas lõpplahendi.
37.Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu menetluslik minetus TsMS § 176 lg 8 kohaldamisel ei anna alust määruse vaidlustatud osas tühistamiseks.
38.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on maakohus kaevatavas määruses piisavalt põhjalikult analüüsinud ja hinnanud kostja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata.
39.Vastuseks hageja vastuväidetele kostja menetluskulude nimekirjale märgib ringkonnakohus järgnevat.
40.Nõustuda ei saa hagejaga selles, et kostjale osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks võiks käesolevas asjas olla ainult 50 minutit (15 + 30 + 5).
41.Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud maakohtule hagiavalduse koos lisadega 26.07.2017 (11 lehel), siis seda täpsustanud ja esitanud hagiavalduse uuesti koos lisadega 04.09.2017 (5 lehel), millised dokumendid on kostjale kohtute infosüsteemi andmetel kätte toimetatud koos hagiavalduse menetlusse võtmise määrusega. Arvestades dokumentide mahtu ja sisu, ei ole võimalik mõistlikult eeldada, et kostja esindajal sai kuluda nendega tutvumiseks ainult 15 minutit. Hagiavaldusega tutvumiseks 29.10.2017 kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajahulgaks tuleb pidada kostja poolt märgitud 30 minutit.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-112344
42.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kliendiga nõupidamiseks kulunud aeg on kohtumenetluse eelne kulu ja seega põhjendamatu.
43.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus hagiavalduse menetlusse võtnud 04.10.2017 (tlk 40). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on nõupidamine kliendiga aset leidnud 29.10.2017, st kohtumenetluse käigus, mitte sellele eelnevalt. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendamatu ning kostjal oli õigus selles osas menetluskulude kindlaksmääramist taotleda. Ka sisuliselt ei ole nimetatud toimingu tegemist kostjale võimalik ette heita, kuna lisaks hagimaterjaliga tutvumisele on õigusabi osutamiseks kliendiga nõupidamine vältimatult vajalik eeltoiming.
44.Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja keerukust ning hagimaterjali hulka, ei ole võimalik mõistlikult eeldada kostja poolt hagile vastamist 30 minuti jooksul.
45.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagiavaldus kostja vastu esitatud võlgnevuse nõudes, mis on tekkinud kostja poolt omandatud korteriomandi eelmise omaniku vastu. Seega ei ole tegemist algselt nö kostja enda asjaga, millega kursisolekut võinuks temalt eeldada. Kostja ei ole oma vastuses tsiteerinud peamiselt ainult seadusesätteid nagu väidab hageja, vaid on hagile sisuliselt vastanud ning esitanud vastuväited hageja nõudele. Lisaks on kostja tegelenud tõendite kogumisega.
46.Eelnevast tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul 29-30.10.2017 õigusabi toimingutele ehk nõupidamiseks kliendiga ning hagiavaldusele vastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada kokku 1 tundi ja 30 minutit.
47.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust nõustuda hagejaga ka selles, et kostjal sai eelduslikult hageja 08.11.2017 seisukohaga tutvumiseks kuluda ainult 5 minutit.
48.Hageja väitest saab ringkonnakohus aru nõnda, et sisuliselt on hageja arvates õigustatud vaid tema esitatud menetlusdokumendi läbilugemiseks kuluda võinud ajahulga hüvitamine.
49.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud asja eelmenetlus selleks ajaks (08.11.2017) lõppenud. Seega sai ja võis kostjalt eeldada lisaks dokumendi lihtsalt läbilugemisele ka selle samaaegset analüüsimist ning õigusliku positsiooni kujundamist. Seda enam, et seisukohast nähtuvalt ei ole hageja mitte ainult aegumise vastuväitele vastu vaielnud, vaid on ka väitnud, et kostja eksitab maakohut valeandmete esitamisega.
50.Kostjale ei saa samas ette heita ka hageja seisukohale vastamata jätmist, kuna maakohtu 26.03.2018 määruse kohaselt sai kostja soovi korral esitada täiendavaid seisukohti kuni 23.04.2018, kuid hageja loobus hagist enne seda tähtaeg, so 16.04.2018 avaldusega, millele maakohus palus kostjal vastata 18.04.2018 määrusega 5 päeva jooksul. Seega ei olnud kostjal võimalik hageja 08.11.2017 seisukohale sisuliselt vastata.
51.Eeltoodut arvestades saab kostjal 10.01.2018 toiminguks kulunud 30 minutit pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks.
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust nõustuda hagejaga ka selles, et konkreetsel juhul tuleks mõistlikuks ja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks pidada 80 eurot.
53.Arvestades asja keerukust, esitatud tõendite hulka ning menetluse kestust saab kostja esindaja ühe tööühiku hinda pidada põhjendatuks. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et ka hageja ise on talle käesolevas asjas maakohtus osutatud õigusabi tunnihinnana kokku leppinud 120 eurot (tlk 43 pöördel) ning lepinguline esindaja polnud samuti advokaat.
54.Ringkonnakohus lähtub kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku arvestamisel lisaks ka väljakujunenud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt on leitud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-112344 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). (p 25) (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, p 25).
55.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
56.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Gaida Kivinurm kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.