Jätta kostja SPC OÜ menetluskulud hageja Korteriühistu Rae 31 kanda.
4.Rahuldada kostja SPC OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Korteriühistult Rae 31 välja kostja SPC OÜ kasuks menetluskulu summas 300 eurot (käibemaksuta).
6.Jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 60 euro osas rahuldamata.
7.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Asjaolud
1.Korteriühistu Rae 31 esitas 8.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SPC OÜ vastu kokku 3393,22 euro saamiseks. Kohus tegi 15.06.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.06.2017 aadressil [email protected]. Võlgnik SPC OÜ esitas 4.07.2017 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Kuna Korteriühistu Rae 31 maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud TsMS §-s 363 sätestatud hagiavalduse nõuetele, kohustas kohus Korteriühistut Rae 31 esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis
4.Hageja esitas hagiavalduse 26.07.2017. Kohus tutvunud esitatud hagiavaldusega, leidis, et esitatud avalduses esinesid puudused, mida tuli enne menetlusse võtmist kõrvaldada.
5.Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse 04.09.2017. Kohus võttis 04.10.2017 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kostja esitas 30.10.2017 oma seisukoha.
6.26.03.2018 määrusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirju.
7.16.04.2018 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Seoses hagist loobumisega hageja taotles tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot.
8.Kohus lahendab käesoleva määrusega hageja hagist loobumise avaldust ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Kohtumääruse põhjendused
Hagist loobumine
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
10.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.
11.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Tsiviilasja materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 225 eurot. Hageja taotles seoses hagist loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Kohtu hinnangul on hageja ekslikult märkinud tagastatava riigilõivu suuruse. Kohus selgitab, et hageja hagihinnaks on 1917,09 eurot. RLS lisa 1 järgi tasutakse selliselt hagihinnalt 225 eurot riigilõivu. Hageja on vastavas suuruses riigilõivu tasunud. Tagastatav riigilõivu suuruseks saab olla 112,50 eurot. Seega kohus rahuldab hageja riigilõivu tagastamise taotlust osaliselt ja tagastab riigilõivu summas 112,50 eurot Korteriühistu Rae 31 arveldusarvele nr EE382200221032916899, millelt riigilõiv oli tasutud. Menetluskulude kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
14.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 168 lg-st 4 jäävad menetluskulud Korteriühistu Rae 31 kanda.
15.Kuna kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
16.Kostja palub määrata juhindudes TsMS §-st 173 ja §-st 174 kohtul kindlaks kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-112344 ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 360 eurot.
17.20.04.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 360 eurot. Kostjale on osutatud õigusteenust 3 tunni 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot.
18.Kostjate lepingulise esindaja toimingud on alljärgnevad:
Kuupäev
Kirjeldus
29.10.2017
Tutvumine hagiavaldusega
29.-30.10.2017
Nõupidamine kliendiga, 2 tundi ja 30 tõendite kogumine ja vastuse minutit koostamine hagile Tutvumine hageja seisukohaga 30 minutit kostja vastuse osas
10.01.2018
Kestus 30 minutit
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi kokku 3,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot/h. Kostja nõuab hagejalt menetluskulusid kogusummas 360 eurot.
21.Riigikohus on 10.02.2016. a lahendis nr 3-2-1-177-15 asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kontekstis lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb kohtul muu hulgas hinnata ka seda, kas vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel
põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab kohus, et kostjal oli põhjendatud kasutada lepingulise esindaja õigusabi.
22.20.04.2018 menetluskulude nimekirjas nähtub: -
29.10.2017 tekkis kulu seoses hagiavalduse tutvumisega, kokku 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele.
-
29.-30.10.2017 tekkis kulu sesoses nõupidamisega, tõendite kogumisega ja vastuse koostamisega hagile, kokku 2 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu osaliselt ülemäärane. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kohus arvestab eelnimetatud seisukohta kostja esindaja 29.-30.10.2017 menetlustoimingute hindamisel. Hagiavaldus, mida kostja lepingulisel esindajal oli vaja analüüsida, on sisuliselt kolmel leheküljel. Kostja vastus hagiavaldusele on sisuliselt 1,5 leheküljel ja sisaldab ühte tõendit võlgnevuste kohta ja esindusõigust tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et kostja lepinguline esindaja on juba varasemalt (29.10.2017) hagiavaldust ja seda, et kostja sisuline vastus hagiavaldusele on ligikaudu 3 leheküljel, on kohtu arvates 29.-30.10.2017 tekkinud kulu põhjendatud ja vajalik 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.
-
10.01.2018 tekkis kulu seoses hageja seisukoha tutvumisega kostja vastuse osas, kokku 30 minutit. Kohtu hinnangul on antud kulu põhjendatud ja vajalik ning kuulub rahuldamisele. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud arve 10.01.2018 tehtud toimingu kohta. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimikust nähtub, et hageja on esitanud seisukohta kostja vastusele. Lähtudes praktikast tuleb vastaspoolel esitatud menetlusdokumente ja seisukohti analüüsida. Asjaolu, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse arvet esitatud ja see näiteks ei ole tasutud, ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise aluseks. Oluline on, et kulud on teisele poolele tekkinud ja kulude tekkimise aluseks on tasulise õigusteenuse osutamine menetlustoimingute tegemisel.
Kohtu hinnang kostjate esindaja õigusabikuludele on järgmine: Toiming ja ajakulu avalduses
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta Kirjeldus Kestus
Kuupäev
Kirjeldus
29.10.2017
Tutvumine hagiavaldusega
30 minutit
Põhjendatud ja vajalik 30 ajakulu minutit
29.30.10.2017
Nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja vastuse koostamine hagile
2 tundi ja 30 minutit
Osaliselt ülemäärane. 1 tund ja Kohtu arvates 30 23.03.2017 tekkinud minutit kulu põhjendatud ja vajalik 1 tunni ja 30 minuti ulatuses
10.01.2018
Tutvumine seisukohaga vastuse osas
30 minutit
Põhjendatud ja vajalik 30 ajakulu minutit
3 tundi ja 30 minutit
KOKKU:
KOKKU:
Kestus
hageja kostja
2 tundi ja
minutit
23.Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 2 tunni 30 minuti ulatuses, seega moodustavad kostja menetluskulud kogusummas (2,5*120=300) 300 eurot (käibemaksuta).
24.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-165-13, p 16). Kostja ei ole kinnitust esitanud. Seega kohus mõistab menetluskulusid välja ilma käibemaksuta.
25.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2013.a. otsus nr 3-2-1-118-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning mõistlik ja põhjendatud võib olla tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Riigikohus märkis, et tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahust, arvestades seejuures esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, ning sellest tulenevalt võib ka lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta) olla mõistlik ja põhjendatud (Vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Riigikohtu
03.03.2015 lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt saab teatud juhul põhjendatuks lugeda ka tunnitasuks 193,20 eurot. OÜ IS Hea Nõuanne arve kohaselt on ühe tunni hind 120 eurot (arves ei ole käibemaksu märgitud). Hageja ei ole kostjate lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastu vaielnud. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on kostjate lepingulise esindaja tunnitasu vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
26.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole vastavat taotlust esitanud.
27.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.