Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Vivalavida OÜ (registrikood 12829761, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Keskküla 22, 13516 Tallinn); Võlgniku seaduslik esindaja: Sirli Maribelle Roosnõmm (isikukood 48003120240, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Vivalavida OÜ (registrikood 12829761) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Jüri Truuts’il likvideerida Vivalavida OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts alates Vivalavida OÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Vivalavida OÜ dokumentide hoidjaks Sirli Maribelle Roosnõmm (isikukood 48003120240).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truuts’il tasu suuruseks 765 eurot ning vajalike kulutuste katteks 2 eurot, mis kuuluvad väljamõistmisele OÜ Autente B2C (registrikood 14305499), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truuts’ile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, mis kanda OÜ Autente B2C (registrikood 14305499), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arveldusarvele nr EE642200221067364526 AS-is Swedbank.
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused summas 370 eurot mõista välja võlgnikult.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
2-18-6034
10.Toimetada kohtumäärus Rahandusministeeriumile.
kätte
võlgnikule,
ajutisele
haldurile
ja
11.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Vivalavida OÜ esitas Harju Maakohtule 18.04.2018 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ning ei suuda tasuda oma kohustusi. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot.
2.25.04.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truuts’i ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 23.05.2018.
3.21.05.2018 esitas Jüri Truuts kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liige ajutise halduri ühelegi päringule vastanud ei ole, seega lähtub ajutine haldur oma hinnangu andmisel tema poolt riiklikesse registritesse, krediidiasutustesse ning võlgniku võimalikule olulisemale tehingupartnerile Hüpoteeklaen AS-ile tehtud päringutest. Aruande kohaselt on võlgnik Swedbank AS kontolt 14.09.2015 võtnud välja sularaha 3 050,00 eurot selgitusega „Kassasse”. Samuti on veel välja võetud pangakaardiga tuhandeid eurosid. Kassajääk ning igasugune raamatupidamis- ja asjaajamise dokumentatsioon on ajutisele haldurile esitamata. Võlgnikul on nõue osaniku Sirli Maribelle Roosnõmm vastu summas 2 500 eurot asutamisel sissemakseta osakapitali ulatuses. Asutamisel sisse maksmata kapitali ajutise halduri andmetel siiani sisse makstud ei ole. Seega vastutab osanik võlgniku kohustuste eest sisse maksmata kapitali ulatuses. Nõude võiks saada sisse nõuda või realiseerida pankrotimenetluse või likvideerimise käigus. Sellise rahalisel nõude väärtus võiks olla hinnanguliselt 10% nimiväärtusest, so 250 eurot. Võlgnikul võib olla nõue juhatuse liikme Sirli Maribelle Roosnõmm vastu võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt välja võetud sularaha ulatuses. Sularaha on kogu tegutsemisperioodil kontolt välja võetud kokku 44 070,00 eurot, sularaha laekumisi 150,00 eurot. Ajutisel halduril puudub igasugune info selle kohta, et seda raha oleks kasutatud võlgniku majandustegevuses. Võlgnikul võib olla nõue juhatuse liikmega seotud Vivascandia OÜ vastu, kelle eest vastavalt konto väljavõttele on võlgnik 05.10.2015 tasunud asutamise riigilõivu 190,00 eurot. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole seda summat võlgnikule tagastatud. Eeltoodu põhjal on ajutise halduri poolt välja selgitatud vara väärtus 250 eurot.
2-18-6034 Kokku on võlgnikul seega rahalisi kohustusi vähemalt 83,81 eurot. Seoses pankrotiavalduse esitamisega tekkisid võlgnikul täiendavad kulud ajutise halduri tasu näol, milleks on hinnanguliselt 767 eurot. Seega on võlgnikul praeguseks hetkeks kohustusi arvestuslikult üle 800 eurot. Tänaseks on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku majandustegevus seiskunud, töötajad puuduvad, rahalised vahendid, mille arvelt tegevus käivitada, puuduvad. Võttes arvesse teadaolevate kohustuste väiksust, milleks on kõigest 83,81 eurot ning võlgniku varaks on nõue osaniku vastu sisse maksmata kapitali ulatuses (2500 eurot), tuleks asuda seisukohale, et võlgnik ei olnud pankrotiavalduse esitamise ajal maksejõuetu. Kuigi võlgnikul on nõue osaniku vastu, on selle nõude maksmapaneku võimalusi raske hinnata. Pigem tuleks asuda seisukohale, et seda nõuet on praktikas raske sisse nõuda, seega selle nõude tegelik väärtus on oluliselt väiksem kui nimiväärtus. Neid asjaolusid arvestades on võlgniku kohustused suuremad kui varad. Samuti eeldatakse maksejõuetust juhul kui pankrotiavalduse esitajaks on võlgnik. Olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võttes arvesse kogu kogutud informatsiooni asub ajutine haldur seisukohale, et tegu võib olla juhtimisveaga. Ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku kontolt välja võetud suurte rahasummade kasutamise kohta. Esitamata on majandusaasta aruanded ja igasugune raamatupidamise dokumentatsioon, mis viitab vajakajäämistele raamatupidamise korraldamisel. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes võib olla kuritegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise täpset aega ei ole võimalik välja selgitada, kuid on tõenäoline, et võlgnik muutus maksejõuetuks pankrotiavalduse esitamisega 2018 aastal. Lähtudes ülaltoodud andmetest puudub ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur tegi ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 3500 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi, arvestusega 85 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 765 ning vajalikud kulutused 2 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista menetlusabina riigi vahenditest selliselt. Ülejäänud summa palub välja mõista võlgnikult.
5.23.05.2018 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3500 eurot hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.05.2018. Seisuga 23.05.201830.05.2018 (ega hiljem) ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
2-18-6034 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on hinnanguliselt vara 250 euro ulatuses ning kohustusi pankrotiavalduse esitamise seisuga üle 800 euro. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid majandustegevuse jätkamiseks. Kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis tuleb pidada võlgniku maksejõuetuks. Ajutine haldur on välja toonud, et kuivõrd talle ei ole esitatud võlgnikuga seonduvat dokumentatsiooni, ei ole võimalik maksejõuetuse põhjust kindlaks teha. Küll aga on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks võib pidada kuritegu või rasket juhtimisviga. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
11.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise halduri ettepanekul Sirli Maribelle Roosnõmm’i (isikukood 48003120240).
12.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS
2-18-6034 § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 85 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 765 eurot ning vajalike kulutuste katteks 2 eurot.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
15.Kohus määrab Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Jüri Truuts’ile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, mis kanda OÜ Autente B2C (registrikood 14305499), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arveldusarvele nr EE642200221067364526 AS-is Swedbank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused summas 370 eurot mõista välja võlgnikult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.