OÜ Roof Construction hagi ENERGREEN EHITUS OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 11 270,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Roof Construction (registrikood 12018525, asukoht Martna vald, Ehmja küla, Mäe talu); Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post [email protected]); Kostja: ENERGREEN EHITUS OÜ (registrikood 11732255, asukoht J. Kappeli tn 9-5, Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anet Kaasik ja vandeadvokaat Kaarel Berg (e-post [email protected], [email protected]).
Asja läbivaatamine
08.05.2018 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja Erki Casar, kostja seaduslik esindaja Tarmo Villems, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ Roof Construction hagi ENERGREEN EHITUS OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetluskulud
2.Jätta tsiviilasja menetluskulud OÜ Roof Construction kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 31.03.2017 töövõtulepingu, millega kostja võttis endale kohustuse teostada erinevaid ehitustöid kostja objektil asukohaga Laulupeo 5 Tallinn. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuid pooled lähtusid 31.03.2017 koostatud esialgsest eelarvest. Tegemist on kostja arendusprojektiga, mida kostja ise juhtis ning kus kostja ise valis endale ehitajad. Teostatud tööde osas koostas hageja akti ning edastas selle kostjale. 29.06.2017 teatas kostja, et soovib lõpetada koostöö, sest koostöö ei laabunud. Pooled leppisid kokku, et kohtutakse objektil ja vaadatakse tehtud tööd üle. 03.07.2017 palus kostja, et hageja edastaks akti materjalide osas, mis ei ole veel paigaldatud. 11.07.2017 edastas kostja hagejale arvestuse, mis oli tehtud esialgse eelarve arvestuslehele, milles kostja tõi välja summad ning soovis jätta endale reserve 2000 eurot ülevõtmise kuludeks. Eeltoodud 2000 euro endale jätmiseks või sellise nõude esitamiseks kostjal alus puudub.
2.Hageja edastas 13.07.2017 teostatud tööde akti nr 2 ja selle juurde kuuluva arve nr 18, summas 13 665,12 eurot. Aktis nr 2 on toodud teostatud tööde maht ja sisu, millised tööd üle anti ning milliste kohta esitati ka arve. Arve maksetähtaeg oli 20.07.2017. Kostja tasus 17.17.2017 hagejale 7000 eurot, tasumata jäi 6665,12 eurot. Hageja koostas 13.07.2017 objektil olevate materjalide kohta akti nr 4 ja arve nr 19 summas 4605,36 eurot ja edastas selle samuti kostjale. Arve maksetähtaeg oli 20.07.2017. Kostja ei ole rahalisi kohustusi hageja ees täitnud. Kostjal on tasumata 11270,48 eurot.
3.Kostja on oma tegevusega, st arve nr 18 osalise tasumisega ning enda poolt akti koostamisega ja sooviga pidada kinni nn reservina 2000 eurot tunnistanud, et hageja teostas tööd, mis on märgitud aktis nr 2 ja aktis nr 4. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja et kostja on hageja töö vastu võtnud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
4.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 11 270,48 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja sõlmisid ehituse töövõtulepingu, mille ese oli Laulupeo 5 Tallinn elamu rekonstrueerimine vastavalt kostja poolt esitatud projektile. Pooled pidasid läbirääkimisi ehitustöövõtu hinna üle ja kostja elumaja (korrusmaja) rekonstrueerimise hinnaks lepiti vastavalt hageja pakkumusele kokku summas 193 186,88 eurot. Peale töövõtu hinna kooskõlastamist sõlmisid pooled töövõtulepingu e-kirjade vahetamise teel.
6.Kostja saatis hagejale tööde alguses lepinguprojekti, mille hageja saatis koos parandustega tagasi 08.05.2017. Hageja poolt kostjale saadetud lepingust nähtub, et hageja ülesanne oli pakkumises nimetatud tasu eest täies ulatuses rekonstrueerida kostja
korrusmaja (elumaja), kusjuures tasukokkulepe oli siduva eelarvega kokkulepe. Hageja võttis endale lepinguga kohustuse tagada kõigi tööde tegemine, samuti piisava tööjõu olemasolu ja rekonstrueerida kostja elumaja (nimetatud ka kui korrusmaja) 30.11.2017 kuupäevaks. Pooled sõlmisid seega siduva eelarvega töövõtulepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.Peale kostja korduvaid nõudmisi esitas hageja alles 03.05.2017 kuupäeval ehitustööde graafiku, millest lähtuvalt kinnitas, et kortermaja valmib 30.11.2017 kuupäevaks. Vastav asjaolu on tõendatud ka 03.05.2017 digitaalselt allkirjastatud protokolliga. Juba töövõtu alguses ilmnesid hageja töös olulised puudujäägid. Koheselt peale tööde alustamist selgus, et hageja ei tulnud toime hoone konstruktsiooni tõstmisega ja tekitas hoone konstruktsioonile kahjustusi. Hageja nimelt tõstis rekonstrueerimisel elumaja ebaühtlaselt, mille tagajärjel konstruktsioon deformeerus ja sai kahjustada.
8.Lisaks selgus, et hageja ei suuda töid täita tööde graafikuga kokku lepitud tähtaegadeks. 23.05.17 kuupäevaks oli hageja enda poolt pakutud tööde graafikust maas ca kaks nädalat, kusjuures tööd olid tehtud lohakalt ja projektis märgitud mõõtudest ja lahendustest kinni pidamata. Nii olid paigaldatud ebapiisava ristlõikega talad, mille samm ei lähtunud projektist, seejuures oli betoonist vahelagi rajatud kõveralt. Need tööd tuli uuesti teha. Samuti ei suutnud hageja parandada hoone konstruktsiooni ebaõigest tõstmisest tekkinud kahjustusi.
9.Enamus mai kuu alguseks planeeritud töid oli hagejal tegemata veel 30. mail ja 25. juunil 2017, sest hagejal puudus piisavas koguses kvalifitseeritud tööjõudu. Samuti puudus hageja esindajal oskus töid juhtida. Lisaks eeltoodule hakkasid avalduma puuduseid muudes hageja poolt tehtud töödes. Kommunikatsioonide läbiviigud seintes ei olnud veekindlad ja selle tagajärjel tungisid pinnaseveed elamu keldrisse. Kuigi hageja töövõtu koosseisu kuulusid ka lammutustööd, sh olemasoleva garaaži lammutamine kinnistul, ei olnud hageja nende töödega veel juuni kuu lõpuks isegi alustanud.
10.Ehitustegevuse ülevaatusel 27.06.2017 selgus, et sisehoovi poole jääva hooneosa konstruktsioon ei vasta mõõtude osas projektile, seejuures oli karkass paigaldatud projekti eirates ja valet pidi. Seega ilmnes, et hagejal ja tema töömeestel puudub piisav projekti lugemise ja hoone projektis ette nähtud mõõtude järgi ehitamise võimekus. Samuti selgus, et õuepoolse terrassi konstruktiivne osa oli ehitatud projektis kajastatud mõõtmeid arvestamata. Seejuures kasutati konstruktsioonis tunduvalt väiksema ristlõikega materjali, kui projekt ette nägi. Lisaks selgus, et ülemine osa elamu fassaadi laudisest oli paigaldatud kõveralt ja oli puudulikult kinnitatud. Fassaadi laudis ei olnud seejuures rihitud ja lookles. Akna ja ukseavad ei vastanud projektis ettenähtule ning olid avatäidetest oluliselt suuremad, mille tagajärjel tuli kasutada erilahendusi, et avatäiteid üldse paigaldada oleks võimalik. Ka tootja juhistes nõutud distantspunne ei olnud hageja juhistele vastavalt paigaldanud. Täiendavalt selgus, et hageja on rajanud keldri põranda projektis ettenähtust madalamale kõrgusele ca 50 mm, kuigi ka digitaalsel allkirjastatud protokollides toonitati hagejale, et keldri põranda ja vahelagede kõrgus peab olema täpselt projektile vastav. Samuti avaldus, et ebaõige kõrgusega talade tõttu oli põrand rajatud nõutust oluliselt madalamale kõrgusele. Hageja ise tunnistab 21. juuli 2017 e-kirjas, et tegemist on ebaõige kõrgusega. 11. Juuli alguses ilmnes, et hageja ei olnud võimeline töid jätkama, sest ehitusobjektil praktiliselt puudus tööjõud. Ka töös avastatud olulisi puuduseid ei olnud hageja kõrvaldanud ja tööjõu puudumise tõttu ei olnud ta puuduseid ka võimeline kõrvaldama. Nii ei kõrvaldanud hageja ka hoone ebaühtlasest tõstmisest tekkinud konstruktsioonikahjustusi. Selle tagajärjel tuli kostjal hoone konstruktsiooni rihtimine ja ülejäänud puudustega tööde ümbertegemine tellida uutelt töövõtjatelt.
12.Hageja ei ole tehtud töid kostjale ette näidanud ega üle andnud. Hageja poolt on kõrvaldamata ka protokollides kajastatud puudused. Hageja poolt on kohtule esitatud üksnes Excel vormingus elektroonsed failid, kuid need ei ole töö üleandmise aktid. Seega ei ole hageja töövõtutasu muutunud sissenõutavaks ja hagejal puudus juba hagi esitamisel nõue kostja vastu. Eeltoodule tuginedes leiab kostja, et esitatud hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt 31.03.2017 töövõtulepingu alusel välja võlgnevus 11 270,48 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole töövõtulepingus nimetatud töid nõuetekohaselt teostanud ning hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
15.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 31.03.2017 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kui töövõtja kohustus teostama Laulupeo 5 Tallinn asuva hoone rekonstrueerimise ning kostja kui tellija kohustus tasuma kostjale nimetatud töö eest tasu 193 186,88 eurot. Hageja esitas kostjale 13.07.2017 arve summas 13 665,12 eurot, millest kostja tasus 7000 eurot, ning 13.07.2017 arve summas 4605,36 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Seega palub hageja kostjalt kokku välja mõista 11 270,48 eurot.
16.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, tuleb vaidlus lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj alusel. VÕS § 635 § 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
18.Kohus on pooltele 05.02.2018 määruses (tlk 90-91) selgitanud, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on tõendamiskoormise jaotuse aspektist keskse tähtsusega küsimus, kas kostja on tehtud tööd vastu võtnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on vaidlusalused tööd vastu võtnud. Hageja väitel tõendab kostja poolt tööde vastuvõtmist asjaolu, et kostja on 13.07.2017 arve osaliselt summas 7000 eurot tasunud. Kohus on seisukohal, et nimetatud arve osaliselt tasumine tõendab, et kostja on tööd vastu võtnud ulatuses, mille
eest ta on maksnud. Seoses töödega, mille eest kostja tasunud ei ole ning millega seoses hageja võlgnevuse väljamõistmist soovib, tuleb hagejal tõendada, et nimetatud tööd on kostja poolt vastu võetud. Hageja väitel tõendab tööde vastuvõtmist akt nr 4 (tlk 30 pöördel), kuid kohus sellega ei nõustu, kuna nimetatud dokumendil puuduvad allkirjad. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja on hageja teostatud tööd ulatuses, mille eest hageja võlgnevuse tasumist nõuab, vastu võtnud. Muuhulgas ei ole hageja esitanud poolte allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, seega on just hageja kohustus tõendada, et tehtud tööd vastasid lepingutingimustele.
19.Kohus on hagejale 05.02.2018 määruses selgitanud, et hagejal tuleb detailselt välja tuua ja tõendada, millisteks töödeks oli hageja lepingutingimuste järgi kohustatud ning et hageja on vastavad tööd teostanud ja teostatud tööd vastasid lepingus kokkulepitule või vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas vaatamata kohtu selgitusele vastavaid tõendeid esitanud. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud arved (tlk 25-26) ei tõenda, et hageja oleks vastavaid töid teostanud ning et tööd vastaksid lepingutingimustele. Vastupidiselt hagejale on kostja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et hageja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ega keskmisele kvaliteedile. Nimelt nähtub Laulupeo 5 projekti 03.05.2017 protokollist (tlk 63), et töövõtja on hoone tõstmisega põhjustanud hoonele kahjustused, mis tuleb likvideerida; samuti ilmneb 30.05.2017 protokollist (tlk 72), et tööde teostamisel ollakse ajagraafikust kaks nädalat maas. Hageja seadusliku esindaja 21.07.2017 e-kirjast (tlk 75 pöördel) nähtuvalt tunnistab hageja, et põranda paigaldamisel on tehtud viga ning kõrguste vahe on 30 mm, kuigi peaks olema 80 mm. 08.05.2018 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Aarne Orgna, kes tegeles Laulupeo 5 Tallinn objektil omanikujärelevalvega, kinnitas samuti, et hageja poolt tehtud töö kvaliteet sellel objektil oli alla keskmise, kuna hagejal puudus kvalifitseeritud tööjõud. Hageja tehtud töödes esinesid puudused, mis seisnesid selles, et ei saavutatud ettenähtud keldri kõrgust, hoone tõstmine toimus valesti, mis põhjustas puumaja kärisemise, keldri hüdroisolatsiooni ei teostatud nõuetekohaselt. Hageja ei tulnud lõpuks enam ehitusobjektile ning hagejale ettenähtud tööd pidi lõpuni viima teine ettevõte (tlk 114).
20.Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolud ja tõendid kogumis kinnitavad, et hageja ei teostanud 31.03.2017 töövõtulepingus kokkulepitud töid nõuetekohaselt, kostja ei ole hageja tehtud töid vastu võtnud ning osas, mille kohta hageja on 13.07.2017 arved esitanud ja mida kostja ei ole tasunud, ei ole hageja nõue VÕS § 637 lg 4 mõttes sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
21.Seoses kostja poolt 08.05.2018 kohtuistungil esmakordselt esitatud väidetega, et kostja on käesolevas menetluses esitanud tasaarvestamise avalduse ning et kostja on hagejaga sõlmitud töövõtulepingust taganenud, märgib kohus, et nimetatud seisukohad esitas kostja esmakordselt alles 08.05.2018 kohtuistungil, kui käesoleva asja eelmenetlus oli lõppenud, mistõttu kohus jätab nimetatud väited TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 11 270,48 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.