Võlaõigus › Töövõtulepingud

ASJAOLUD

Hagejale oli rahul kostja töö kvaliteediga ning sellepärast pakkus hageja kostjale ehitustööde teostamist ka teisel ehitusobjektil, s.o Kunda Ühisgümnaasiumi hoone. 08.09.2017.a sõlmisid pooled ehitustööde töövõtulepingu nr 08/09/2017 Kunda Ühisgümnaasiumi katuse rekonstrueerimiseks. Kostja alustas töid ka teisel hageja ehitusobjektil. 12.09.2017 toimus ehitusobjektil xxx ehituskoosolek. Ehituskoosolekust võtsid osa ehitusobjekti tellija (s.o Illuka Vallavalitsus) esindaja, projektijuht ja ehitusobjekti töövõtjate (s.o Proffsistem OÜ ja alltöövõtja Falco Ehitus OÜ) esindajad. Proffsistem OÜ viivitas pööninguluukide tarnimisega, sellepärast otsustati ehituskoosolekul pikendada pööninguluukide tarneaega kuni 42 nädalat, s.o 16.10.201722.10.2017. Samuti hageja ei olnud esitanud veel tellijale teatud ehituslahendusi. Tellija pikendas ehitustööde lõppu Proffsistem OÜ jaoks kolmeks nädalaks (s.o 40 nädalast 43 nädalani). Eelpool märgitud asjaolud on kajastatud ehituskoosoleku protokollis nr 7. Pööninguluugid tarniti hageja poolt ehitusobjektile septembri 2017 lõpus. Pärast pööninguluukide kättesaamist, oli kostjal võimalik tööd lõpetada. 04.10.2017 olid kõik ehitustööd objektil lõpetatud, mille kohta koostati teostatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt 3. Koos aktiga esitati hagejale tasumiseks arve nr 37 ehitustööde jääksummas 5 540,40 eurot. Hageja on ehitustööd vastuvõetud ning arve nr 37 06.10.2017 täielikult tasunud. 26.10.2017 teatas hageja kostjale mõnedest puudustest tehtud töös ning need puudused olid kostja poolt viivitamatult kõrvaldatud. Pärast ehitustööde lõpetamist ei ole hageja esitanud kostjale mitte ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi ega töökohustuste rikkumise osas (v.a 26.10.2017). Oktoobri 2017 lõpus – novembri 2017 alguses tekkis poolte vahel vaidlus teisel ehitusobjektil. 09.11.2017 esitas kostja hagejale tasumiseks ehitusobjektiga Kunda Ühisgümnaasiumiga seotud arve nr 42 summas 9 474,00 eurot. Hageja keeldus antud arvet tasumast (kostja kavatseb alustada kohtumenetlust seoses antud arve hageja poolt tasumata jätmisega). Mõni aeg pärast seda (s.o 13.11.2017) kui hageja sai kostjalt tasumiseks arve nr 42 summas 9 474,00 eurot, esitas hageja kostjale arve nr 17031 summas 5 400,00 eurot. Hageja põhjendas leppetrahvi arve esitamist ehitustööde lõpetamise viivitamisega ehitusobjektil xxx, Kurtna külas. Kostja ei nõustunud esitatud arvega ning esitas 15.11.2017 hagejale vastuse. Enda vastuses kostja teatas hagejale, et arve on esitatud alusetult, kuna kostja tööd on hageja poolt rohkem kui kuu aega tagasi aktsepteeritud ja tasutud ning tööde lõpetamisega viivitamine on seotud hagejalt tuleneva asjaoludega (s.o pööninguluukide tarnimisega viivitamine). VÕS § 158 lg 1 alusel on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 158 lg 1 kohaldamise ja leppetrahvi nõude esmaseks eelduseks on kohustatud lepingupoole kohustuse rikkumine. Kostja leiab, et ei ole oma töökohustusi rikkunud, sellepärast puudub hagejal õigus nõuda kostjalt töövõtulepinguga (p. 13.4) ettenähtud leppetrahvi. Alternatiivselt käesoleva vastuses esitatud seisukohale (s.o, et kostja ei rikkunud oma töökohustusi) esitab kostja allpool mainitud vastuväite. Formaalselt olid ehitustööd lõpetatud 18 päeva hiljem kui on märgitud töövõtulepingus (p. 7.1.2). See tekkis seetõttu, et hageja on olnud vastuvõtuviivituses, mistõttu ei ole kostja saanud lõpetada ehitustöid töövõtulepingus märgitud tähtajaks. VÕS § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja (hageja) vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik (kostja) ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlaõigusseaduse kommentaaride autorid on selgitanud, et võlaõiguslik vastuvõtuviivitus seisneb muuhulgas selles, kui võlausaldaja ei tee kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu (V., K., K., K.. VÕS I komm vlj 2006 lk 418). Vajalik tegu võlgniku (kostja) jaoks on olnud antud juhul pööninguluukide õigeaegse tarnimine hageja poolt ning tellijaga ehituslahenduste kooskõlastamine hageja poolt. VÕS § 119 lg 2 järgi vastuvõtuviivituse olukorras ei vastuta võlgnik viivituse eest. Täiendavalt eeltoodule on kostja seisukohal, et hagejal puuduvad seaduslikud eeldused leppetrahvi nõudmiseks. Leppetrahvi eesmärgid on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist ja sundida võlgniku kohustuse täitmisele (RKTKo 3-2-1-663(7)

05). Hageja ei saanud töövõtulepingu täimisel kahju, mis oleks tingitud kostja tegevusest/tegevusetusest. Samuti leppetrahvi nõue on esitatud palju hiljem peale kõigi ehitustööde lõpetamist ja töövõtulepingu lõppemist. Seega hageja poolne nõue ei ole kooskõlas leppetrahvi nõude esitamise eesmärkidega. Töövõtulepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja lõpetab ehitustööd hiljemalt 15.09.2017 (töövõtulepingu p.7.1.2). Hageja esitas kostjale nõude üksnes 13.11.2017, s.o kahe kuu pärast. Kostja leiab, et hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6), mistõttu ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on esitatud siis, kui hagejal puudus selle esitamiseks õigus. Hageja esitas leppetrahvi nõude 13.11.2017, s.o 39 päeva pärast ehitustööde lõpetamist. Leppetrahvi esitamise eelduseks on aga poolte vahel kehtiv võlasuhe. Võlaõigusseaduse kommentaaride autorid on selgitanud, et leppetrahvi nõude saab esitada ainult siis, kui poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Leppetrahvi kui aktsessoorne kõrvalkohustuse sissenõudeõiguse teostamine sõltub sellest, kas leppetrahvi kokkulepe on leppetrahvi nõude esitamise õiguse tekkimise ajal ehk siis lepinguliste kohustuste rikkumise ajal veel kehtiv ja kas kohustust on rikkunud. Kui kohustus, mille täitmist leppetrahviga tagati, ei ole nõude esitamise õiguse tekkimise ajal kehtiv, siis ei teki kahjustatud poolel ka õigust nõuda leppetrahvi maksmist (V., K., K., K.. VÕS I komm vlj 2006 lk 541). Seega seisuga 13.11.2017 puudus hagejal juba õigus leppetrahvi nõude esitamiseks. 4.4. Alternatiivselt üleval toodud vastuväidetele hageja nõudele (käesoleva vastuse p-d 4.1-4.3) leiab kostja, et hageja leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue siiski kuulub rahuldamisele, siis kostja palub arvestada käesolevas punktis (s.o 4.4) esitatud vastuväitega. Hageja nõuab leppetrahvi suuruses 5 400,00 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu hind on 11 700,00 eurot + käibemaks 2 340,00 eurot. Seega hageja leppetrahvi nõue on ca 1⁄2 lepingu hinnast. Ehitussuhetes kehtiva põhimõtte kohaselt piirduvad vastutusnõuete suurused (viivis, leppetrahv) tavaliselt 10 %-ga lepingu hinnast. See tähendab, et maksimaalne leppetrahvi suurus ei pea ületama lepingu hinda 10 % võrra. VÕS § 162 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kostja on seisukohal, et arvestades poolte vahelisi suhteid, kostja poolt teostatud tööde kvaliteeti, hageja pretensioonide ja nõuete puudumist, ei või hageja leppetrahvi nõue olla suurem kui 300 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ehituskoosolekul pikendada pööninguluukide tarneaega kuni 42 nädalat, s.o 16.10.201722.10.2017. Samuti hageja ei esitanud tähtaegselt ehituslahendusi tööde teostamiseks.

Maakohus leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, et pööninguluugid paigaldas tegelikult hageja ise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid lepingut muutnud. Kostja kinnitas, et tal oli valmidus kokkulepitud pööninguluukide paigaldamiseks, kuid hagejast tulenevatel põhjustel ta ei saanud oma kohustust täita. Maakohus möönab, et korrektne oleks olnud, kui pooled oleks vormistanud pööninguluukide osas lepingu muudatuse, samas ei saa seda muudatuse tegemata jätmist kostjale ette heita. Kui kostja sai teada, et seoses uute pööninguluukide tellimisega pikendas Illuka Vallavalitsus hagejaga sõlmitud lepingut, võis kostja eeldada, et kuna ta temast mitteolenevatel põhjustel omakohustust täita ei saa, siis pikeneb ka talle määratud tähtaeg selle võrra, mil tekib võimalus pööninguluuke paigaldada.

MENETLUSKULUD

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1115-14). Kostja esitas 07.05.2018 menetluskulude nimekirja, kogusummas 970 eurot Kostja menetluskulud koosnevad: - Hagiavaldusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, hagiavaldusele vastuse koostamine – ajakulu 4 h, summas 400 eurot; - Hageja seisukoha tutvumine, nõupidamine kliendiga, vastuväite koostamine – ajakulu 1 tund, summas 100 eurot; - Istungiks ettevalmistamine ja esindamine istungil – ajakulu 1,25 tundi, summas 125 eurot; - Kostja täiendava seisukoha koostamine, hageja seisukohaga tutvumine - ajakulu 1,25 h, summas 125 eurot; - Istungiks ettevalmistamine ja esindamine – ajakulu 2 h, summas 200 eurot; - Tõlketeenus istungil, summas 20 eurot. Kostja on kandnud menetluskulusid kokku summas 970 eurot. Kostja palub hagejalt menetluskulud täiesulatuses välja mõista. Kostja esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-15916). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Kohus rahuldab kostja menetluskulude taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas on 970 eurot. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud hageja kanda. Menetlus on seotud mõlema poole poolt esitatud mahukate tõendite läbitöötamise ja uurimisega ning kostja nõue menetluskulude hüvitamiseks summas 970 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.