PLACET GROUP OÜ hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja XX vastuhagi PLACET GROUP OÜ vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2017.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
90,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), tehinguline esindaja Riho Siil Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Olesja Polehhina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.11.2017.a otsus muutmata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Tsiviilasi nr 2-17-108664 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Eelnev menetlus, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.04.2017.a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 331,78 euro nõudes. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 12.06.2017.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.28.06.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 18,68 eurot, intress 45,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 6,45 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 18,68 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 29.06.2017.a seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 03.03.2016.a smsmoney.ee portaalis laenutaotluse 1000 euro laenamiseks, kinnitades et ta on tutvunud laenulepinguga, selle üldtingimustega, hinnakirjaga ja Euroopa tarbijakrediidinfo standardinfo teabelehega. Hageja rahuldas 03.03.2016.a kostja laenutaotluse ning pooled sõlmisid laenulepingu nr 31002203966, mille alusel kostja laenas 1000 eurot. Laenu ja intresside tagastamise tähtajana lepiti kokku 30.08.2016. Laenuintressi määr oli 50,39%, krediidi kulukuse määr 65,17% ja tagastamisele kuuluv brutosumma 1152 eurot, mis tuli tasuda tagasi võrdse kuue osamaksena summas 192 eurot iga 30 päeva tagant (esimene makse 02.04.2016.a ja järgnevad 02.05.2016.a, 01.06.2016.a, 01.07.2016.a, 31.07.2016.a ja 30.08.2016.a). Laen väljastati 03.03.2016.a. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi ega tagastanud laenu kokkulepitud tingimustel. Kostja kohustuste katteks tasuti laenulepingu kehtivuse perioodil 702,69 eurot: 08.08.2016.a 197,09 eurot, 01.07.2016.a 55,71 eurot, 01.06.2016.a 55,71 eurot, 02.05.2016.a 197,09 eurot, 02.04.2016.a 197,09 eurot ja hiljem 08.10.2016.a 197,09 eurot, 08.09.2016.a 48,94 eurot ja 20.12.2016.a 159,41 eurot. Hageja arvestas 20 eurot sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kostja vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Laenuleping on tühine, kuna kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr ületas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 toodud piirmäära. Kostja tasus hagejale tühise lepingu järgi rohkem, kui oleks pidanud.
4.19.07.2017.a esitas kostja vastuhagi, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja tühise laenulepingu alusel enammakstud 79,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4,24 eurot ja viivise 8% aastas 79,90 eurolt alates 20.07.2017.a kuni kohustuste kohase täitmiseni. Vastavalt laenulepingule moodustas laenu krediidi kulukuse määr 65,17%. Laenulepingu sõlmimise ajal moodustas Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% ning lähtuvalt VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatust oli laenulepingu sõlmimise ajal maksimaalne krediidi kulukuse määr 64,95%. Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukust. Kostja pidi hagejale tasuma 1028,23 eurot, kuid on hagejale tasunud 1108,13 eurot. Seega on kostja tasunud rohkem ning hageja peab kostjale tagastama 79,90 eurot. Kostja vaidles vastu hageja seisukohale krediidi kulukuse määra arvutamise osas. Kuna kostja võttis laenu 2016.a, mis oli liigaasta, tuleb krediidi kulukuse määra arvutuses kasutada aasta pikkusena 366 päeva. Kui lähtuda krediidi kulukuse määra arvutustes 366 päevast, on krediidi kulukuse määr 65,17%, mis on märgitud ka poolte vahel sõlmitud lepingus.
2(5)
Tsiviilasi nr 2-17-108664 Hageja seisukoht vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Laenulepingus on märgitud vale krediidi kulukuse määr 65,17%. Tegelik krediidi kulukuse määr on 64,94%. Laenu tasumise arvestust peeti tegeliku laenuintressi ja krediidi kulukuse määra alusel, mitte selle numbri alusel, mis on märgitud lepingus. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus tegi 28.11.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 70,33 eurot, sh põhivõlgnevuse 18,69 eurot, intressi 45,19 eurot ja viivise 6,45 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates 29.06.2017.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Otsuse kohaselt tuleb lepingu tühisuse hindamisel kindlaks teha, millise määra alusel tegelikkuses kostjale laenu anti. Hageja väitel ja arvutuste kohaselt oli krediidi kulukuse määr 64,94%. Eeltoodust tulenevalt ei ületa krediidi kulukuse määr enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt väljastatud krediidi kulukuse määra ning laenuleping ei ole tühine. Rahandusministeeriumi määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ § 3 lg 3 kohaselt arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse täis- või osa-aastates. Aasta pikkus on 365 päeva (liigaastal 366 päeva), 52 nädalat või kaksteist võrdset kuud. Võrdses kuus on 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas krediidi kulukuse määra arvestamisel tuleb lähtuda asjaolust, et leping sõlmiti liigaastal. Kohtu hinnangul ei omanud tähtsust asjaolu, et leping on sõlmitud liigaastal, kuivõrd liigaasta ja liigpäev ei kajastu lepingus endas. Pooled sõlmisid lepingu 03.03.2016.a. Kuivõrd pooled sõlmisid lepingu pooleks aastaks ehk 6 kuuks ehk 180 päevaks, tuli krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda kuude arvust. Kui leping oleks sõlmitud 03.03.2015.a kestvusega üks aasta ehk 04.03.2016.a, oleks kohtu hinnangul tegemist liigaastaga, kuivõrd liigpäev jäi lepinguperioodi aja sisse. Sellisel juhul peaks krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuma 366 päevast, mitte 365 päevast. Kostja on kinnitanud, et on hagejale tasunud 1108,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja põhinõue summas 18,68 eurot ning intressi nõue 45,19 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on kostjale andnud laenu ning pooled on sõlminud maksegraafiku, mida kostja ei ole kohaselt täitnud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas, seega mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 18,68 eurot ning intressi summas 45,19 eurot. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivisearvestusele. Hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles maksete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Vastuhagi jäi hagi rahuldamise tõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata ja rahuldatakse vastuhagi. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti valemit ja ületas vaidluse piire. Kohtu poolt toodud näide on asjakohatu, kuna laen ei olnud antud näites toodud tingimustel. Hageja üldtingimuste p 7.1 kohaselt pidi hageja lähtuma intressi arvestamisel tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning seetõttu kasutaski hageja krediidi kulukuse määra arvutamisel valemit 30/365 või 30/366, sõltuvalt aasta pikkusest. Seega ei saanud hageja kasutada enda krediidi kulukuse määra arvutustes 1/12, kuna selle kasutamiseks peab ta intressi arvestamisel lähtuma 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Vaidlusaluse krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb lähtuda hageja poolt igapäevases majandustegevuses kasutatust (30/365),
3(5)
Tsiviilasi nr 2-17-108664 kuid liigaastal tuleb arvesse võtta 366 päevast aastat. Maakohtu otsuses toodud näide liigaasta kasutamise kohta (p 6 eelviimane lõige) ei ole asjakohane ja õige. 2016.a võetud laenude puhul peab aasta pikkus olema 366 päeva. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Käesoleval juhul on tuginetud apellatsioonkaebuses maakohtu otsust vaidlustades üksnes sellele, et maakohus on valesti arvutanud krediidi kulukuse määra. Seega sõltub asja lahendus üksnes nimetatud määra arvutamisest. Arvestades krediidi kulukuse määra arvutamise keerukust, palus ringkonnakohus menetlusvälisel sõltumatul pädeval isikul käesolevas asjas esitatud asjaolude pinnalt esitada seisukoht krediidi kulukuse määra suuruse osas. Rahandusministeeriumi 19.02.2018.a seisukoha kohaselt on käesolevas asjas esitatud asjaolude kohaselt krediidi kulukuse määr 63,80% (tl 127 jj). Kostja vaidles nimetatule vastu, leides et Rahandusministeerium on kasutanud ebaõiget valemit. Ringkonnakohus ei saa sellega nõustuda. Käesoleval juhul oli Rahandusministeeriumile kohtunõudes avaldatud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks vajalikud algandmed, sh täpne tagasimaksegraafik kuupäevade ja summadega (tl 124). Eeltoodust tulenevalt arvutas Rahandusministeerium rahandusministri 13.10.2010.a määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas toodud valemi järgi välja krediidi kulukuse määra spetsiifiliselt käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolude alusel, mh arvestades tagasimaksegraafikut. Seega oli Rahandusministeeriumil ka teada valemisse algandmete valikul, et tegemist oli liigaastaga. Kostja ei ole enda seisukohas toonud välja selliseid väiteid, mille alusel oleks ringkonnakohtul alust kahelda Rahandusministeeriumi poolt tehtud arvutuste õigsuses. Kostja leiab, et valemis oleks pidanud kasutama päevi, mitte kuid. Samas nähtub ka Euroopa Komisjoni 08.05.2012.a juhendist krediidi kulukuse määraga seonduvalt, et Euroopa Parlamendi ja Komisjoni direktiivi nr 2008/48 lisa 1 märkust c (mis kattub Rahandusministri määruse nr 51 § 3 lg-ga 3) tuleb tõlgendada selliselt, et valemis tuleb alati kasutada nädalaid, kuid või aastaid ning nimetatud ajaühikuid üksnes vajadusel koos päevadega (lk 22 – 23, „[...] Only when an interval between dates used in the calculation cannot be expressed as a whole number of years, months or weeks, the interval shall be expressed as a whole number of one of these periods in combination with a number of days. [...] „No combination of years or fractions of years is allowed other than a combination of days and either years, equal months or weeks.“). Ringkonnakohtu hinnangul, kuivõrd käesoleval juhul tehti tagasimakseid igakuiselt, on õigustatud kuude kasutamine. Päevade kasutamist igakuiste võrdsete maksete korral komisjoni juhend ette ei näe ning sellist võimalust pole ka Euroopa Komisjoni poolt avaldatud krediidi kulukuse määra kalkulaatoris (inglise keeles „Annual percentage rate of charge calculator“). Rahandusministeeriumi poolt märgitud krediidi kulukuse määr 63,80% on alla võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära (mis käesoleval juhul oli 64,95%) ning seega ei ole tarbijakrediidileping tühine.
11.Kuivõrd tarbijakrediidileping ei ole tühine, rahuldas maakohus õigesti hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi tugines üksnes väitele, et tarbijakrediidileping on tühine, kuivõrd krediidi kulukuse määr ületab seadusega ettenähtud piirmäära. Kostja ei vaielnud
4(5)
Tsiviilasi nr 2-17-108664 maakohtu menetluses vastu hageja poolt nõuete kujunemisega seotud väljatoodud asjaoludele, mh mis nõuete katteks kostja poolt tasutud summasid arvestati. Kostja võttis omaks, et ta on tasunud hagejale 1108,13 eurot. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid maakohtu otsusega väljamõistetud summade, sh põhiosa, intressi ja viivise, kujunemise ja arvutuskäigu osas ega sellega seotud asjaolude tuvastamise osas. Seega pole alust maakohtu otsust ka selles osas muuta. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb nõuete osas muutmata, jääb muutmata ka maakohtu menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.