28.11.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-108664
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi Xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Xxx vastuhagi PLACET GROUP OÜ vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind/ vastuhagi
71,81 eurot / 90,53 eurot
hind Menetlusosalised ja nende
Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910,
esindajad
asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja
lepinguline
esindaja
Riho
Siil
(e-post
[email protected]) Kostja Xxx (isikukood xxx, aadress xxx, Tallinn 10145) Kostja lepinguline esindaja Olesja Polehhina (e-post [email protected]) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi Xxx vastu.
2.Välja mõista Xxxlt PLACET GROUP OÜ kasuks võlgnevus summas 70,33 eurot, s.o põhivõlgnevus 18,69 eurot, intress 45,19 eurot, viivis 6,45 eurot.
3.Välja mõista Xxxlt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (18,68 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.06.2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta Xxx vastuhagi PLACET GROUP OÜ vastu rahuldamata.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 12.06.2017 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja 03.03.2016 veebilehel www.smsmoney.ee laenutaotluse 1000 euro laenamiseks, laenu kasutamise perioodiga 180 päeva. Hageja rahuldas taotluse ja pooled sõlmisid 03.03.2016 laenulepingu nr 31002203966. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 30.08.2016. Maksegraafiku järgi tuli laen tagastada 6 osamaksega. Laenu põhiosa oli 1000 eurot, intress 152 eurot. Krediidi kulukuse määr on 65,17%. Kostja tasus 02.04.2016 ja 02.05.2016 maksegraafikujärgsed summad hagejale. Ülejäänud tasutud summad olid tehtud hilinemisega ning osaliselt väiksemates summades. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale mitmeid võlateatiseid. Kostjal jäi hageja ees üles võlgnevus põhiosas 18,68 eurot, laenuintress summas 45,19 eurot, 28.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6,45 eurot. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 18,68 eurot, intress 45,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,45 eurot, viivis tasumata põhinõudelt 18,68 eurot kuni selle nõuetekohase täitmiseni alates 29.06.2017 VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras.
Kostja vastus ning vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on poolte vahel sõlmitud 03.03.2016 laenuleping nr 31002203966 tühine, kuna kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr ületas VÕS § 4062 lg 1 toodud piirmäära. Kostja tasus hagejale tühise lepingu järgi rohkem, kui pidanuks. Kostja viitab ka asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma põhinõudena märksa suuremat summat (206,69) kui hagis (18,68). 19.07.2017 esitatud vastuhagis toob kostja välja, et vastavalt laenulepingule moodustas laenu krediidi kulukuse määr 65,17%. Laenulepingu sõlmimise ajal moodustas Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% ning lähtuvalt VÕS § 4062 lg 1 sätestatust oli laenulepingu sõlmimise ajal maksimaalseks krediidi kulukuse määraks 64,95%. Seega ületas laenulepingu nr 31002203966 väljastatud laenu krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse. Kostja vaidleb 14.09.2017 menetlusdokumendis vastu hageja seisukohale krediidi kulukuse määra arvutamise osas. Kostja selgitab, et kuna kostja võttis laenu 2016 aastal, mis oli liigaasta, siis tuleb krediidi kulukuse määra arvutuses kasutada aasta pikkuseks 366 päeva mitte 365 nagu väidab hageja. Seega on hageja krediidi kulukuse määra arvutus vale. Kui lähtuda krediidi kulukuse määra arvutustes 366 päevast, siis on krediidi kulukuse määra tulemus 65,17%, mis on märgitud ka poolte vahel sõlmitud lepingus. Kostja nõuab tühise lepingu alusel saadu tagastamist. Hageja andis kostjale laenu 1000 eurot. Kuivõrd tegemist on tühise lepinguga peab kostja tasuma hagejale seadusjärgset intressimäära VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Kostja peab hagejale tasuma 1028,23 eurot ning on hagejale tasunud 1108,13 eurot. Seega on kostja tasunud rohkem ning hageja peab kostjale tagastama 79,90 eurot. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt seadusjärgset viivist alates 20.12.2016 kuni vastuhagi esitamiseni 19.07.2017 summas 4,24 eurot. Lisaks nõuab kostja vastuhagis hagejalt seadusjärgset viivist tasumata põhinõudelt 79,90 eurot kuni selle nõuetekohase täitmiseni alates 20.07.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja seisukoht vastuhagile Hageja vastuhagis esitatud nõudeid ei tunnistanud. Laenulepingus on märgitud vale krediidi kulukuse määr 65,17%. Tegelik krediidi kulukuse määr on 64,94%. Laenu tasumise arvestust peeti tegeliku laenuintressi ja krediidi kulukuse määra alusel mitte selle numbri alusel, mis on märgitud lepingus. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 19.10.2017 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000
eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja on sõlminud laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1000 eurot maksegraafikuga 6 kuud (tl 28-33). Pooled vaidlevad lepingu kehtivuse üle, kuivõrd kostja hinnangul on sõlmitud laenuleping tühine (tl 52).
6.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenu tagastamise intresside tasumise graafiku kohaselt oli poolte vahel 03.03.2016 sõlmitud laenu krediidi kulukuse määraks 65,17% aastas. Lepingu tühisuse hindamisel tuleb kindlaks teha, millise määra alusel tegelikkuses kostjale laenu anti. Hageja on 28.08.2017 menetlusdokumendis (tl 82) välja toonud, et lepingus kajastub vale krediidikulukuse määr. Laenu tasumise arvestust peeti tegeliku laenuintressi ja krediidi kulukuse määra alusel, milleks oli hageja väitel ja arvutuste kohaselt 64,94% (tl 82 pöördel). Eesti Panga poolt väljastatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 03.03.2016 seisuga 21.65%. Eeltoodust tulenevalt ei ületa krediidi kulukuse määr 64,94% enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt väljastatud krediidi kulukuse määra ning laenuleping ei ole tühine. Rahandusministeeriumi määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“
§ 3 lg 3 kohaselt arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse täis- või osaaastates. Aasta pikkus on 365 päeva (liigaastal 366 päeva), 52 nädalat või kaksteist võrdset kuud. Võrdses kuus on 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas krediidi kulukuse määra arvestamisel tuleb lähtuda asjaolust, et leping sõlmiti liigaastal. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva lepingu raames tähtsust asjaolu, et leping on sõlmitud liigaastal, kuivõrd liigaasta ja liigpäev ei kajastu lepingus endas. 2016 oli liigaasta, mis väljendus selles, et veebruaris oli 29 päeva. Pooled sõlmisid lepingu 03.03.2016. Kuivõrd pooled sõlmisid lepingu pooleks aastaks ehk 6 kuuks ehk 180 päevaks, siis krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda kuude arvust. (Kohus toob selgitava näite. Kui leping oleks sõlmitud 03.03.2015 kestvusega üks aasta ehk 04.03.2016, oleks kohtu hinnangul tegemist liigaastaga, kuivõrd liigpäev jäi lepinguperioodi aja sisse. Sellisel juhul peaks krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuma 366 päevast, mitte 365.) Kohus selgitab, et poolte vahel sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määra arvutamise valem on välja toodud Rahandusministeeriumi määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas, näites nr 4. Kohtu hinnangul pidid pooled krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuma sellest valemist.
7.Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu lisa nr 31002203966, mis on sõlmitud kostjaga 03.03.2016 (tlk 31-32). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on võlgnevuse täielikult tasunud. Hageja on välja toonud kostja tasumised (m.h ka mille katteks on hageja maksed arvestanud), millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja on kinnitanud, et on hagejale tasunud 1108,13 eurot (tl 55). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on sõlminud VÕS § 396 tähenduses laenulepingu. Lisaks eeltoodule on pooltevahelise lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 18,68 eurot ning intressi nõue 45,19 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on kostjale andnud laenu ning pooled on sõlminud maksegraafiku, mida kostja ei ole kohaselt täitnud. Samuti ei ole
kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas, seega mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 18,68 eurot ning intressi summas 45,19 eurot.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kohaldada seadusjärgset järgset viivisemäära. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste summa 6,45 eurot. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles maksete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 6,45 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 29.06.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras.
9.Kostja on 19.07.2017 esitanud kohtule vastuhagi. Kuivõrd vastuhagi on esitatud eeldusel, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine ning vastuhageja nõuab vastukostjalt alusetu rikastumise sätete alusel saadu tagastamist, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tühine.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 18,68 eurot, intress 45,19 eurot, viivis 6,45 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 29.06.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja esitatud vastuhagi jääb rahuldamata. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi ning vastuhagi jätab rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.