Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 12.06.2017 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.06.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt esitas kostja 03.03.2016 veebilehel www.smsmoney.ee laenutaotluse 1000 euro laenamiseks, laenu kasutamise perioodiga 180 päeva. Hageja rahuldas taotluse ja pooled sõlmisid 03.03.2016 laenulepingu nr 31002203966. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 30.08.2016. Maksegraafiku järgi tuli laen tagastada 6 osamaksega. Laenu põhiosa oli 1000 eurot, intress 152 eurot. Krediidi kulukuse määr on 65,17%. Kostja tasus 02.04.2016 ja 02.05.2016 maksegraafikujärgsed summad hagejale. Ülejäänud tasutud summad olid tehtud hilinemisega ning osaliselt väiksemates summades. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale mitmeid võlateatiseid. Kostjal jäi hageja ees üles võlgnevus põhiosas 18,68 eurot, laenuintress summas 45,19 eurot, 28.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6,45 eurot. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 18,68 eurot, intress 45,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,45 eurot, viivis tasumata põhinõudelt 18,68 eurot kuni selle nõuetekohase täitmiseni alates 29.06.2017 VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras.

Kostja vastus ning vastuhagi Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on poolte vahel sõlmitud 03.03.2016 laenuleping nr 31002203966 tühine, kuna kostjale väljastatud laenu krediidi kulukuse määr ületas VÕS § 4062 lg 1 toodud piirmäära. Kostja tasus hagejale tühise lepingu järgi rohkem, kui pidanuks. Kostja viitab ka asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma põhinõudena märksa suuremat summat (206,69) kui hagis (18,68). 19.07.2017 esitatud vastuhagis toob kostja välja, et vastavalt laenulepingule moodustas laenu krediidi kulukuse määr 65,17%. Laenulepingu sõlmimise ajal moodustas Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% ning lähtuvalt VÕS § 4062 lg 1 sätestatust oli laenulepingu sõlmimise ajal maksimaalseks krediidi kulukuse määraks 64,95%. Seega ületas laenulepingu nr 31002203966 väljastatud laenu krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse. Kostja vaidleb 14.09.2017 menetlusdokumendis vastu hageja seisukohale krediidi kulukuse määra arvutamise osas. Kostja selgitab, et kuna kostja võttis laenu 2016 aastal, mis oli liigaasta, siis tuleb krediidi kulukuse määra arvutuses kasutada aasta pikkuseks 366 päeva mitte 365 nagu väidab hageja. Seega on hageja krediidi kulukuse määra arvutus vale. Kui lähtuda krediidi kulukuse määra arvutustes 366 päevast, siis on krediidi kulukuse määra tulemus 65,17%, mis on märgitud ka poolte vahel sõlmitud lepingus. Kostja nõuab tühise lepingu alusel saadu tagastamist. Hageja andis kostjale laenu 1000 eurot. Kuivõrd tegemist on tühise lepinguga peab kostja tasuma hagejale seadusjärgset intressimäära VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Kostja peab hagejale tasuma 1028,23 eurot ning on hagejale tasunud 1108,13 eurot. Seega on kostja tasunud rohkem ning hageja peab kostjale tagastama 79,90 eurot. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt seadusjärgset viivist alates 20.12.2016 kuni vastuhagi esitamiseni 19.07.2017 summas 4,24 eurot. Lisaks nõuab kostja vastuhagis hagejalt seadusjärgset viivist tasumata põhinõudelt 79,90 eurot kuni selle nõuetekohase täitmiseni alates 20.07.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja seisukoht vastuhagile Hageja vastuhagis esitatud nõudeid ei tunnistanud. Laenulepingus on märgitud vale krediidi kulukuse määr 65,17%. Tegelik krediidi kulukuse määr on 64,94%. Laenu tasumise arvestust peeti tegeliku laenuintressi ja krediidi kulukuse määra alusel mitte selle numbri alusel, mis on märgitud lepingus. Kohtu põhjendused

eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

§ 3 lg 3 kohaselt arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendatakse täis- või osaaastates. Aasta pikkus on 365 päeva (liigaastal 366 päeva), 52 nädalat või kaksteist võrdset kuud. Võrdses kuus on 30,41666 päeva (ehk 365/12) ka juhul, kui tegemist on liigaastaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas krediidi kulukuse määra arvestamisel tuleb lähtuda asjaolust, et leping sõlmiti liigaastal. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva lepingu raames tähtsust asjaolu, et leping on sõlmitud liigaastal, kuivõrd liigaasta ja liigpäev ei kajastu lepingus endas. 2016 oli liigaasta, mis väljendus selles, et veebruaris oli 29 päeva. Pooled sõlmisid lepingu 03.03.2016. Kuivõrd pooled sõlmisid lepingu pooleks aastaks ehk 6 kuuks ehk 180 päevaks, siis krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda kuude arvust. (Kohus toob selgitava näite. Kui leping oleks sõlmitud 03.03.2015 kestvusega üks aasta ehk 04.03.2016, oleks kohtu hinnangul tegemist liigaastaga, kuivõrd liigpäev jäi lepinguperioodi aja sisse. Sellisel juhul peaks krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuma 366 päevast, mitte 365.) Kohus selgitab, et poolte vahel sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määra arvutamise valem on välja toodud Rahandusministeeriumi määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas, näites nr 4. Kohtu hinnangul pidid pooled krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuma sellest valemist.

kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas, seega mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 18,68 eurot ning intressi summas 45,19 eurot.

Kuna kohus rahuldab hagi ning vastuhagi jätab rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.