Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 31.05.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-17-7101 XXX hagi XXXi vastu 5 000 euro nõudes Hagihind 5 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX) Hageja esindaja: Mirga Kaps ([email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (epost [email protected]) Kohtuistung 16.05.2018 Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Jätta rahuldamata XXX hagi XXXi vastu 5 000 euro nõudes. Menetluskulud jätta XXX kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1 431,25 eurot. Välja mõista XXXlt XXXi kasuks menetluskulu summas 1 431,25 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014 suulise lepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale XXXile kuuluva kinnistu reg osa XXX asukohaga XXX. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale kinnistu ostuhinna sularahas 5 000 eurot. XXX valetas XXXle, et kinnistu maksab 5 000 eurot ning kui XXX kohe selle summa sularahas kostjale üle annab, saab ta eelnimetatud kinnistu omanikuks, et alaealine XXX ja tema ema XXX on müügiga kohe nõus, kui neile ainult sularaha näidata. Hageja sai 2014 teada, et kinnistu müügiks on vaja kohtu luba ning kinnistu tuleb müüa hinnaga, mis vastab turuhinnale. XXX ja tema seaduslik esindaja XXX ei soovinud kinnistut müüa 5 000 euro eest. Sellist nõusolekut ei andnud ka kohus. Kostja peab tagastama hagejale saadud 5 000 eurot. XXX sai XXXlt 5 000 eurot mitte millegi eest. Hageja palub välja mõista välja XXXilt XXX kasuks 5 000 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad XXX hagi ei tunnista. XXXil ei olnud XXXile kuuluva varaga mingit puutumust. Kostja teab ja teadis 2014, et tema ei oma õigust XXX kinnistu müügilepingu sõlmimiseks ega läbirääkimiste pidamiseks. Kostja ei ole hagejale midagi lubanud müüa ning kostja ei ole hagejalt saanud 5 000 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja ja kostja sõlmisid 2014 suulise lepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale 5 000 euro eest kinnistu reg nr XXX asukohaga XXX. Pooled ei vaidle, et kinnistu reg nr XXX omanikuks on XXX (t.l. 5). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja väidete kohaselt on hageja tasunud kostjale 5 000 eurot, kuid kostja ei ole teinud võimalikus kinnistu reg nr XXX omandi üleminekut hagejale. Kuna kinnistu omanik XXXei ole nõus olnud kinnistu omandi üleminekuga hagejale, siis on hageja avaldanud kostjale, et soovib tagasi kinnistu müügilepingu sõlmimisel tasutud 5 000 eurot, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja palub kohtul kohustada kostjat tagastama hagejale 5 000 eurot, mille hageja tasus kostjale kinnistu reg nr XXX müügilepingu sõlmimisel. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Hageja vande all antud seletuse kohaselt andis hageja kostjale 5 000 eurot selle eest, et kostja annaks hagejale XXXile kuuluva kinnistu. Kostja vande all antud seletuse kohaselt ei ole tema saanud hagejalt 5 000 eurot ning ta ei ole lubanud müüa hagejale XXXi kinnistut. Kuna hageja ja kostja vande all antud seletused on vastuolulised ja kohtul ei ole põhjust eelistada hageja vande all antud seletust kostja seletusele, siis ei saa kohus lugeda vaid hageja seletusele tuginedes tõendatuks, et hageja on andnud kostjale 5 000 eurot kinnistu müügilepingu sõlmimise eesmärgil. Kohus leiab, et XXXi avalduse alusel 21.03.2016 politsei poolt kriminaalmenetlus algatamata jätmine XXX suhtes ei luba kohtul lugeda tõendatuks, et XXX sai hagejalt raha või oleks võõrandanud XXXi vara. Pooled on saanud käesolevas menetluses esitada vahetult tõendeid ning ühe isiku arusaam politseile kirjutatud avalduses, mida on kirjeldatud kriminaalmenetluse algatamata jätmise määruses isiku enda sõnade kohaselt, ei luba ka tõendite kogumis lugeda tõendatuks, et hageja oleks kostjale andnud 5 000 eurot, vaidlust ei ole aga selle üle, et hageja nõuab ka käesoleva hagiavaldusega 5 000 euro väljamõistmist (t.l. 22). Tunnistaja XXXi ütlused ei kinnitanud samuti hageja väidet, et kostja on saanud kostjalt 5 000 eurot XXXile kuuluva kinnistu müügist, sest tunnistaja ei ole näinud ei raha üleandmist ega raha. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta andis kostjale 5 000 eurot kinnistu omandamise eest, mistõttu ei saaks ka kostjal olla kohustust tagastada hagejale 5 000 eurot. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sai hagejalt 5 000 eurot, siis ei ole ka tõendatud hageja väide, et kostja on selle 5 000 eurot saanud mitte millegi eest, et hagejal ei olnud kohustust tasuda müügihind 5 000 eurot või hagejal ei tekkinud kohustust tasuda müügihind 5 000 eurot või kohustus tasuda müügihind 5 000 eurot on hiljem ära langenud. Kuna hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud kostjaga müügilepingu ning hageja on andnud kostjale 5 000 eurot kinnistu ostmise eest või on kostja saanud 5 000 eurot mitte millegi eest, siis ei ole asja lahendamisel tähtsust poolte väidetel ja tõenditel selle kohta nagu kostja oleks hagejat teadlikult petnud selles, et kostja ei esinda alaealist XXXi ja ei saa hagejale kinnistut müüa, millest kostja oli või pidi olema teadlik, et ei XXX ega tema ema XXX pole soovinud kinnistut müüa 5 000 euro eest ja sellist nõusolekut ei andnud ka kohus või kas XXX on ikkagi soovinud teha alaealise XXXile kuuluva kinnistuga tehinguid, et (t.l. 6-8, 21) ja neid kohus ei hinda. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka asjaolul, et hageja teab, et XXX esindas XXXit ja XXXi AS-ga Swedbank peetud kirjavahetuses võlgnevuste tasumise küsimustes ja selle kohta esitatud väiteid kohus ei hinda. Kohus ei hinda ka XXXi 27.03.2017 ekirja, mis on saadetud hagejale selgitamaks 5 000 euro üleandmist, sest XXX on käesolevas menetluses üle kuulatud vahetult tunnistajana, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks ekirja kaudu hinnata tunnistaja ütlusi (t.l. 4). Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaoludel, et Harju Maakohus on teinud lahendid XXXi ja XXXi ühise lapse ühise hooldusõiguse reguleerimiseks ja elatise maksmiseks ja neid kohus ei hinda. Asja lahendamisel ei ole tähtsus ka poolte väidetel kas XXX on hagejale hüvitanud kahjud, millised põhjustas XXX ja neid kohus ei hinda (t.l. 21). Poolte väiteid selle kohta, kas XXX on saanud hagejalt mingit raha, kohus ei hinda, sest sel ei ole tähtsust (t.l. 21). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, kus on märkinud, et kostjal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust õigusabile. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Hagi ja lisadega tutvumine, õiguslik analüüs ja olukorra selgitamine kliendile 05.06.2017 kohtupraktika analüüs, vastuse koostamine hagile 21.06.2017 nõupidamine kliendiga ja vastus hageja seisukohtadele 20.11.2017 kohtuistungil osalemine 05.02.2018 ettevalmistus istungiks ja esindus kohtuistungil 15.05.2018 konsultatsioon, menetlusliku olukorra selgitamine, kohtuistungiks ettevalmistamine 16.05.2018 kohtuistungil osalemine
Aeg 1,5
0,5 1,5 2,5 1,3 13,3
Kohtu arvates ei ole põhjendatud kostjal 27.11.2017 (ekslikult kostjal märgitud 20.11.2017) kohtuistungil osalemine suuremas ulatuses kui kohtuistungi toimumise aeg 9 minutit, mis on fikseeritud kohtuistungi protokollis, seega 0,15 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellele eelnevaks konsultatsiooniks ei saanud kohtu arvates ka rohkem kuluda kui 1 tund, kus varasemalt on eelmenetlus lõpetatud. Kohtu arvates on ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu kostja välja toodud toimingutele on kokkuvõtlikult järgmine: Toiming Hagi ja lisadega tutvumine, õiguslik analüüs ja olukorra selgitamine kliendile 05.06.2017 kohtupraktika analüüs, vastuse koostamine hagile 21.06.2017 nõupidamine kliendiga ja vastus hageja seisukohtadele 20.11.2017 kohtuistungil osalemine 05.02.2018 ettevalmistus istungiks ja esindus kohtuistungil 15.05.2018 konsultatsioon, menetlusliku olukorra selgitamine, kohtuistungiks ettevalmistamine 16.05.2018 kohtuistungil osalemine
Aeg 1,5
0,15 1,5
1,3 11,45
Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta
(3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast, osutati kostjatele menetluses õigusabi hinnaga 125 eurot tund ilma käibemaksuta.. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 125 eurot tund ilma käibemaksuta pidada oluliselt keskmist taset ületavaks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 11,45 tundi, siis lähtudes tunnihinnast 125 eurot ilma käibemaksuta, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks kostja esindaja poolt osutatud õigusabi osutamise eest 1 431,25 eurot ilma käibemaksuta. Kohus mõistab hagejalt välja menetluskulud kostja kasuks 1 431,25 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.