Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
OÜ Fastest Trade hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu nõude tunnustamiseks OÜ IT Muru (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot Hageja: OÜ Fastest Trade (registrikood 11195290, asukoht Sõpruse pst 151, 13418 Tallinn ) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaak Siim
(LEADELL
Pilv Advokaadibüroo AS, e-post: [email protected]) Kostja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak (e-post: [email protected]) 19.04.2018 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim Kostja lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja OÜ Fastest Trade hagi kostja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu nõude tunnustamiseks OÜ IT Muru (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulud jätta hageja OÜ Fastest Trade kanda.
5.Määrata kindlaks, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja OÜ Fastest Trade palub tunnustada oma nõuet OÜ IT Muru (pankrotis) pankrotimenetluses summas 686 689 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Jätta menetluskulud kostja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda.
2.Hageja esitas pankrotihaldurile tähtaegselt nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 686 689 eurot. 12.07.2017 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hageja nõudele vastuväite.
3.Hageja nõue tuleneb Capital Center OÜ 20.10.2016 loovutamislepingust summas 709 929 eurot. Capital Center OÜ korraldas perioodil 01.01.2014 kuni 25.08.2015 OÜ Eintema (mille õigusjärglane on OÜ IT Muru) majandustegevuseks vajaliku finantseeringu. Ettevõtete kontsern, kuhu kuulusid Capital Center OÜ, Monopress Kaubandus OÜ ja Fuel Impex OÜ, tasus Eintema OÜ-le väljastatud ja seejärel tema poolt edasi müüdud vedelkütuse eest kütuse müüjale. Kõnealuse perioodi jooksul soetas Eintema OÜ diislikütuse internetioksjonilt, kus osalesid ka teised kütusemüügiga tegelevad ettevõtted. Kokku ostis Eintema OÜ 1 918 730 liitrit diislikütust, kogumaksumusega 1 611 733.20 eurot, mis tasuti kontserni kuuluvate ettevõtete poolt OÜ Eintema eest, vastavalt kokkuleppele Alfram OÜ-le ehk kütuse müüjale. Kütus väljastati Eintema OÜ-le kahes kohas: OÜ Eintema rendimahutitesse nr 14 ja 15 aadressil Harju maakond, Loo, Vibeliku 15, kust toimus ka Eintema OÜ poolne edasimüük ning Taevavärava tee 9 A, Jüri alevik. 2015 aasta aprillis alustati kriminaalmenetlus Eintema OÜ tegevuse uurimiseks, mille käigus tuvastati, et esmane kahtlus fiktiivsete ja tegelikult toimumata tehingute osas ei pea paika. Kahtluse all ei ole kütuse olemasolu. Probleem tekkis tehingute maksustamisest, mis on tänaseks leidnud lahenduse maksuotsustes, mis omakorda on kostja nõude aluseks võlgniku pankrotimenetluses. OÜ Alfram ja OÜ Capital Center sõlmisid kütuse ostu finantseerimiseks laenulepingu. Nii Capital Center OÜ kui Alfram OÜ nimetasid mõlemaid pooli rahuldanud usaldusisiku, kes garanteeris väljastatud kütuse eest tasumise ja ettemakstud summade eest kütuse väljastamise. 19.08.2014 sõlmiti leping majandustegevuse finantseerimiseks ka OÜ Eintema ja OÜ Capital Center vahel, millega viimane kohustus perioodil 10.08.2014 kuni 10.08.2015 tagama OÜ-le Eintema vajaliku finantseeringu summas kuni 2 000 000 eurot. Lepingujärgsed kohustused täideti järgnevalt: OÜ Capital Center tasus kütuse eest Alfram OÜ-le 709 929 eurot; OÜ Fuel Impex tasus pangaülekandega SEB Pank AS-st 394 690,20 eurot ja 507 114 eurot sularahas. Enne OÜ Eintema jagunemisotsust tehti raamatupidamislik inventuur, milles fikseeriti pooltevahelisest õigussuhtest tulenevad rahalised kohustused, mis vormistati OÜ Eintema ja Capital Center OÜ vahel 25.08.2015. Sellest nähtub, et OÜ-l Eintema on OÜ-le Capital Center tasumata 709 929 eurot. Fuel Impex OÜ poolt tasutud summa osas tegid Fuel Impex OÜ, Eintema OÜ ja Capital Center OÜ tasaarvelduskokkuleppe, millest tulenevalt puudus ka igasugune nõue Eintema OÜ vastu nende summade osas, mille tasus vastavalt finantseerimislepingu p-le 7 Fuel Impex OÜ summas kokku 901 804,20 eurot. Seetõttu puudus vajadus seda summat jagunemiseelses dokumentatsioonis eraldi käsitleda.
Võlgnik tasus 21.10.2016 Capital Center OÜ-le 20 200 eurot. 21.10.2016 tasus võlgnik hagejale võla katteks 3 040 eurot. Kokku on makstud 23 240 eurot. Võla jääk, mille hageja Capital Center OÜ-lt nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandas, on seega 686 689 eurot.
4.Hageja vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt kriminaalasja nr 15930000078 raames on tuvastatud, et OÜ Eintema ei soetanud kütust mitte internetioksjonilt, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Viidatud kriminaalasja jälitusprotokollist nähtub, et kütus soetati kolmandate isikute kaudu, mitte tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Hageja rõhutab, et tehingu reaalset toimumist ei vaidlustata ning seda ei pea nn tühiseks tehinguks ka uurimist juhtiv prokuratuur ega ka riiklik maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet võtab tehingu maksustada, väljastades maksuotsuse, näitab veenvalt, et tehing toimus ja selles osas kahtlusi pole. Kui tehing toimus, siis peab mõistlik isik aru saama, et 40 vagunitäit kütust väljastatakse vaid raha eest. Hageja selgitab, et kuigi majandustegevuse finantseerimise leping on koostatud 19.08.2014, tehti esimene makse 10.08.2014 suulise kokkuleppe alusel, kui ei olnud veel teada, et tehing paisub sedavõrd suureks. Kui 19.08.2014 selgus, et kogu tehingu maksumuseks võib kujuneda kuni 2 miljonit eurot, sõlmiti majandustegevuse finantseerimiseks leping, millesse lisati ka juba alates 10.08.2014 tehtud maksed. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et hagiavalduses toodud asjaolud on vastuolulised. Hageja väidab, et OÜ Capital Center korraldas perioodil 01.01.2014 kuni 25.08.2014 OÜ Eintema majandustegevuseks vajaliku finantseerimise, mis oli vajalik OÜ Eintema poolse kütuse soetamise jaoks internetioksjonilt. Kuid väidetava majandustegevuse finantseerimise lepingu (koostatud 19.08.2014) punkti 2 kohaselt on lepingu eesmärgiks OÜ-le Eintema hoopis perioodil 10.08.2014 kuni 10.08.2015 majandustegevuse finantseerimise tagamine. Seega on vastuoluline hagiavalduses nimetatud finantseerimise toimumise periood ja vastava lepingu alusel väidetavalt toimunud finantseerimise periood. Samuti peab kostja oluliseks välja tuua, et seotud kriminaalasja nr 15930000078 raames on tuvastatud et OÜ Eintema ei ole soetanud kütust mitte internetioksjonilt vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.
7.Kostja hinnangul on hagiavalduses toodud väited paljasõnalised ning hageja poolt tõendamata. Hageja ei ole esitanud väidetavat lepingut Capital Center OÜ ja Alfram OÜ vahel, ega toonud välja muid olulisi asjaolusid väidetava lepingu kohta, sh millal on leping sõlmitud, kes on vastavas lepingus esindanud Alfram OÜ-d, millised olid lepingu tingimused, mis tagas lepingu täitmist jms. Samuti ei ole hageja tõendanud Capital Center OÜ poolset 709 929 euro tasumist Alfram OÜ-le ei pangakonto väljavõttega ega sularaha liikumist tõendavate dokumentidega. Kui sellised tõendid tõepoolest olemas oleks, saanuks hageja need oma väidete tõendamiseks esitada juba koos hagiavaldusega. Lisaks ei ole äriregistri andmete kohaselt Alfram OÜ tegelenud kunagi kütuse müügiga. Alfram OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist alates 18.06.2014, kuivõrd äriühing ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida. Alfram OÜ poolt on esitatud viimane majandusaasta aruanne 2012. a kohta, mistõttu puudub võimalus usaldusväärselt tuvastada, kas ja mis ulatuses oli Alfram OÜ-l rahalisi vahendeid Capital Center OÜ-ga laenulepingu sõlmimiseks. OÜ Capital Center ei ole esitanud ühtegi majandusaasta aruannet, millest nähtuks laenulepingu sõlmimine Alfram OÜ-ga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks oma väidet, mille kohaselt OÜ Capital Center ja Alfram OÜ lepingujärgsed kohustused täideti muuhulgas sellega, et Fuel Impex OÜ tasus
pangaülekandega SEB pangast 394 690,20 eurot ja 507 114 eurot sularahas. Hageja väidete pinnalt ei ole võimalik tuvastada millal, mis summades ja mille alusel on Fuel Impex OÜ Alfram OÜ-le ülekandeid teinud ning hageja ei ole esitanud ka väidetava sularahas tasumise liikumist tõendavaid dokumente. Siinjuures on oluline märkida, et äriregistri andmetel oli Fuel Impex OÜ juhatuse liige perioodil 02.07.2010 kuni 12.08.2015 samuti Ilmar Tolmats. Samuti ei ole Alfram OÜ-l kostjale teadaolevalt tegevusluba, mistõttu ei saanud OÜ Eintema viimaselt kütust soetada. Vedelkütuse seaduse § 4 lg 4 kohaselt tuleb kütuse müügil, välja arvatud tanklast müügi korral, tasuda kütuse eest sularahata arvelduse korras. Seega ei pea kostja usaldusväärseks hageja väidet, et Fuel Impex OÜ tasus Alfram OÜ-le OÜ-le Eintema väljastatud ja seejärel tema poolt edasi müüdud vedelkütuse eest 507 114 eurot sularahas. Kostja leiab, et hageja väited usaldusisiku nimetamise kohta on samuti paljasõnalised ja tõendamata, hageja ei ole tõendanud, kes oli see usaldusisik ning kuidas, mille alusel ja mis asjaoludel toimus usaldusisiku poolt väljastatud kütuse eest tasumise ja ettemakstud summade eest kütuse väljastamise tagamine.
8.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõude loovutamise lepingu pinnalt ei ole võimalik nõude aluseks olevaid asjaolusid (mille alusel on nõue tekkinud, millised on nõude täitmise asjaolud jms) usaldusväärselt tuvastada, kuna sellele ei ole lisatud ühtegi lisa. Kostja märgib lisaks, et 07.04.2015 toimus Ilmar Tolmatsi elukohas läbiotsimine, mille käigus ei leitud ei majandustegevuse finantseerimise lepingut, mis oli väidetavalt koostatud juba 19.08.2014 ega ühtegi arvet, mis vastava lepingu alusel OÜ Capital Center poolt OÜ-le Eintema väljastati. Ilmar Tolmats on korduvalt kinnitanud, et kõik kriminaalmenetluse läbiviimiseks vajalikud raamatupidamisdokumendid on ära võetud läbiotsimise käigus. Küll aga leiti leping majandustegevuse finantseerimiseks ja OÜ Capital Center poolt OÜ-le Eintema väljastatud arved 19.06.2017 läbiotsimisel, mis süvendab kostja kahtlust selle kohta, et vastavad dokumendid on koostatud tagantjärele jätmaks muljet tegelikkusele mittevastavate tehingute toimumisest. Kui OÜ Capital Center OÜ-le Eintema arveid tõepoolest juba 31.08.2014 väljastama hakkas ning nende vahel 19.08.2014 majandustegevuse finantseerimise leping sõlmiti, oleksid vastavad dokumendid kriminaalmenetluse käigus leitud juba 07.04.2015 läbiotsimisel.
9.Hageja poolt esitatud dokument 25.08.2018 OÜ Eintema jagunemiseelsed varalised kohustused ja võlasuhte kinnitamine kajastab, et 709 929 euro tasumise kohustus läheb üle OÜ Eintema õigusjärglasele OÜ-le IT Muru. Äriregistri andmebaasis sisalduva OÜ Eintema 01.09.2015 jagunemislepingu punktis 5.2 on välja toodud OÜ Eintema poolt OÜ-le IT Muru üle antavad vara, õigused ja/või kohustused ning lepingu punktides 5.2.1 kuni 5.2.7 ei ole välja toodud OÜ Eintema 709 929 euro suurust kohustust OÜ Capital Center ees. Kui 25.08.2015 nimetatud dokument koostati ning OÜ-l Eintema oli 709 929 euro suurune kohustus OÜ Capital Center ees, puudub mistahes loogiline selgitus, miks niivõrd suure nõude üleminekut 01.09.2015 ehk seitse päeva hiljem sõlmitud jagunemislepingus ei sisaldu. Seega leiab kostja, et tegelikkuses puudus OÜ-l Einetema kohustus Capital Center OÜ ees.
10.Kostja leiab, et OÜ IT Muru on esitanud pankrotiavalduse eesmärgiga vabastada äriühingu arvelduskontole seatud arestid. Kuivõrd OÜ Eintema ja OÜ Capital Center on äriregistrist kustutatud ning äriühingutel puudub õigusvõime, on kostja hinnangul koostatud OÜ Capital Center ja Fastest Trade OÜ vahel näilik nõude loovutamise leping eesmärgiga saada Ilmar Tolmatsi kasutusse tagasi OÜ IT Muru rahalised vahendid läbi pankrotimenetluse. Selleks oli aga vajalik Fastest Trade OÜ kui võlausaldaja osalemine OÜ IT Muru pankrotimenetluses. Kostja peab oluliseks märkida, et OÜ IT Muru pankrotimenetluses on tunnustatud ka Hydra OÜ nõuet summas
58 118 eurot ning Hydra OÜ on samuti seotud äriühing, kuivõrd Hydra OÜ juhatuse liige on Ilmar Tolmatsi poeg Kristjan Tolmats. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: a) 03.02.2017 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18756 kuulutati välja OÜ IT Muru pankrot; b) hageja esitas tähtaegselt pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles OÜ IT Muru (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõude tunnustamist summas 686 689 eurot (I kd, tlk 13); c) kostja esitas hageja nõudele enne nõuete kaitsmise koosolekut 12.07.2017 täies ulatuses vastuväite (I kd, tl 13) ja hageja esitas 09.08.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse;
15.PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja taotleb nõude tunnustamist summas 686 689 eurot eurot II järgu nõudena.
16.Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagi asjaolude kohaselt tuleneb nõue Capital Center OÜ 20.10.2016 loovutamislepingust summas 709 929 eurot (tlk 20, Ikd). Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule. Loovutada võib VÕS § 165 järgi ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Õige on kostja väide, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Nõude loovutamise tõendi(te) üleandmise kohustus
tuleneb VÕS § 168 lg lg 1. Põhjendatud on ka kostja vastuväide, et hageja poolt esitatud 20.10.2016 nõude loovutamise leping, mh ka 19.08.2014 leping majandustegevuse finantseerimiseks ja 25.08.2015 OÜ Eintema jagunemiseelsed varalised kohustused ja võlasuhte kinnitamine, allkirjastati dokumentides märgitud kuupäevadel. Kuivõrd nõude loovutamise leping (tlk 11) kui dokument on allkirjastatud käsikirjaliselt Ilmar Tolmatsi enda poolt ja Ilmar Tolmats oli nii OÜ Eintema, OÜ Capital Center kui ka Fastest Trade OÜ seaduslik esindaja, siis leiab kohus, et tõendi usaldusväärsust peaksid kinnitama ka muud tõendid. Õige ja põhjendatud on ka kostja vastuväide, et kui OÜ Eintema 01.09.2015 jagunemislepingu punktis 5.2 on välja toodud OÜ Eintema poolt OÜ-le IT Muru üle antavad vara, õigused ja/või kohustused ning lepingu punktides 5.2.1 kuni 5.2.7 ei ole välja toodud OÜ Eintema 709 929 euro suurust kohustust OÜ Capital Center ees. Nimetatud dokument koostati 25.08.2015 ning kui OÜ-l Eintema oli 709 929 euro suurune kohustus OÜ Capital Center ees, pidanuks see kajastuma. Konto väljavõttest perioodil 01.09.2014-30.11.2014 ja vaatlusprotokollist nähtuvad ülekanded, kui ei ole põhistust ega ülekande selgitusi, millega seonduvalt on need üle kantud. Seega leiab kohus, et ainuüksi nõude loovutamise lepinguga ei ole hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Hageja kohustus on esile tuua ja tõendada, mille alusel on nõue tekkinud ja kuidas on võlgnevus kujunenud. Asja sisulise arutamise käigus ei ole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud. Kohtu korraldaval istungil 18.01.2018 selgitas kohus (tlk 17, IIkd) hagejale tõendamiskoormist ja tõendite esitamise kohustust ning määras tõendite esitamiseks tähtaja. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
17.Hageja loobus 09.10.2017 esitatud dokumentidest (kriminaalasja raames kogutud tõendid), kuid palus arvestada kahe tõendiga: Fuel Impex OÜ konto vaatlusprotokolli ja arvelduskonto väljavõttega (tlk 87,94 IIkd). TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline selgitama, mida konkreetse tõendiga soovitakse kinnitada. Hageja põhistas tõendi esitamise taotlust sellega, et OÜ Fuel Impex tasus hageja eest OÜ-le Alfram kütuse eest 394 690 eurot. Hageja väitel OÜ Eintema ja OÜ Alfram vahel võlgnevusi ei olnud. VÕS § 78 lg kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kohtu hinnangul ei ole eelpool nimetatud dokumentidega tõendatud, millise kohustuse ja mis tingimustel kolmas isik täitis. Kohtuistungil 19.04.2018 on ka hageja lepinguline esindaja möönnud, et esitada on vaid kaudsed tõendid. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
18.Hageja nõude tunnustamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole tõendatud võlasuhe, ei ole tegemist kohustuse rikkumisega
tulenevalt VÕS §-st 100. Seega ei ole võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alust nõuda kohustuse täitmist ja nõude tunnustamist pankrotimenetluses. Protokolli parandamise taotlus 19.04.2018 toimus antud asjas kohtuistung. 23.04.2018 saabus kohtule hageja taotlus 19.04.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Koos viidatud taotlusega edastas hageja kohtule muudetud ja täiendatud sõnastusega protokolli, mis kajastab ammendavamalt ning keeleliselt täpsemalt hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väiteid. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja 23.04.2018 taotlus 19.04.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks on esitatud tähtaegselt. Kostja ei vaidle hageja protokolli parandamise taotlusele vastu. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja kostja seisukohaga, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et taotluses toodud asjaolud vastavad sellele, mida hageja kohtuistungil väitis. TsMS § 53 lg 4 kohaselt teeb kohus protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kuna taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud, siis tuleb parandada 19.04.2018 kohtuistungi protokoll vastavalt hageja 23.04.2018 taotlusele. Menetluskulud
19.TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.
20.TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
21.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse
peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
22.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis ei kuulu hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele ja kohus ei analüüsi neid. Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, määrab kohus kindlaks, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.