Jätta kassatsiooniastme menetluskulud TBHI OÜ kanda. Kuna Intercon Holding OÜ ei esitanud tähtajaks menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, siis jätta tema menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
1.TBHI OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2016 Harju Maakohtule Intercon Holding OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja osanike 31. oktoobri 2016. a otsuse (vaidlusalune otsus) tühisuse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-16-17508 Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikud hageja ja Intercon Energy OÜ (IE), kelle juhatuse liige on mh Markku Arvi Tarkiainen. 2016. a novembris sai hageja teada, et M. A. Tarkiaineni esitatud kandeavalduse ja vaidlusaluse otsuse alusel on kostja juhatuse liikmena kantud äriregistrisse M. A. Tarkiainen. Kannet on taotletud asjaoludel, nagu oleks 18. oktoobriks 2016 kokku kutsutud kostja osanike koosolek ja 31. oktoobriks korduskoosolek, aga hageja ei ole koosolekute teateid saanud. Vaidlusalune otsus on tühine. Kuigi alates 23. septembrist 2016 ei olnud kostja registrikaardil kehtivat juhatuse liikme kannet ja IE kui osanik võis ise koosoleku kokku kutsuda, tulnuks järgida koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja ei osalenud kummalgi koosolekul ega kiitnud vaidlusalust otsust heaks. Talle oleks tulnud saata koosoleku teated e-kirjaga, sest osanikud olid varem omavahel e-kirja teel suhelnud. IE juhatuse liige M. A. Tarkiainen pidi teadma, et hageja ei asu äriregistrisse kantud aadressil, sest hageja juhatuse liige Hadley Barrett saatis
22.märtsil 2016 talle kirja, milles teatas hageja aadressi muutumisest.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja teise osaniku, IE nimel korraldas koosolekute kokkukutsumist M. A. Tarkiainen, kes saatis vastavalt 5. ja 21. oktoobril 2016 tähitud kirjadega koosoleku teated hageja äriregistrisse kantud aadressil. Hageja pidi ise hoolitsema sellelt aadressilt posti kättesaamise eest. IE ei pidanud saatma teadet lisaks e-kirjaga või muul aadressil. Hageja ei ole IE-le teatanud, et ta ei asu registrijärgsel aadressil. Kuna hageja ei ilmunud esimesele koosolekule, kutsus IE 31. oktoobriks 2016 kokku korduskoosoleku ja kuna hageja ei ilmunud ka korduskoosolekule, võis IE üksinda otsuse vastu võtta.
3.Harju Maakohus jättis hagi 27. juuni 2017. a otsusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1608 euro suuruse menetluskulu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kustutas registripidaja 23. septembril 2016 äriregistrist H. Barretti kui kostja juhatuse liikme kande. Seejärel edastas M. A. Tarkiainen, kes on kostja osaniku IE juhatuse liige, H. Barrettile 22. septembril 2016. a e-kirjaga kahel aadressil ja lisaks ka tähitud kirjaga postiaadressil nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks. E-kirjadele ei vastatud ja tähitud kirja ei võetud vastu. On tuvastatud, et 18. oktoobri 2016. a koosoleku kokkukutsumise teate, kus oli päevakorrana märgitud juhatuse liikme valimine, edastas IE hagejale 5. oktoobril 2016 hageja registrijärgsele aadressile väljastusteatega kirjaga. 21. oktoobril 2016 saatis IE hagejale samale aadressile sama päevakorraga uue teate, märkides, et koosolek toimub 31. oktoobril 2016. Mõlema teate saatmisel on järgitud seaduses sätestatud tähtaega. Pooled ei vaidle, et postiteenuse osutajal ei õnnestunud hageja registrijärgsele aadressile saadetud teateid üle anda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadress erineb sellest aadressist, kust hagejal oli võimalik teateid kätte saada, samuti selle üle, kas IE oleks pidanud saatma koosoleku teated hagejale e-kirjaga. IE ei pidanud saatma teateid lisaks e-kirjaga. Kuna hageja ei vastanud varem IE e-kirjadele, siis ei olnud osanike suhtlus e-kirja teel efektiivne. Seega oli mõistlik saata koosoleku teated tähitud kirjaga, et teate saatmist saaks hiljem tõendada. Kuigi IE teadis hageja e-posti aadressi ja oli varem suhelnud hagejaga ka e-kirjal teel, võimaldab seadus saata osanike koosoleku teate osanike nimekirja kantud aadressil ja sellelt aadressilt teate kättesaamise riski kannab osanik. On tuvastatud, et IE ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja aadress erineb osanike nimekirja kantud aadressist. Hageja praeguse juhatuse liikme H. Barretti 22. märtsi 2016. a kiri ei tõenda 2(6)
2-16-17508 hageja väidet. H. Barrett ei olnud kõnealuse kirja väidetava koostamise ajal hageja juhatuse liige, samuti ei ole tõendatud, et see kiri üldse IE-le saadeti. Seega ei ole koosolekute kokkukutsumise korda rikutud ja vaidlusalune otsus ei ole tühine.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 540 euro suuruse menetluskulu. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus jälgitavalt põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Vaidlustamata asjaoludel saatis IE koosolekute teated hageja postiaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Hageja ei ole väitnud, et osanike nimekirja oleks kantud mõni teine aadress. Sama aadressi märkis hageja enda asukohaks ka käesolevas asjas hagi esitades. IE edastas teated tähitud kirjadega, mida hageja kätte ei saanud, sest postiteenuse osutajal ei õnnestunud neid üle anda ja keegi ei läinud hageja nimel neile ka postiasutusse järele. Juhatus peab äriseadustiku (ÄS) § 172 lg 1 teise lause kohaselt saatma teated koosoleku kohta osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui koosoleku kutsub kokku osanik, siis ei tarvitse ta osanike nimekirja sisu teada. Seega on mõistlik, et koosolekut kokkukutsuv osanik saadab äriühingust osanikule teate äriregistrisse kantud aadressil. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui koosoleku kokkukutsuja teab, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja või registrisse kantud aadressist, tuleb teade saata lisaks sellel aadressil. Seda, et IE teadis aadresside erinevusest, pidi tõendama hageja, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus luges õigesti tõendatuks, et H. Barretti
22.märtsi 2016. a kirja saatmine ega kättesaamine ei ole tõendatud. ÄS § 172 lg 1 teisest lausest ei tulene kohustust saata koosoleku teade ka e-kirjaga. Piisav on ühe teate saatmine. Kuna hageja oli varem jätnud vähemalt kahele e-kirjale vastamata ja see asjaolu oli IE-le teada, siis võis viimane mõistlikult valida teate saatmiseks paremini tõendatava viisi. Teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik. Teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja teate võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja teade tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Samad põhimõtted kohalduvad ka siis, kui koosoleku kutsub kokku osanik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt toimus suhtlus kostja osanike vahel varem pika aja vältel üksnes e-kirjaga ja see, et IE valis koosolekute kokkukutsumiseks teise suhtlusviisi, on vastuolus 3(6)
2-16-17508 ÄS § 172 lg 1 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega. Teade tulnuks saata hagejale e-kirjaga. Jättes selle tegemata, rikkus IE oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Osanike koosoleku teate saatmisel tuleb käituda heas usus ja see tähendab, et esmajoones tulnuks kasutada tavapäraseid suhtluskanaleid. Tavadel ja pooltevahelisel praktikal on õiguslik tähendus ka TsÜS § 2 lg 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p 2 ja VÕS § 25 järgi. Kui tava oleks järgitud, oleks hageja teate kätte saanud. Kohtute tõlgendus, et teadet ei pidanud saatma e-kirjaga, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga ega taga osanike heauskset käitumist.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
9.Hageja on vaidlustanud kostja osanike 31. oktoobri 2016. a koosoleku otsuse, millega valiti kostja juhatuse liige. Hageja leiab, et otsus on tühine, kuna on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisneb hageja väidetel selles, et talle teatati koosolekust tähitud kirjaga, mis saadeti tema registrisse kantud aadressil, kuid see tulnuks saata e-kirjaga. Koosoleku kokku kutsunud kostja osanik IE pidi hageja arvates teadma, et hageja ei asu äriregistrisse kantud aadressil. Pooled ei vaidle, et koosoleku teadet ei õnnestunud hagejale tema registrijärgsel aadressil üle anda. Pooled vaidlevad selle üle, kas koosoleku kokkukutsuja teadis või pidi teadma, et hageja äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadress erineb aadressist, millelt hagejal oli võimalik teateid kätte saada, samuti selle üle, kas IE oleks pidanud saatma koosoleku teate hagejale e-kirjaga.
10.Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei pidanud IE saatma koosoleku teadet hagejale lisaks tähitud kirjale ka e-postiga. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja äriregistrisse kantud aadress oli sama, mis oli kantud osanike nimekirja. Koosoleku teate saatmise põhireegli sätestab ÄS § 172 lg 1 teine lause, mille kohaselt saadetakse teade osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Viidatud säte annab koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud osanike nimekirja, või elektronposti aadressil. Kolleegium märgib, et kui vähemalt ühte neist võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks ÄS § 172 lg 1 teises lauses ette nähtud korda. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks õigustatud isik. Kohtud on tuvastanud, et hageja ei olnud teatanud kostjale ega ka koosoleku kokku kutsunud IE-le, et ta ei asu äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadressil. Kohtud ei ole eeltoodu tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5). 4(6)
2-16-17508
11.Hageja on kassatsioonkaebuses asunud seisukohale, et koosoleku teade tulnuks saata e-kirjaga põhjusel, et selline oli osanikevahelise suhtlemise tava. TsÜS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Sama lõike teine lause näeb ette, et tava ei saa muuta seadust. Hageja on mh tuginenud ka VÕS §-le 25, mille lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluse koosoleku teate e-kirjaga saatmata jätmine on vastuolus TsÜS §-ga 32, mille kohaselt peavad osanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
12.Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse seisukohtadega. Äriseadustik näeb ette formaliseeritud nõuded osanike koosoleku teate saatmiseks. Nende reeglite eesmärk on tagada nii see, et osanik saaks talle saadetud teated kätte, kui ka see, et koosoleku kokkukutsuja saaks olla kindel, et saates koosoleku teate kindlal aadressil, on ta teate saatmise nõuded täitnud ja koosolekul vastu võetud otsused ei osutu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühiseks. Seega on koosoleku teate saatmise reeglite eesmärk kaitsta nii teate adressaadiks olevat osanikku kui ka osanike koosolekut kokku kutsuvat isikut (kelleks on eelkõige osaühing, aga kelleks võivad seaduses sätestatud juhul olla ka osanikud või muud isikud). Kuna kohtute tuvastatud asjaoludel järgis IE seadusest tulenevaid koosoleku teate saatmise nõudeid ja kuna tava ei saa muuta seadust, siis ei ole asjakohane kassatsioonkaebuse väide, et teate saatmise nõudeid on rikutud põhjusel, et osanikevaheline suhtlus toimus varem e-posti teel. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et teate saatmine tähitud kirjaga on vähemalt üldjuhul ka mõistlik, eriti olukorras, kus teate adressaadiks olev osanik ei ole enne teate saatmist toimunud suhtluses mitmel korral teate saatja e-kirjale vastanud. Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu otsus muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata.
13.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et see peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Teate kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele saadetud teate ta kätte saab (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15;
29.jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13). Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate saatmisel tähitud kirjaga.
14.Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Samamoodi jäävad ringkonnakohtu otsuse järgi hageja kanda varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud.
5(6)
2-16-17508 Kuna kostja ei ole esitanud Riigikohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja, jäävad tema võimalikud kassatsioonimenetluse kulud kindlaks määramata ja nende kindlaksmääramist ei ole võimalik enam taotleda ka maakohtult.
15.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hageja kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Peeter Jerofejev
Henn Jõks
Ants Kull
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.