29. september 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-17508
Tsiviilasi
TBHI OÜ hagi Intercon Holding OÜ vastu
31.oktoobri 2016 osanike erakorralise koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TBHI OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): TBHI OÜ (registrikood 11387054), seaduslik esindaja juhatuse liige HB Kostja (vastustaja): Intercon Holding OÜ (registrikood 11711359), lepinguline esindaja Kerli Kase
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 22. augusti ja 7. septembri 2017 taotlused kohtuistungi korraldamiseks ning täiendava tähtaja määramiseks.
2.Harju Maakohtu 27. juuni 2017 otsus jätta muutmata.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
5.Rahuldada kostja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostjale hüvitatavate ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 504 eurot ja mõista see summa hagejalt TBHI OÜ (registrikood 11387054) kostja Intercon Holding OÜ (registrikood 11711359) kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.TBHI OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2016 Harju maakohtule hagi MAT ja Intercon Holding OÜ (kostja) vastu. Hageja täpsustas 9. jaanuari 2017 menetlusdokumendis, et soovib siiski esitada nõude ainult kostja vastu kostja osanike 31. oktoobri 2016 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kostja osanikud on hageja ja Intercon Energy OÜ (edaspidi „Intercon“), kelle juhatuse liige on mh MAT. Hageja sai äriregistri pidaja vahendusel 2016. aasta novembris teada, et MATi esitatud kandeavalduse ja kostja osanike 31. oktoobri 2016 otsuse alusel on MAT kantud äriregistrisse kostja juhatuse liikmena. Kannet on taotletud asjaoludel nagu oleks 18. ja
31.oktoobriks 2016 kokku kutsutud kostja osanike koosolekud (edaspidi koos „vaidlusalused koosolekud“), aga vastavaid teateid hageja ei saanud. Seetõttu on 31. oktoobri 2016 korduskoosolekul MATi kostja juhatuse liikmeks valimise kohta tehtud otsus (edaspidi „vaidlusalune otsus“) tühine. Hageja möönis, et alates 23. septembrist 2016 puudus kostja registrikaardil kehtiv kanne juhatuse liikme kohta. Seeläbi oli kujunenud olukord, kus osanikud võisid ise kokku kutsuda osanike koosoleku, aga selle juures oleks tulnud järgida koosoleku kokkukutsumise korda. Täpsemalt tugines hageja maakohtu menetluses sellele, et: -
-
ta ei osalenud kummalgi vaidlusalusel koosolekul ega kiitnud heaks vaidlusalust otsust; talle oleks tulnud saata teated koosolekute kohta ka e-kirja teel, sest osanikud olid varem omavahel e-kirja teel suhelnud; MAT teadis või pidi teadma, et hageja ei asu äriregistrisse kantud aadressil, sest hageja praegune juhatuse liige HB saatis 22. märtsil 2016 talle kirja hageja asukoha kinnistu müümise ja uue postiaadressi kohta; hagejale ei antud tutvumiseks vaidlusaluse otsuse eelnõud, millest nähtuks, keda soovitakse valida kostja juhatuse liikmeks; lisaks ei tarvitsenud 18. oktoobri 2016 koosolekut üldse toimuda, sest selle protokoll on allkirjastatud samuti alles 31. oktoobril 2016 – sellisel juhul ei olnud
31.oktoobri 2016 korduskoosolek õiguspärane ja Intercon ei saanud seal üksi otsust vastu võtta.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teise osaniku, Interconi nimel korraldas vaidlusaluste koosolekute kokkukutsumist MAT, kes saatis mõlema koosoleku kohta vastavalt 5. ja 21. oktoobril 2016 tähtkirjadega teated hageja äriregistrisse kantud aadressil. Hageja pidi ise hoolitsema sellelt aadressilt posti kättesaamise eest. Interconil ei olnud kohustust saata teade lisaks e-kirjaga või muul aadressil. Interconile ei olnud teada, et hageja ei asu registrijärgsel aadressil. Kuna hageja ei ilmunud
18.oktoobri 2016 koosolekule, siis kutsus Intercon 31. oktoobriks 2016 kokku korduskoosoleku ja võis sellel üksinda otsuse vastu võtta.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 27. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras kindlaks kostjale hüvitatava summa.
kostja osanikeks on hageja ja Intercon; hageja e-posti aadress äriregistri andmetel on XXX ning postiaadress Tallinna mnt 8305, Pärnu linn; hageja juhatuse liige kuni 17. aprillini 2017 oli PL, kes on ühtlasi hageja osanik, aga alates sellest päevast on juhatuse liige praegune seaduslik esindaja HB; Interconi juhatuse üheks liikmeteks ja osanikuks on MAT; HB oli kostja juhatuse liige kuni 23. septembrini 2016, mil tehti kanne tema juhatuse liikme staatuse kustutamiseks registripidaja algatusel.
3.2.Lisaks tuvastas maakohus, et enne seda, kui registripidaja 23. septembril 2016 kustutas HB kostja juhatuse liikme staatuse, edastas MAT, kes on Interconi juhatuse liige, HB-le
22.septembril 2016 e-kirjaga kahel aadressil nõudekirja osanike erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning sama kiri edastati HB postiaadressile ka tähitud kirjana
22.septembril 2016, kuid saadetist ei võetud vastu. Siiski ei oma need kirjad ega nende kättesaamine otsest tähtsust asja lahendamisel, sest juhatuse ainuliikme volituste lõppemine
23.septembri 2016 seisuga tegi võimatuks juhatuse poolt kostja osanike koosoleku kokkukutsumise. Sellest omakorda järeldas maakohus, et Intercon kostja osanikuna võis kokku kutsuda osanike koosoleku – mille üle pooled ka ei vaielnud.
3.3.Maakohus sedastas, et 18. oktoobri 2016 erakorralise koosoleku kokkukutsumise teate, kus päevakorraks oli juhatuse liikme valimine, edastas Intercon hagejale 5. oktoobril 2016 hageja registrijärgsele aadressile väljastusteatega kirjaga. Koosoleku toimumise kohta teate saatmise ja koosoleku toimumise vahele jäi 13 päeva. Pooled ei vaidle, et hageja
18.oktoobri 2016 koosolekule ei ilmunud. Seejärel tuvastas maakohus, et Intercon saatis
21.oktoobril 2016 hagejale samale registrijärgsele aadressile teistkordse sama päevakorraga erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate 31. oktoobriks 2016. Selle teate postitamise ja koosoleku toimumise vahele jäi 10 päeva.
3.4.Kostja osanike 31. oktoobri 2016 erakorralise koosoleku protokolli kohaselt valiti uueks juhatuse liikmeks MAT.
3.5.Pooled vaidlevad, kas koosoleku kokku kutsumise korda on rikutud, sh kas hageja on kohaselt kutsutud vaidlusalustele koosolekutele ja kas juhatuse liikme valimise kohta oli koostatud otsuse eelnõu. Maakohus märkis, et osaühingu osanike otsus võib olla tühine äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 või § 1721 järgi. Koosoleku kokkukutsumise korda reguleerivad sama seaduse § 171 lg-d 1–3, päevakorda § 1711 lg 1 ja § 1712 lg 1, koosolekule kutsumise teadet § 172 lg-d 1 ja 2 ning otsuste vastuvõtmist § 170 lg 2, § 171 lg 6 ja § 174 lg 1. Kostja põhikirja regulatsioon ei erine selles osas seadusest.
3.6.Kostja osanike 18. oktoobri 2016 koosoleku kokkukutsumise teade sisaldab otsesõnu, et üldkoosoleku päevkord on käsitletav ka otsuse eelnõuna, mille kohaselt valitakse ühingule uus juhatuse liige ning mitme kandidaadi puhul osutub valituks enam hääli saanud kandidaat. Samasugune päevakord oli märgitud 31. oktoobri 2016 koosoleku kokkukutsumise teates. Seega oli igal mõistlikul isikul võimalik teadetest järeldada, et koosolekul valitakse uus juhatuse liige esitatavate kandidaatide seast. Konkreetse isiku kandidatuuri mittemärkimine otsuse eelnõuna päevakorras pole oluline. Järelikult sisaldavad mõlema vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise teated otsuse eelnõud.
3.7.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et 18. oktoobri 2016 koosoleku protokolli hiljem digitaalselt allkirjastamisest võiks järeldada koosoleku mittetoimumist. Kostja väidet, et
18.oktoobril 2016 toimuma pidanud koosolekule tuli kohale Interconi juhatuse liige, tõendab 3 (8)
sama kuupäevaga käsikirjaliselt allkirjatatud protokoll. Vastavalt ÄS § 184 p-le 12 tuleb digitaalselt allkirjastada vaid protokoll, mis kajastab juhatuse liikme valimist.
3.8.Pooled ei vaidle, et hageja registrijärgsele aadressile saadetud vaidlusaluste koosolekute teateid ei õnnestunud postiteenuse osutaja vahendusel kätte anda. Vaidlus on selles, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja äriregistrisse kantud aadress, mis on hageja osanike nimekirja kantud aadressiks, on erinev sellest aadressist, kust hagejal on võimalik kätte saada temale saadetavat posti, ja kas Intercon oleks pidanud saatma koosoleku teated hagejale teisiti, sh e-kirjaga. Intercon (vaidlustatud otsuses siin ja kohati ka edaspidi ekslikult „kostja“) ei pidanud saatma vaidlusaluste koosolekute kohta teateid lisaks e-kirjaga. Varasematele, 9. ja 13. septembri 2016 e-kirjadele PL ei vastanud, mistõttu on mõistlik arvata, et osanike vaheline suhtlus ei toiminud e-kirjade teel alati efektiivselt. Ei saa pidada ebamõistlikuks, et koosolekust teatamise viisiks valiti posti teel teate saatmine, mida on võimalik hiljem tõendada. Kuigi Intercon teadis hageja meiliaadressi ja on varasemalt suhelnud hagejaga e-kirjal teel, ei muuda see ÄS-s sätestatud nõuet saata teade osanike koosoleku toimumisest osanike nimekirja kantud aadressil. Osanik kannab ise osanike nimekirjast nähtuvalt aadressilt teate kättesaamise riski. Maakohus tuvastas, et Intercon ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja aadress on erinev osanike nimekirja kantud aadressist. Hageja praeguse juhatuse liikme HB 22. märtsi 2016 kiri ei tõenda hageja väidet. HB ei olnud kõnealuse kirja kuupäeva seisuga hageja juhatuse liige, samuti on tõendamata selle kirja saatmine ja kättesaamine. Kuna maakohus ei tuvastanud, et 31. oktoobri 2016 koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, siis ei ole sel koosolekul vastuvõetud otsus tühine.
3.9.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel ja määras kostjale hüvitatava summa kindlaks rahaliselt. Kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 11 t 10 min ning tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb hagejal hüvitada 1 608 eurot ( 111/6 × 120 + 20%).
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks ei aktsepteerinud maakohus uut tõendusmaterjali, mida hageja soovis esitada, millega rikkus TsMS § 199 lg 1 p 5 ja § 399 lg 1. Nimelt küsis kohtunik 24. mai 2017 kohtuistungil hageja esindajalt, kas ta soovib anda ütlusi vande all, aga kui hageja esindaja sellega nõustus, siis ütles kohus, et see pole enam võimalik. Samas pidi hagejal olema eelmenetluses õigus tõendeid esitada.
4.2.Teiseks kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, millega rikkus TsMS § 7, ning jättis arvestamata ja hindamata osa tõendeid, millega rikkus TsMS § 232 lg 1. Maakohus leidis, et kostja 9. ja 13. septembri 2016 e-kirjadele pole PL hageja juhatuse liikmena vastanud, aga jättis arvestamata hageja väited ja tõendid selle kohta, et PL vastas e-kirjadele nii
8.kui ka 9. septembril 2016, aga ka hiljem, peale 31. oktoobrit 2016. Kohus ei võtnud lisaks arvesse kostja käitumismustrit, kus nii enne kui ka peale 18. ja
31.oktoobril 2016 toimunud väidetavaid koosolekuid on ta alati saatnud hagejale e-kirjad, kuid ainult nende kahe koosoleku puhul jättis need saatmata. Samuti ei arvestanud maakohus hageja 18. aprilli 2017 täiendavaid vastuväiteid ja tõendeid, millest nähtub, et ta teavitas kostjat aadressi muudatusest. 4 (8)
4.3.Kolmandaks järgib hageja oma senist põhiväidet, et vaidlusalused kutsed saadeti talle teadlikult aadressile, mille puhul oli teada, et hageja ei saa sealt posti kätte, aga jäeti saatmata e-kirjaga teadaolevale e-posti aadressile.
4.4.Neljandaks väidab hageja, et kostja andis nii oma tõendites kui ka 24. mai 2017 kohtuistungil valeinformatsiooni, mis on vastuolus TsMS § 702 lg-tega 4 ja 5, aga mida kohus ignoreeris. Valeväideteks peab hageja nii seda, et kostja tegi kõik endast sõltuva, et teavitada hagejat osanike koosoleku toimumisest, kui ka seda, nagu oleks kostja ja tema esindaja külastanud Tallinnas Merivälja tee 5 ja 1 asuvaid aadresse, mis ei osutunud vastavalt elukoha ja ettevõtte aadressiks, mistõttu ei olnud võimalik neil aadressidel kirju saata.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
6.Hageja esitas 22. augustil 2017, st pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja kirjaliku menetluse määramist taotluse asjas kohtuistungi korraldamiseks. Kostja vaidles sellele vastu. Sisuliselt kordas hageja sama taotlust 7. septembri 2017 menetlusdokumendis, milles palus endale ka täiendavat tähtaega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta ega tühistada. Vaidlustatud otsus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja kaebus rahuldamata. Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.TsMS § 442 lg 5 sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on lahendamata hageja
22.augusti ja 7. septembri 2017 taotlused kohtuistungi korraldamiseks ning talle täiendava tähtaja määramiseks. Mõlemad taotlused jäävad rahuldamata, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.
8.1.TsMS § 633 lg 7 näeb ette, et kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas asjas ei sisaldanud apellatsioonkaebus hageja taotlust kohtuistungi korraldamiseks. TsMS § 634 lg-s 1 ette nähtud kaebuse muutmise tähtaeg möödus enne
22.augusti 2017 taotluse esitamist. Vastavalt TsMS § 403 lg-le 2 võivad pooled nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses võtta tagasi üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Sellisele muutumisele hageja oma taotlustes ei tugine. Seega ei tulene kehtivast menetlusõigusest hagejale võimalust taotleda kaebuse lahendamist kohtuistungil ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
8.2.Samuti ei ole alust rahuldada hageja taotlust täiendava tähtaja määramiseks. Vastavalt
18.augusti 2017 määrusele oli mõlemal poolel võimalik kuni 14. septembrini 2017 vastata teise poole taotlustele ja seisukohtadele. Hageja ei ole toonud esile põhjust, miks ei ole see tähtaeg piisav. Lisaks ei ole kostja apellatsioonimenetluses toonud esile uusi asjaolusid ega ole ka kohus pooltega arutanud sedavõrd uudseid aspekte, et hagejal oleks vajadust esitada sisulisi täiendavaid seisukohti.
9.Maakohus tuvastas õigesti ja vaidluse ulatust arvestades piisavalt asjaolud, mis on märgitud eespool p-des 3.1–3.4. Ringkonnakohus ei tähelda asjaolude tuvastamisel menetlusnormide olulist rikkumist. Samuti on maakohtu otsus jälgitavalt põhjendatud ja sellest on aru saada, miks ei näinud maakohus hageja esile toodud asjaoludes osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis võiks anda põhjust tuvastada ÄS § 1721 teise lause või ÄS § 1771 lg 1 esimese lause alusel vaidlustatud otsuse tühisus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5 (8)
10.Esmalt tuleb käsitleda kaebuse kolmandat väidet. Hagejale vaidlusaluste koosolekute kohta teadete saatmise korrektsuse hindamine on käesolevas asjas tõusetunud vaidluse lahendamisel keskse tähtsusega.
10.1.Hageja ei ole seadnud kahtluse alla Interconi õigust kutsuda kokku kostja osanike koosolek ÄS § 171 lg 3 alusel. Pooled ei vaidle ka selle üle, et osanike või ühe osaniku poolt koosoleku kokkukutsumisel tuleb põhimõtteliselt järgida sama korda nagu siis, kui koosoleku kutsub kokku juhatus. Vaidlus on selles, kas 31. oktoobri 2016 koosolekul vastu võetud juhatuse liikme valimise otsus on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine ÄS § 1721 teise lause või ÄS § 1771 lg 1 esimese lause järgi.
10.2.Maakohus tuvastas, et vaidlusaluste koosolekute kohta Interconi koostatud teadetes oli piisavalt kajastatud otsuse eelnõu (juhatuse liikme valimine). Seda järeldust hageja kaebuses ei vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib siiski, et ÄS § 1712 lg 6 kohaselt ei ole sama paragrahvi teises lõikes nimetatud otsuste (sh osanike kokku kutsutava koosoleku korral) eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
10.3.Vaidlustamata asjaoludel saatis Intercon vaidlusaluste koosolekute kohta teated hagejale tema postiaadressil, mis on kantud äriregistrisse. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et osanike nimekirja oleks kantud mõni teine aadress. Sama aadressi märkis hageja enda asukohaks ka käesolevas asjas hagi esitades (tl 1 ja 40). Intercon edastas teated tähtkirjadega, mida hageja kätte ei saanud, sest postiteenuse osutajal ei õnnestunud neid üle anda kohapeal ja keegi hageja nimel neile postiasutusse järele ei läinud.
10.4.Hageja sisulised etteheited seisnevad selles, et Intercon oleks pidanud saatma teate koosoleku kohta lisaks e-kirjaga ja tulenevalt 22. märtsi 2016 kirjast pidi ta teadma, et hageja ei kasuta enam asukohana äriregistris märgitud aadressi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kumbki etteheide pole põhjendatud ja vastab selles osas kaebuse väidetele järgmiselt.
10.4.1.Tõendamiskoormis jaguneb osaniku poolt koosoleku kokkukutsumisel mõneti erinevalt sellest, mida tuleks järgida juhatuse poolt teate saamisel. Juhatus peab ÄS § 172 lg 1 teise lause kohaselt saatma teated koosoleku kohta osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kuna juhatus peab osanike nimekirja, siis on talle teada nimekirja sisu, mistõttu juhatuse poolt koosoleku kokkukutsumise korral peab osaühing vaidluse korral tõendama, et teade saadeti osanike nimekirja kantud aadressil. Kui koosoleku kutsub kokku osanik, siis ei tarvitse talle aga teada olla osanike nimekirja sisu. Seega on mõistlik, et koosolekut kokkukutsuv osanik kasutab äriühingust osanikule teate saamisel äriregistrisse kantud aadressi. Kui hageja leiab, et talle oleks tulnud saata teade koosoleku kohta siiski osanike nimekirja kantud aadressil, siis peab ta tõendama nii nimekirja sisu kui ka koosolekut kokkukutsuva teise osaniku teadmist sellest. Küll aga kohaldub ka sel juhul ÄS § 172 lg 1 kolmas lause, st kui koosoleku kokkukutsuja teadis, et teise osaniku aadress erineb osanike nimekirja või registrisse kantud aadressist, siis tuli teade saata lisaks sellel aadressil. Asjaolu, et koosoleku kokkukutsuja teadis aadresside erinevusest, pidi maakohtus tõendama hageja.
10.4.2.Käesoleval juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et osanike nimekirja oleks kantud mõni muu aadress kui äriregistris märgitu, st aadress, mida Intercon kasutas teadete saatmisel. Neil kaalutlustel saatis Intercon põhjendatult teated vaidlustaluste koosolekute kohta hageja aadressil, mis oli kantud äriregistrisse.
10.4.3.ÄS § 172 lg 1 teisest lausest ei tulene kohustust saata teade koosoleku kohta kirja ja e-kirjaga. Seadusandja on nende kahe saatmisvõimaluse vahel kasutanud sõna „või“, st piisav on ühe teate saatmine. Kui hageja oli varasemalt jätnud vastamata vähemalt mõnele e-kirjale ja see asjaolu oli Interconile teada, siis võis Intercon mõistlikult valida teate saatmiseks sellise 6 (8)
viisi, mille puhul on teate saatmist võimalik paremini tõendada. Maakohus tuvastas õigesti, et PL jättis hageja nimel vähemalt kahele kirjale vastamata. Siinjuures ei ole määrava tähtsusega, kas mõnele kirjale oli vastatud. Koosolekut kokkukutsuv osanik peab koosoleku kohta teate saamisel mõistlikult hindama nii selle kättesaamise kui ka teate saatmise tõendamise võimalusi. Seda on Intercon käesoleval juhul kohaselt teinud, mida põhjendavad järgmised kaalutlused. Nimelt on Riigikohus sedastanud, et teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik. Osanike koosolek loetakse seega õigesti kokku kutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Kutse kaotsiminek osanikule edastamise käigus ja kutse võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja kutse tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks osaühingule koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist (vt 12. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15 esimene lõik, ja selles viidatud 29. jaanuari 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13). Samad põhimõtted kohalduvad osaniku poolt koosoleku kokkukutsumisel, st ka seda ei tohi teha koosolekut kokkukutsuvale osanikule ebamõistlikult keerukaks ja teate kättesaamise risk on teate adressaadiks oleva osaniku kanda.
10.4.4.ÄS § 172 lg 1 kolmas lause kohustab juhatust saatma teade ka teisel aadressil, kui osaühingule on teada, et osaniku tegelik aadress erineb osanike nimekirja kantust. Tulenevalt sellest normist, aga ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttest peab koosolekut kokku kutsuv osanik samuti lähtuma oma tegelikust teadmisest teise osaniku aadressi kohta. Siiski tuli hagejal käesolevas asjas tõendada, et Intercon teadis või pidi teadma hageja tegelikku aadressi. Maakohus sedastas õigesti, et 22. märtsi 2016 kirja kättesaamine ei ole tõendatud. Samuti ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks lugeda selle kirja kätte saaduks.
11.Kaebuse ülejäänud väited on menetluslikud etteheited maakohtule, millest ükski ei anna alust maakohtu otsust muuta või tühistada.
11.1.Hageja 24. mai 2017 istungil esitatud taotlus vande all seletuste andmiseks oli esitatud hilinenult ja maakohus võis selle jätta rahuldamata. Lisaks ei ole hageja kaebuses põhjendanud, kuidas oleks tema vande all antud seletused mõjutanud asja lahendamist.
11.2.Tsiviilasja toimikust ega ka istungiprotokollidest ei saa teha järeldust poolte ebavõrdsest kohtlemisest. Maakohus selgitas hagejale tema tõendamiskoormist ja õiguslikku olukorda.
11.3.Vastavalt eespool p 10.4 alapunktides märgitule hindas maakohus õigesti tõendeid ja hageja soovitud hinnang Ingterconi käitumismustrile ei ole põhjendatud.
11.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust kostja ja tema esindaja võimalikud väited Merivälja tee aadresside külastamise kohta. Seetõttu ei saa nende väidete õigsus või ebaõigsus ka mõjutada asja lahendamist.
12.Lõpuks käsitleb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvat.
12.1.Maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, mistõttu puudub alus muuta menetluskulude jaotust. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist hageja ei vaidlustanud.
12.2.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi menetluskulud ringkonnakohtus. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
12.3.Vastavalt kulude jaotusele tuleb hüvitatavad ringkonnakohtu menetluskulud määrata kindlaks kostja menetluskulude nimekirja järgi.
7 (8)
Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu kokku 5 t 1 min ja õigusabi osutati tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Selliselt kujunes apellatsioonimenetluse kuludeks kokku 722,40 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul võib tasumäära 120 eurot pidada põhjendatuks. Siiski ei ole sellise tasumäära korral esindaja põhjendatud ajakulu nii mahukas nagu selle on esile toonud kostja. Kvalifitseeritud esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kaebusele vastamiseks on ringkonnakohtu hinnangul 3 t ja 1. septembri 2017 menetlusdokumendi sisulise osa koostamiseks 30 min – kokku seega 3,5 t. Lähtudes tunnitasust 120 eurot ja kostja kinnitusest, et ta ei saa tagasi õigusabilt tasutud käibemaksu, kujuneb hüvitatavaks summaks 504 eurot ( = 3,5 × 120 + 20%).
12.4.Kostja ei taotle menetluskuludelt viivise väljamõistmist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.