K.S.-i hagi VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI vastu Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K.S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teet Lehiste Kostja: VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS (registrikood 80062021), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
Kohtuistungi toimumise aeg
30. jaanuar 2025; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI Misso Jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsus.
3.Jätta menetluskulud VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI kanda.
4.Mõista VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSILT K.S.-i kasuks välja menetluskulud 4150 eurot 21 senti.
5.Mõista VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSILT K.S.-i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4150 eurolt 21 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.K.S. (hageja) esitas 1. märtsil 2024 Tartu Maakohtule VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTSI (kostja; selts) vastu hagi, milles palus tuvastada Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoelku otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks. Samuti palus hageja tunnistada kehtetuks kostja 19. detsembri 2023 juhatuse otsus. Kuivõrd hageja võttis 26. aprilli 2024 menetlusdokumendis juhatuse otsusega seonduva nõude tagasi, jättis kohus 1. novembri 2024 määrusega hageja vastava nõude läbi vaatamata. Hagiavalduse kohaselt jaguneb selts territoriaalseteks jahtkondadeks. Hageja on kostja Misso jahtkonna liige. Misso jahtkonna juhatuse esimees M.O. Tukk saatis 30. novembril 2023 e-kirjaga osadele jahtkonna liikmetele teate, et 2. detsembril 20223 enne jahipäeva algust toimub erakorraline üldkoosolek, kus päevakorras on jahtkonna liikme välja hääletamine. Hageja ei osalenud 2. detsembri 2023 erakorralisel üldkoosolekul ega jahipäeval. Esimees saatis
3.detsembril 2023 teate, et 2. detsembril 2023 toimunud erakorralisel üldkoosolekul otsustati hageja Misso jahtkonna nimekirjast välja hääletada. Hageja pöördus kostja juhatuse poole, et juhatus võtaks seisukoha Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtivuse osas. Kostja juhatus võttis 19. detsembril 2023 vastu järgmise otsuse: „Tuginedes Misso jk protokollile aktsepteerime Misso jahtkonna otsust. Samas jätame hagejale võimaluse jätkata kostja liikmena“. Hageja küsis kostja juhatuselt selgitust, mida selline otsus tema jaoks tähendab. Kostja juhatuse esimees vastas, et kuivõrd kostja põhikirjaga ei ole jahtkondade üldkogudele ega kostja juhatusele antud pädevust kostja liikme välja arvamiseks, ei ole Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusel ega kostja juhatuse otsusel õiguslikke tagajärgi. Kostja põhikirja p 2.1.1 ja 7.4 kohaselt on kostjal piirkondlikud üksused ehk jahtkonnad, mis mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 33 lg 1 järgi on osakonnad. Kostja põhikirjas on sätestatud osakondade organid, kuid mitte nende pädevus. Praegusel juhul on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd järgitud ei ole seaduses (MTÜS § 20 lg 5) ega kostja põhikirjas (p 7.2.3) sätestatud üldkoosolekust ette teatamise ajalist perioodi. Samuti ei ole üldkoosoleku teade saadetud kõigile jahtkonna liikmetele. Koosoleku teates olev päevakord ei lange kokku koosoleku protokollis oleva päevakorraga. Lisaks on üldkoosolekul osalenud ja hääletanud isikud, kes ei ole Misso jahtkonna liikmed ning kellel puudus hääleõigus. Samuti ei vasta üldkoosoleku protokoll MTÜS § 21 lg 3 1 tingimustele. Eelneva tõttu on otsus tühine. Seaduse (MTÜS § 16 lg 1) ja kostja põhikirjaga (p 5.1) on liikmete väljaarvamise otsustusõigus ja pädevus antud kostja juhatusele. Misso jahtkonnal ei olnud pädevust otsustada liikmete väljaarvamist. Samuti ei ole hageja väljaarvamiseks üksnes jahtkonna liikmete hulgast õiguslikku alust. Misso jahtkonna otsus on vastuolus nii seaduse kui kostja põhikirjaga ning seega tuleb see 2
kehtetuks tunnistada.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Kostja on korduvalt rõhutanud, et Misso jahtkonna otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi ja hageja on jätkuvalt Misso jahtkonna liige. Kostja liikmelisust puudutavate küsimuste üle otsustamine ei olnud Misso jahtkonna pädevuses. Kuivõrd Misso jahtkond ei kvalifitseeru kostja osakonnaks MTÜS § 33 lg 1 tähenduses, ei ole asjakohane heita jahtkonnale ette selle üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuse vastuvõtmise korra rikkumist. Hagejat ei ole Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusega kostja (mittetulundusühingu) liikmeskonnast välja arvatud. Selline otsus ei saa olla vastuolus MTÜS § 16 lg-tega 1 ja 3.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning kostja 19. detsembri 2023 juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd hageja võttis juhatuse otsusega seonduva nõude tagasi, jättis kohus 1. novembri 2024 määrusega hageja vastava nõude läbi vaatamata. Seega lahendab kohus Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise. Selle otsusega arvati hageja Misso jahtkonnast välja (dtl 26).
5.MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue on tuvastushagi (TsMS § 368), mille isik võib esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Osaühingu puhul on erialakirjanduses leitud, et osanike otsuse tühisuse tuvastamist on õigus nõuda osanikul, sest osaniku tuvastushuvi tuleneb otseselt tema erilisest liikmesussuhtest osaühinguga ja seega ei pea osanik oma tuvastushuvi täiendavalt põhistama ega tõendama (Ühinguõigus I. Koost K. Saare jt. Juura 2015. lk 212. äärenr 1036 ja 1037). MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Isikutel, kellel on MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt õigus mittetulundusühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi mittetulundusühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende olemasolevast või vaidluse all olevast liikmesussuhtest ühinguga. Erinevalt juriidilise isiku organi otsuse tühisusest saab otsuse kehtetusele tugineda vaid siis, kui kohus on otsuse kehtetuks tunnitanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-1862, p 11).
6.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus, kuivõrd kostja on 3
korduvalt asunud seisukohale, et Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kohus on 1. novembri 2024 määruses leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel ei ole praegusel juhul põhjendatud. Kuivõrd hageja on MTÜ liige, ei pea ta oma huvi täiendavalt põhistama ega tõendama. Misso jahtkonna üldkoosoleku otsus on formaalselt olemas ning seega on hagejal õigus seda ka vaidlustada. Kohus jääb selle seisukoha juurde.
7.Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi hageja ei pea oma huvi täiendavalt põhistama, on hageja kohtuistungil selgitanud, et pärast otsuse tegemist lubati teda ühel korral põdrajahile, kuid rohkem ei lubatud (vt 30. jaanuari 2025 kohtuistungi protokoll, lk 2). Ka 17. aprilli 2025 menetlusdokumendis on hageja täiendavalt selgitanud, et hageja ei ole saanud tegeleda tavapäraselt oma hobiga, teda on jäetud osaliselt 2023/2024 jahihooajal ja tervikuna 2024/2025 jahihooajal ilma võimalusest osaleda Eesti põhilisemas jahis. Ka neid selgitusi arvestades ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus Misso jahtkonna üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Lisaks on kostja kohtu hinnangul käitunud vastuoluliselt. Selliselt on juhatus 19. detsembri 2023 otsuses kinnitanud, et juhatus aktsepteerib Misso jahtkonna otsust hageja väljaarvamise kohta, kuid samas ka märkinud, et jätab hagejale võimaluse jätkata kostja liikmena. Kohtu hinnangul ei saa sellises olukorras asuda seisukohale, et hageja on põhjendamatult pöördunud kohtu poole. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kehtetuks tunnistamise nõude osas kohaldub kolmekuune aegumistähtaeg (MTÜS § 24 lg 1 teine lause). Praegusel juhul on kostja korduvalt väljendanud seisukohta, et Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi ning hageja on jätkuvalt Misso jahtkonna liige. Sellises olukorras jääb kohtule arusaamatuks, miks kostja ei ole vastavat otsust ise kehtetuks tunnistanud (samas kui kostja tunnistas kehtetuks 19. detsembri 2023 juhatuse otsuse).
8.Kohus ei saa nõustuda kostjaga selles, et Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusele, mida hageja praegusel juhul vaidlustab, ei kohaldu mittetulundusühingute seaduses ette nähtud tühisuse (MTÜS § 241 lg 1) ja kehtetuks tunnistamise (MTÜS § 24) alused. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus hagejal ei olekski võimalik Misso jahtkonna üldkoosoleku otsust vaidlustada ning see jääks kehtima. Selline olukord kahjustaks aga oluliselt hageja huve. Lisaks märgib kohus, et mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 esimese lause järgi olla ka osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Kostja põhikirja p 2.1.1 järgi jaguneb selts territoriaalseteks jahtkondadeks, mille tööd juhivad jahtkondade liikmete poolt valitud jahtkondade juhatus ja esimees. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et kostjal kui mittetulundusühingul on osakonnad (jahtkonnad).
9.Hageja on esitanud nii tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise nõude. Kohus saab kehtetuks tunnistada vaid sellise otsus, mis ei ole tühine. Seega tuleks kohtul esmalt käsitleda tühisuse tuvastamise ning seejärel kehtetuks tunnistamise nõuet. Samas on nii hageja kui ka kostja praeguses menetluses olnud läbivalt seisukohal, et Misso jahtkond on vastu võtnud otsuse, mida jahtkond ei saanud vastu võtta. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kohus peaks käsitlema otsuse tühisust.
10.Kostja kui mittetulundusühing on MTÜS § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 1 esimese lause järgi võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Mittetulundusühingul on MTÜS § 12 järgi liikmed, kelle liikmeks vastuvõtmise otsustab MTÜS § 13 lg 1 järgi mittetulundusühingu juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Liikme võib mittetulundusühingust MTÜS § 16 lg 1 järgi välja arvata mittetulundusühingu juhatuse otsusega, samas võib põhikirjaga ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Mittetulundusühingu liikmete 4
üldkoosolek on MTÜS § 18 lg 1 esimese lause järgi mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks. Samas võib mittetulundusühingu põhikirjaga MTÜS § 25 lg 1 esimese lause järgi näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12412, p 7.1). Kostja põhikirja (dtl 11 – 21) p 5.1 järgi otsustab liikmeskonda vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise juhtus ühehäälselt kolme kuu jooksul alates kirjaliku avalduse esitamise päevast. Põhikirja p 5.6 sätestab, et juhatuse poolt tehtud liikmeskonnast väljaarvamise otsusele on väljaarvatul õigus edasi kaevata üldkogule 10 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemise päevast. Seega on kostja liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine juhatuse pädevuses.
11.Mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 esimese lause järgi olla ka osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Kostja põhikirja p 2.1.1 järgi jaguneb selts territoriaalseteks jahtkondadeks, mille tööd juhivad jahtkondade liikmete poolt valitud jahtkondade juhatus ja esimees. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et kostjal kui mittetulundusühingul on osakonnad (jahtkonnad). Seejuures tuleneb nii MTÜS § 33 lg 1 teises lausest, et osakonnad ei ole juriidilised isikud, s.o iseseisvad tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad TsÜS § 26 lg 1 esimese lause tähenduses. Osakondadel ei ole mittetulundusühingute seaduse järgi oma liikmeid. MTÜS
3.peatükk puudutab mittetulundusühingu, mitte selle osakonna liikmesust. Küll aga võivad mittetulundusühingu liikmed kuuluda samal ajal ka mõne osakonna liikmete hulka (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12412, p-d 7.1 ja 7.2). Ka kostja põhikirja V osa puudutab seltsi, mitte jahtkonna liikmesust. Samuti saab kostja mõne liikme välja arvata üksnes seltsi, mitte jahtkonna liikmete hulgast. Praegusel juhul arvati hageja Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusega välja Misso jahtkonna (osakonna) liikmete, mitte seltsi (mittetulundusühingu) liikmete hulgast. See ei olnud aga mittetulundusühingute seaduse ega kostja põhikirja järgi võimalik. Selleks, et liikme saaks välja arvata üksnes jahtkonna liikmete hulgast, peaks jahtkond olema omaette juriidiline isik (mittetulundusühing), kellel on oma liikmeskond, või vähemalt peaks jahtkonna (osakonna) liikmesus ja üksnes jahtkonna, mitte seltsi liikmete hulgast väljaarvamise kord olema sätestatud põhikirjas. Praegusel juhul seda kostja põhikirjast ei nähtu. Seega on vaidlustatud otsus vastuolus nii kostja põhikirja kui ka mittetulundusühingute seadusega ja tuleb seetõttu MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.
12.Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja välja arvatud jahtkonna, mitte seltsi liikmete hulgast. Pooled ei ole tuginenud sellele, et nad saaksid Misso jahtkonna üldkoosoleku otsusest aru selliselt, et hageja on välja arvatud kostja (seltsi) liikmete hulgast. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine oli kostja põhikirja kohaselt juhatuse pädevuses. Olukorras, kus Misso jahtkonna üldkoosolek oleks vastu võtnud otsuse hageja väljaarvamise kohta kostja (seltsi) liikmete hulgast, tuleks ka selline otsus kehtetuks tunnistada, sest sellise otsuse oleks vastu võtnud jahiseltsi üldkoosolek, kellel ei olnud sellist pädevust. Kuigi üldjuhul peab MTÜS § 13 lg 1 järgi otsustama liikmete vastuvõtmise mittetulundusühingu juhatus, võib mittetulundusühing viidatud sätte järgi anda põhikirjaga selle küsimuse mittetulundusühingu üldkoosoleku või oma muu organi otsustada. Samas ei saa mittetulundusühing liikmete väljaarvamist MTÜS § 16 lg 1 järgi mittetulundusühingu muude organite pädevusse anda. Põhikirjaga saab mittetulundusühing määrata, et mittetulundusühingust liikme väljaarvamise otsustab juhatuse asemel mittetulundusühingu üldkoosolek, mitte aga muu organ, sh osakonna üldkoosolek (vt selle kohta ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12412, p 7.3).
13.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja tunnistada kehtetuks Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 5
üldkoosoleku otsuse.
14.Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust. Esmalt esitas hageja nõude nii Misso jahtkonna 2. detsembri 2023 üldkoosoleku otsuse kui ka kostja 19. detsembri 2023 juhatuse otsuse vaidlustamiseks. Kuivõrd hageja võttis juhatuse otsusega seonduva nõude tagasi, jättis kohus 1. novembri 2024 määrusega hageja vastava nõude läbi vaatamata, ning määras, et menetluskulude jaotus otsustatakse lõpplahendis.
15.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitas hagi 1. märtsil 2024. Kostja tegi 22. märtsil 2023 otsuse, millega tunnistas kehtetuks juhatuse 19. detsembri 2023 otsuse (dtl 63). Otsusest nähtub, et see on tehtud pärast seda, kui kostja sai teada hageja esitatud hagist. Hageja võttis juhatuse otsusega seonduvast nõude tagasi 26. aprilli 2024 menetlusdokumendis. Seega on hageja võtnud nõude tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eelneva tõttu jäävad juhatuse otsuse vaidlustamisega seotud kulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Misso jahtkonna üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega seotud kulud jäävad nõude rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seega jäävad kõik kulud kostja kanda.
16.Kohus käsitleb menetluskulude rahalist suurust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 4150 eurot 21 senti (riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3520 eurot 21 senti). Praeguses asjas esitas hageja kaks mittevaralist nõuet ning seega on hagihinnaks 7000 eurot (2 x 3500). Sellelt hagihinnalt tuli tasuda riigilõivu 630 eurot. Seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu (125 eurot, millele lisandub käibemaks) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seda, et tegemist oli ühinguõigusliku vaidlusega, milles toimus kohtuistung, samuti pidasid pooled kompromissläbirääkimisi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (23 h 5 min). Eelneva tõttu on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 4150 eurot 21 senti. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 4150 eurot 21 senti. Vastavalt hageja esitatud taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka viivis menetluskuludelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.