lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8044/2

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-8044/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
623
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-8044

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-18-8044

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2018, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

J. K. pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): J. K. (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda J. K.i pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Saata kohtumäärus avaldajale teadmiseks. Tagastada avaldus koos lisadega pärast määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 24.05.2018 Viru Maakohtule pankrotiavalduse koos võlgadest vabastamise taotlusega ja palub välja kuulutada enda pankrot. Avaldajal ei ole vara, elab üürikorteris, sissetulek 200 eurot. On arvel Eesti Töötukassas ja osaleb aktiivselt töökoha otsingutel. On püsivalt maksejõetu ja ei suuda tasuda võetud kohustusi. Võlgu kokku 491, 48 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, leiab et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud alused. Kohus ei võta avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

1(2)

2-18-8044 Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku suhtes täitmisel kohustusi kokku 616, 30 eurot, sh. tasumata trahvid 36 eurot, võlgnevus Lindorff Eesti AS ees 340, 33 eurot ja täitekulud 239, 97 eurot. Kohus leiab, et kuna võlgniku sissetulek on 200 eurot kuus ning võlgniku väitel otsib ta aktiivselt tööd, siis on võlgnikul võimalik oma kohustused täita ning tegemist ei ole isiku püsiva maksejõuetusega. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et võlgnikule väärteo eest karistusena määratud ühe rahatrahvi täitmine on aegunud ning ka teiste rahatrahvide täitmine aegub (TMS § 202 lg 1) tõenäoliselt enne, kui kohtul on üldse võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise üle (5 aasta möödumisel pankrotimenetluse algatamisest), on võlgnikul võimalik pankrotiseaduses sätestatud tingimuste täitmisel võimalik vabaneda ainult kohustustest summas 463, 04 eurot, samas kui riigi minimaalne kulu pankrotimenetlusele on üle kahe korra (952, 80 eurot) suurem, ei ole pankroti välja kuulutamine proportsionaalne. Pankrotimenetluse läbi viimine eesmärgil anda võlgnikule võimalus vabaneda 5-7 aasta möödumisel pankrotimenetlusest kohustustest, olukorras kus riigi kulud pankrotimenetlusele on kordi suuremad, ei ole üldjuhul põhjendatud ning pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Samas kui võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse füüsilise isiku vastu ja kui nõuete suurus ei ületa 1000 eurot, jätab kohus ajutise halduri nimetamata (PankrS § 15 lg 3 p 3). Kohus selgitab, et pankrotimenetluse eesmärgiks on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2), mitte võlgniku võlgadest vabastamine. Samuti ei vabane võlgnik kohustustest automaatselt ja lihtsalt sellepärast, et ta on töötu. Peale pankrotimenetluse lõppemist ja juhul kui kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatab, peab võlgnik 5-7 aasta jooksul tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega, käima tööl, või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi ning täitma võlausaldajatele võimaluste piires oma kohustusi, st. tasuma võlgnevusi. Seega ei annaks pankrotimenetlus võlgnikule praktiliselt midagi enamat olukorrast kus pankrotiavaldust poleks esitatud. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja