Jana Kraav’i avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): Jana Kraav (isikukood 47710205225, elukoht: xxxx, xxxx, e-post: [email protected], tel nr +372xxxx); Ajutine haldur: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
07. mai 2018 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Jana Kraav; Ajutine haldur Maarja Roht.
Maarja
Roht
(e-post:
Resolutsioon
1.Lõpetada Jana Kraav’i (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, e-post: [email protected], tel nr +372xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Maarja Roht Jana Kraav’i pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
3.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Maarja Roht’ile (EE742200001104322036 Swedbank AS-is) ajutise pankrotihalduri tasu katteks 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sh sotsiaalmaks 33%).
4.Välja mõista võlgnikult Jana Kraav’ilt Maarja Roht’i kasuks ajutise pankrotihalduri tasu summas 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot (sh sotsiaalmaks 33%).
5.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-4 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral. 1 (5)
2-18-4292
6.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja avaldajale teadmiseks.
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.20. märtsil 2018 esitas Jana Kraav (võlgnik) Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Temal on kohustusi vähemalt 19 836.94 eurot ulatuses ja tema võlausaldajateks on KÜ Moe x, Swedbank AS, Julianus Inkasso OÜ, BIGBANK AS ning Cityinvesteringud & Konsultatsioonid AS. Kõik nõuded on täitmisel kohtutäiturite Kersti Vilbo, Raigo Pärs ja Tatjana Afanasieva juures. Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ning tema sissetulekuks on minimaalpalk, mille tõttu ei suuda ta tasuda endale võetud kohustusi.
3.Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 28.03.2018 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.04. mail 2018 esitatud aruande kohaselt võlgnik omab arvelduskontot EExxxx AS-is Swedbank, mille saldo 02.04.2018 seisuga on 57.83 eurot ning kontol on broneering 56.65 eurot kaardi kuuhooldustasudest ja kontole on arvestatud viivis 0.01 eurot. Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei oma võlgnik kinnisasju. Võlgniku nimele on olnud registreeritud korteriomand xxxx, xxxx, registriosa nr xxxx ja korteriomand xxxx, xxxx, registriosa nr xxxx. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Jana Kraav’il on avatud pensionikonto. Vaatamata ajutise halduri korduvatele palvetele, ei ole Jana Kraav pensionikonto väljavõtet (saldot) edastanud. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga, maksete kinnipidamise algus 01.01.2004. Aastatel 2012-2013 oli määr 2%, aastatel 2014-2017 ei esitanud isik kogumispensioni makse määra ajutise tõstmise avaldust (maksemäär oli 2%). Alates 01.01.2018 on isiku kogumispensioni makse 2%. Maanteeameti registreerimisosakonna poolt edastatud andmete kohaselt ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud andmetel on võlgnik sõlminud liikluskindlustuse lepinguid (kokku 5 tk) 2016. aastal sõidukite xxxx (reg.märk xxxx), xxxx (reg.märk xxxx) ja xxxx (reg.märk xxxx) kindlustamiseks. Kehtivad liikluskindlustuse poliisid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetel ei ole Jana Kraav saanud maksustatavat tulu perioodil 01.01.201631.03.2018. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on Jana Kraavi igakuiseks sissetulekuks 2 (5)
2-18-4292 töötutoetus ca 120 eurot ja lastetoetus 548.36 eurot. Ajutisele haldurile nähtavatest registerandmetest ja Jana Kraav’i kinnitusel laekub lastetoetus tema tütre, B. K, arvelduskontole EExxxx. Järelepärimiste teel kogutud andmetel on Jana Kraav varaks igakuine sissetulek töötutoetus ja lastetoetus kokku ligikaudu 668.36 eurot. Mistahes muu vara puudub.
6.Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt on Jana Kraavi ettemaksukontole seatud kohtutäituri arestinõue summas 8 904.10 eurot. Swedbank AS on broneerinud arvelduskonto 56.65 euro ulatuses (s.o hooldustasud) ja kontole on arvestatud viivis 0.01 eurot. Creditstar Estonia AS-i nõue tulenevalt 22.09.2006 sõlmitud laenulepingust 39183 (laenusumma 191.73 eurot) on 191.73 eurot. Laenuandja lepingu järgi SMS Laen OÜ. Telia Eesti AS nõue lõpetatud sideteenuse eest on 2008 aastast summas 116.35 eurot. IPF Digital Estonia OÜ on teatanud, et on Jana Kraav’i vastu olnud nõude 30.09.2014 loovutanud TCM Estonia OÜ-le. TCM Estonia OÜ esindaja on teatanud, et vastav nõue on aegunud. Täitemenetluse registri andmetel on Jana Kraavi suhtes menetluses seitse täiteasja: 1) 158/2017/1013, sissenõudja Moe 7 KÜ, nõue 1 115.91 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 2) 158/2014/2225, avamise kuupäev 21.10.2014, sissenõudja Moe 7 KÜ, registrikood 80236337, nõue 3 287,57 eurot, nõude jääk 3 072,88 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 3) 163/2013/362, sissenõudja Cityinvesteeringud & Konsultatsioonid AS, nõue 9 390.74 eurot, kohtutäitur Kersti Vilbo; 4) 158/2011/2703, sissenõudja Swedbank AS, nõue 183.55 eurot, nõude jääk 4.23 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs; 5) 140/2011/594, sissenõudja Julianus Inkasso OÜ, nõue 690.67 eurot, nõude jääk 599.21 eurot, kohtutäitur Tatjana Afanasieva; 6) 140/2011/485, sissenõudja Julianus Inkasso OÜ, nõue 1 991.47 eurot, kohtutäitur Tatjana Afanasieva; 7) 140/2008/159, sissenõudja Balti Investeeringute Grupi Pank AS, nõue 3 177.03 eurot, kohtutäitur Tatjana Afanasieva, nõude jääk 499.71 eurot. Jana Kraavi suhtes on lõpetatud kokku seitse täiteasja. Jana Kraav’i kohustused on järelpärimiste teel kogutud andmetel kokku 7 148.44 eurot.
7.Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kohustuste võtmine, hindamata täpselt rahalisi võimalusi kohustusi täita, ning võlgnevuste tekkimine majanduslikult raske ajal, mil kasvatas üksi nelja alaealist last. Maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et võlgnikul puudus laste kõrval võimalus käia tööl, et teenida suuremat tulu, ning mille tulemusel puudusid rahalised vahendid olemasolevate ja jooksvate kohustuste korrapäraseks täitmiseks. Rahalise olukorra parandamiseks võetud laenukohustused on võlgnik oma selgituste kohaselt täitnud. Täitmata on kohustused seonduvad peamiselt varasema elukoha, korteriomandiga aadressil xxxx, xxxx vald, ning millele lisanduvad täitemenetluste läbiviimistega seonduvad täitemenetluste kulud. Ajutise halduri poolt kogutud ja esitatud andmetest tulenevalt puuduvad Jana Kraav’il rahalised vahendid kohustuste koheseks täitmiseks. Arvestades, et võlgniku varaks on vaid igakuine töötu- ja lastetoetus (ligikaudu 668.36 eurot) ning et võlgniku arvelduskonto tuleb TMS § 132 alusel vabastada 1 000.01 euro ulatuses, siis ei ole võimalik võlgniku igakuiste laekumiste arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võttes arvesse, et sissenõutavaks muutunud nõudeid, täitementluste algatamise aega ning nõude summasid, siis on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik muutus püsivalt maksejõetuks siis, kui muutusid sissenõutavaks Julianus Inkasso OÜ nõuded, summas 2 682.14 eurot, ja alustati täitemenetlust nõuete sissenõudmiseks (märtsis 2011). Võlgnik on maksejõuetu ja tegemist on maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur ei ole kontrollperioodil tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid PankrS § 110-114 alusel.
8.Ajutine haldur palus PankrS § 23, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, vabastada haldur tema ülesannetest, välja mõista Maarja Roht’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 640 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot 3 (5)
2-18-4292 välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 243 eurot võlgnikult, tasu kanda Maarja Roht’i arveldusarvele nr EE742200001104322036.
KOHTUISTUNG
9.Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde.
10.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde ning lisas, et tänase seisuga ei näe ta alust pankroti välja kuulutamiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
12.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
13.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töötutoetus, mis ajutise halduri kohaselt on 120 eurot kuus ja kohtuistungil antud võlgniku selgituste kohaselt umbes 100 eurot kuus ning lastetoetus kokku ligikaudu 548.60 eurot. Võlgnikul lasuvad kohustused 7 148.44 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku ülalpeetavate arvu arvestades tuleb tema arvelduskonto TMS § 132 alusel vabastada 1 000.01 euro ulatuses. Sellega on kohus tuvastanud, et võlgniku sissetuleku arvelt üldse ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada.
14.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 07.05.2018 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Jana Kraav’i võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 740 eurot ettetasumiseks kuni 22.05.2018, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
15.Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleb jätta pankrott välja kuulutamata, sest pankrotimenetlusel puudub perspektiiv. Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid üldse rahuldada, sest võlgniku sissetulekust, s.o töötutoetusest ja lastetoetusest, ei ole võimalik kohustusi 4 (5)
2-18-4292 täita. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on kinnitanud, et ta on töötu ning lähitulevikus ei teki tal sissetulekuid. Seega ei ole tõenäoline, et võlgnik ka tulevikus tulutoovat tegevust leiab. Selle ja võlgniku kohustuse suurust arvestades ei ole võimalik võlgniku pankrotti välja kuulutada, sest ilmselt kohustustest vabastamise menetluse käigus ei suuda võlgnik kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei suuda võlgnik pankrotimenetluses menetluskulusid tasuda.
16.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku varast ei jätku kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
17.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
18.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 8 tunni eest summas 640 eurot, sh sotsiaalmaks 33% summas 158.80 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 (sh sotsiaalmaks 33%) ja ülejäänud summa, s.o 243 euro (sh sotsiaalmaks 33%), palub haldur välja mõista võlgnikult.
19.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
20.Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu Maarja Roht’ile. Ajutise halduri tunnitasu suurus 80 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab Maarja Roht’ile riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks 33%). Ülejäänud summa 243 eurot (640 – 397) mõistab kohus Maarja Roht’i kasuks välja võlgnikult.
21.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.