Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-17-121130 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorraldu-se (TsMS § 142 lg 2). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Creditstar Estonia AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 18.08.2016.a. lepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot. Lepingu alusel kostja sai tarbijakrediiti 19.08.2016.a. 500 eurot. Seoses tarbimiskrediidi lepingu sõlmimisega on kostja tuvastanud enda isiku. Kostjat on teavitatud krediidiga seotud kuludest. Credit Estonia AS kandis kostja poolt näidatud pangakontole laenu kokku summas 500 eurot. Kostjale saadeti arve ja saldoteatis. Kostja on teinud laenu tagasimakseid summas 219.26 eurot. Creditstar Estonia AS on saatnud kostjale meeldetuletusi ja teatisi, milles on palunud kostjat tasuda võlgnevus. Kostja pole võlgnevust tasunud ega meeldetuletustele reageerinud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude Era Liisingu Inkassoteenused AS-le. Hageja palub välja mõista SXXX KXXXilt Era Liising Inkassoteenused AS-i kasuks 410,66 eurot põhivõla, eurot laenuintressi, 210,34 eurot tagasiulatuva viivise, 30 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulutuste, 125 eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabi kulude katteks. Hageja leiab oma 08.02.2018 seisukohas, et kostja isiku on tuvastanud postkontori töötaja IDkaardi alusel, laenuraha on kantud kostja isiklikule arvele pangas. Kostja isiklikult pangaarvelt on tehtud laenu tagasimakseid, mis pole kelmuskuriteole iseloomulik. Hagejal puudub juurdepääs kriminaalasjale 17233000285. Kirjalikus vastuväites toodud asjaolu tõendamise kohustus on kostjal. Juhul, kui kostja vastuväide vastab tegelikkusele, ei ole kostjal takistusi kriminaalasjast andmete saamisega ja kohtule esitamisega oma vastuväite kinnituseks. Hageja esitas 15.05.2018 kohtule täpsustatud nõude, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 540 eurot, millest laenu põhiosa summas 280,74 eurot, laenu intress summas 230,15 eurot, viivis summas 16,49 eurot, võla sissenõudmise kulud 12,62 eurot ning alates 16.05.2018.a kuni põhinõude summa 280,74 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud ning alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-17-121130 Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kostja laenu võtnud ning selle suhtes on algatatud kriminaalasi. Kohus andis kostjale tähtaja omapoolsete väidete tõendamiseks TsMS § 230 lg 1 alusel. Kostja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil, mis toimus 14.05.2018 jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde. Esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja ei ole istungile ilmunud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis tõendaks, et algatatud on kriminaalasi. Kostja on tasunud tagasi laenust 219,26 eurot. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus võttis istungi ajal kostjaga ühendust telefoni teel, kus kostja kinnitas, et on kutse kätte saanud, kuid prokurör soovitas, mitte istungile tulla. Kohus selgitas kostjale, et asjas tehakse otsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda võlgnevus nõuetekohaselt kindlaksmääratud tähtajal. Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ja laenu saanud. Kostja ja hageja (nõude loovutaja Creditstar Estonia AS) vahelist võlasuhet reguleerivad raha üleandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingu3

2-17-121130 pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas. Postkontoris isikusamasuse tuvastamisel avaldas kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega oli kostja poolt isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastamine äratuntavalt väljendatud tahe. Kui kostjal oleks puudunud tahteavaldus, oli kostjal võimalus jätta isikusamasuse ankeet allkirjastamata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja väide, et laenu ei ole võtnud ning algatatud on kriminaalasi, on tõendamata. Kostja väidab, et laenu on antud mitte talle, kuid tema dokumendi alusel. Kohus selgitab, et isikul on kohustus hoida oma dokumenti moel, mis ei võimalda kolmandatel isikutel saada andmeid, mis võimaldaks laenulepingute sõlmimise. Isikusamasuse tuvastamise ankeedil ja dokumendil olevad allkirjad on sarnased. Seega ei saa olla kahtlust, et kostja käis isiklikult postkontoris ankeeti allkirjastamas. Laenusumma on kantud kostja arvele, millele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Pigem on kostja laenust tagasimakseid teinud kolmel korral 27.09.2016 summas 69 eurot, 08.10.2016 summas 74,44 eurot ning 23.11.2016 summas 75,82, kokku 219,26 eurot. Eeltoodust järeldab kohus, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.

Intress ja viivis VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on antud laenu majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu lisas on konkreetselt intressi summa välja toodud, seega ei saanud kostjale jääda intressi määr ja summa arusaamatuks. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, sest hageja nõua seadusest tulenevalt viivisemääras viivist, milleks on 0,02% päevas.

2-17-121130

Võla sissenõudmiskulud VÕS § 1131 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 30 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Nimelt on hageja kostjale korduvalt edastanud SMS-i teel sõnumeid, mis on tasulised. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 ja lg 2.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldati, seega jätab kohus hageja kindlaksmääratud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 125 eurot ja õigusabikulud kokku 267 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 125 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud summas 267 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.