Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 25. mai 2018. a
Tsiviilasja number
2-16-11693
Tsiviilasi
Nina Voystriku hagi Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. detsembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nina Voystriku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Nina Voystrik (isikukood: XXX), esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu (registrikood: 80003047), esindaja Paul Paas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nina rahuldamata.
Voystriku
apellatsioonkaebus
2.Lugeda Viru Maakohtu 27. detsembri 2017. a kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:
2.1. Jätta Nina Voystriku hagi Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu vastu korteriühistu
16.06.2016 üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise kohta kehtetuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.2. Jätta menetluskulud täies ulatuses Nina Voystriku kanda ja välja mõista Nina Voystrikult kostja menetluskulude hüvitamiseks Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu kasuks 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Välja mõista Nina Voystrikult Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud suuruses.
3.Jätta ülejäänud osas Viru Maakohtu 27. detsembri 2017. a otsus muutmata.
4.Keelduda asja juurde võtmast apellatsioonkaebuse lisasid 2-3 ja lugeda need Nina Voystrikule tagastatuks.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Nina Voystriku kanda. Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistul puuduvad ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nina Voystrik (hageja) esitas 2. augustil 2016 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu (kostja) vastu kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 16. juunil 2016 kostja üldkoosolek, kus võeti vastu otsus nr 7, mille kohaselt alates septembrist 2016 tuleb arvestada tarbitud soojust uue skeemi järgi, s.o 11% üldarvesti järgi tarbitud soojusest jagatakse kõikide korterite vahel köetava pinna järgi
vastavalt projektile (kooskõlas Osaühingu RevPro Est 2015 tehnoloogilise arvestusega) ja 89% soojusest jaotatakse vastavalt korteriomanike poolt esitatud soojustehnilisele arvestusele. Hageja leiab, et nimetatud otsus tuleb tunnistada mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 241 lg 1 alusel tühiseks. Kinnitatud arvestusmetoodika põhineb kostja juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasemate otsustega. Vaidlustatud otsus on segane ja arusaamatu. Vastu võetud metoodika ei lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid juhatuse arvestusest. Korteriomanikud tutvusid uue soojuse arvestamise alustega 16. juuni 2016 üldkoosolekul. Arusaamatu on üldkoosoleku otsuses viide maja projektile. Üldkoosoleku otsuses on viide Osaühingu RevPro Est poolt koostatud soojustehnilistele arvestustele. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid arvestusi tellinud ja üldkoosolek ei ole selliseid arvestusi kinnitanud. Vastu võetud arvestamise alused ei ole teostatavad, sest soojusarvestid on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne küttesüsteem.
2.Kostja hagiga ei nõustunud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole välja toodud ühtegi MTÜS § 241 lõikes 1 toodud põhjust, mille alusel saaks tuvastada kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse punkti nr 7 tühisust. Kostja 16. juuni 2014 üldkoosolekul otsustati, et Osaühing RevPro Est koostab arvestuse, mille kohaselt tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutataval pinnal. Detsembris 2014 esitas Osaühing RevPro Est kostjale arvestuse „Elamu üld-ja üldkasutatava pinna vastavuse määramine korterelamus Pärna tn 39“. Viidatud arvestuse alusel võttis 16. juunil 2016 toimunud üldkoosolek vastu üldkoosoleku otsuse punkt nr 7. Arvestuse koostamisel on võetud arvesse elamu üldkasutatav köetav pind ja arvestatud välja üldkasutatava pinna osa elamu üldpinnast. Korteriomaniku arvamusest elamu üldkasutatava pinna suurus ega suhe elamu üldpinda ei muutu. Hageja väide, et temale ei tutvustatud eelnevalt Osaühing RevPro Est arvestust on väär, sest antud dokumenti arutati üldkoosolekul juba aastal 2015. Hageja ei küsinud kostja juhatuselt protokolli. Juhatus pani elamu sissekäikudesse üles väljavõtte üldkoosoleku protokolli otsustest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 27. detsembri 2017 otsusega hageja hagi tuvastada kostja 16. juuni 2016 (maakohtu otsuse resolutsioonis ekslikult märgitud 2017) üldkoosoleku keskkütte kulu arvestamise uute aluste vastuvõtmise otsuse kehtetus, rahuldamata. Maakohus jättis kostja menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 360 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase täitmiseni. Hageja taotles hagiavalduses kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse punkt-i 7 kehtetuks tunnistamist. Menetluses selgus, et viide p-le 7 on ekslik, sest kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku protokollis puudub punkt 7 (I kd tl 146-148, tõlge II kd tl 3-6). Maakohus leidis, et pooled on menetluse kestel ühtemoodi aru saanud vaidluse esemest, s.o tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu uue arvestamise korra vastuvõtmise kohta kehtetus. Eksimus tulenes kostja juhatuse poolt korteriomanikele saadetud otsuse kokkuvõtte vormistusest. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja liige ja kostja 12. juuni 2014 (maakohtu otsuse põhjendustes ekslikult märgitud 16. juuni 2014, I kd, tl 139 tõlge) üldkoosolek otsustas, et
kostja tellib Osaühingult RevPro Est arvestuse, milles tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutataval pinnal (I kd, tl 132-134). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsus, millega võeti vastu keskkütte kulu arvestamise uued alused, on tühine või mitte. Maakohus leidis, et hageja ei suutnud asja arutamisel selgelt välja tuua tühisuse alust. Hageja väide, et kostja juhatuse tegevus ja otsused, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja mis on vastuolus korteriomanike 12. juuni 2014 otsustega, on paljasõnaline. Kostja üldkoosoleku 12. juuni 2014 otsusega otsustati, et kostja tellib Osaühingult RevPro Est arvestuse, kus tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutataval pinnal. Hageja muutis menetluse keskel nõuet ja palus tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise kehtetus. Maakohus möönis, et vaidlustatud otsuse sõnastus on keeruline. Maakohus leidis, et otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole see, kui ühele korteriomanikule ei ole keskkütte kulu arvestamise uued alused piisavalt selged. Korteriomanik saab sellisel juhul taotleda ühistu juhatuselt kulu arvestamise selgitamist. Juhul, kui arvestamise alused on arusaamatud rohkem kui ühele korteriomanikule, tuleks korteriühistul kaaluda otsuse muutmist viisil, mis tagaks otsusest selge ja ühesuguse arusaamise kõigile korteriomanikele. Hageja ei ole piisavalt selgitanud ega tõendanud oma väidet, et vastu võetud metoodika ei lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid „juhatuse arvestusest“. Maakohus selgitas, et kostja esitas 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuse alusel tellimuse Osaühingule RevPro Est. Kuna hageja osales 12. juuni 2014 üldkoosolekul (I kd, tl 132-134, 139), pidi ta olema teadlik, et kostja kavatseb muuta keskkütte arvestamise aluseid. Keskkütte arvestamise metoodika muutmist arutati ka kostja 31. mai 2016 üldkoosolekul (I kd, tl 136-138).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hageja hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas maakohus valesti hageja poolt esitatud nõudeid ja dokumente. Maakohus ei uurinud piisavalt tähelepanelikult 12. juunil 2014 ja 16. juunil 2016 toimunud üldkoosolekute protokolle ja vastuvõetud otsuseid. Samuti ei uurinud maakohus tähelepanelikult poolte poolt kohtuistungil avaldatut. Kostja 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati teha tarbitava soojuse ümberarvestus ja märkida soojuskaod üldkasutatavates kohtades eraldi reana. Osaühing RevPro Est poolt ettevalmistatud arvutus käsitleb üldkasutatavate ruumide ruutmeetreid ja kui palju majas tarbitavast keskküttest protsentuaalselt kuulub üldkasutatavate ruumide kütmisele. Osaühing RevPro Est arvestus ei käsitle majas olevate korterite soojuse tarbimist ega soojuskadude arvestust. Kostja 12. juuni 2014 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud maja soojuskadude kindlaksmääramise ja eristamise ja 16. juuni 2016 üldkoosolekul üldkasutatavate kohtade soojendamiseks mineva soojuse tasumise korra. Hageja hinnangul põhineb uus metoodika andmetel, mida tegelikult ei ole ja 89% korteriomanike poolt majas tarbitud soojusest arvutatakse puuduvate soojustehniliste arvutuste alusel. Kostja 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt tuli teostada korterite poolt tarbitud soojuse ümberarvestus ja märkida soojuskaod üldkasutatavates kohtades eraldi reana. Töid
teostas litsentseeritud firma Osaühing RevPro Est. Kohtule esitatud kostja 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokollile on juurde kirjutatud, et peale arvutuse kättesaamist võtta see tegevusse. Küttekulude jaotust teostada uuest küttehooajast uue skeemi alusel. Hageja poolt kohtule esitatud 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuses sellised ettepanekud puuduvad. Hageja mäletab, et 12. juuni 2014 üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid küttekulude jaotamise kohta uuest küttehooajast. Maakohus jättis antud asjaolu tähelepanuta. Küttekulude jaotuse uut korda oleks kostja pidanud rakendama alates 2015/2016 kütteperioodist. Uus metoodika kinnitati teistkordselt ja hakati kasutama alles 2016/2017 kütteperioodil. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja ei rakendanud uut küttekulude jaotamise korda 2015/2016 kütteperioodil. Maakohtu järeldus, et kostja kavatses muuta maja poolt tarbitava keskkütte arvestamise korda 2014. aastal, ei põhine asja materjalidel. Sellise otsuse võttis kostja vastu 16. juuni 2016 üldkoosolekul. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja 31. mai 2016 üldkoosolekul arutati keskkütte arvestamise metoodika muutmist, sest sel kuupäeval toimus kostja juhatuse koosolek, mitte kostja üldkoosolek. Hageja ei nõustu maakohtu selgitusega, et juhul kui korteriomaniku jaoks on kütte kulu arvestamine ebaselge, on korteriomanikul võimalik küsida kostjalt selgitust. Juhul, kui hageja oleks pöördunud kostja juhatuse poole ja palunud selgitusi keskkütte kulu arvestamise uue metoodika kohta, oleks juhatus vastanud, et nimetatud metoodika on kinnitatud üldkoosolekul ja otsuses on kõik kirjas. Ka maakohus, peale kahte kohtuistungit ja kostja selgitusi, ei suutnud vastuvõetud metoodikat lõpuni mõista. Hageja korterisse on paigaldatud lokaalne gaasiküte, millega hageja oma korterit kütab. Uus keskkütte arvestamise metoodika sellega ei arvesta. Seega peab hageja peale keskkütte uue arvutusmetoodika kinnitamist maksma samade ruumide eest kaks korda. Kohtuistungil esitas hageja maakohtule soojustehnilise arvestuse koopia, mille maakohus jättis tähelepanuta. Hageja tellimusel on OÜ Buroff poolt aastal 2001 koostatud arvutus hageja korteris soojustehnilise koormuse muutumise ja köetava jääkpinna kohta, millest on ka kostjat teavitatud. Kostja on seda aktsepteerntud. Hageja kasutab gaasikütet aastast 2001.
5.Kostjale toimetati hageja apellatsioonkaebus koos ringkonnakohtu määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta kätte 22. märtsil 2018 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja palus apellatsioonkaebusele hilinemisega saadetud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse resolutsioonis hagi rahuldamata jättes nimetanud kostja üldkoosoleku otsuse kuupäevaks 16.06.2017. Hageja taotles kostja 16.06.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega vaidlustatud otsuse kuupäeva märkimisel, mis kuulub kõrvaldamisele kaebusest olenemata. Hageja apellatsioonkaebuse lisad 2 ja 3 tuleb hagejale tagastada. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse juurde maakohtu otsuse praeguses tsiviilasjas, mille seaduslikkust ja põhjendatust ringkonnakohus apellatsiooni korras kontrollib.
Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on OÜ Buroff soojustehnilise arvutuse esitanud apellatsioonimenetluses hilinenult ning tagastab selle hagejale. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi TsMS § 652 lõikes 3 nimetatud asjaolule, mis oleks aluseks tõendi vastuvõtmisele ringkonnakohtus. Pool ei või TsMS § 652 lg 6 järgi apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet.
7.Hagiavalduses palub hageja tunnistada kehtetuks kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsus nr 7. Maakohus tuvastas, et hageja viide p-le 7 on ekslik, sest kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku protokollis puudub punkt 7 (I kd tl 146-148, tõlge II kd tl 3-6). Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu seisukohta, et vaidluse esemeks on tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu uue arvestamise korra vastuvõtmise kohta kehtetus. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2018, seega enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Hageja tugineb hagis mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1, mille järgi on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja hagis ühelegi nimetatud sättes loetletud eeldusele tuginenud. Korteriühistuseaduse (KÜS(1995)) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ei nimetanud. Hageja nõude õiguslik alus on üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 24 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus pöörduda ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagi on esitatud maakohtule 2. augustil 2016, seega tähtaegselt.
8.Hageja tugineb hagis sellele, et üldkoosoleku otsusega kinnitatud arvestusmetoodika põhineb korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasemate otsustega. Hageja leiab, et kinnitatud arvestusmetoodika on segane ja arusaamatu ning seetõttu ei saa seda kasutada. Soojusarvestid on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne küttesüsteem. Vastu võetud metoodika ei lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid juhatuse arvestusest. Korteriomanikele ei tutvustatud eelnevalt uusi tarbitud soojuse arvestamise aluseid. Üldkoosoleku otsuses on viide OÜ RevPro Est koostatud soojustehnilistele arvestustele, kuid hageja ei olnud sellistest arvestustest eelnevalt teadlik. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid arvestusi tellinud ja üldkoosolekul ei ole selliseid arvestusi kinnitatud. Praegusel juhul on korteriomanikud 16. juuni 2016 üldkoosolekul otsustanud muuta korterelamu üldkasutatavate pindade küttekulude jaotumise metoodikat. Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1 tulenevast erinev regulatsioon majandamiskulude kandmisel pidi üldjuhul tulenema korteriühistu põhikirjast. Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse KOS (2000) § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. KOS (2000) § 15 lg 3 järgi võivad kokkuleppeid arvestades korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Sama põhimõte tuleneb ka AÕS § 72 lg-st 1, mille järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda vaidlusaluse otsusega vastuvõetud
küttekulude jaotuse muudatus kaasomandi majanduslikku otstarvet ega ka küttekulude jaotust üldiselt, vaid on eelkõige suunatud mitteeluruumide kasutamisega seotud täiendavate kulude hüvitamisele. Nimetatu toimub aga samuti vastavalt korteriomandi suurusele (I kd, tl 155 pöördel).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Kostja ei ole tuginenud mitte ühelegi seadusest tulenevale keelule või kostja põhikirja sättele, mida hageja poolt vaidlustatud kostja üldkoosoleku otsuse säte rikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse p-s 1.1 nimetatud vastuolu 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuse p-i 5 sõnastuse ja vaidlustavava otsuse sõnastuse vahel puudub. Hageja sellekohased väited on vastuolulised ja põhjendamata. Hageja leiab ka ise, et OÜ RevPro Est pidi 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuse järgi ette valmistama arvutuse, mille alusel saaks kostja teha üldkasutavatel pindadel tarbitud soojuse ümberarvestuse. See, et OÜ RevPro Est pidi lisaks välja tooma soojuskaod, ei mõjuta aga küttekulude arvestust. Seega vastab jääkkütte ümberarvestuse otsustamine 16. juuni 2016 kostja 12. juuni 2014 üldkoosolekul otsustatule. 12. juuni 2014 üldkoosolekul otsuse p-s 5 on selgelt ja üheselt arusaadavalt (I kd, tl 141) kirjas: „teostada alternatiivküttega korterite jääkkütte ümberarvestus“. Kostja ei ole seda otsust vaidlustanud. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostja 12. juuni 2014 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud maja soojuskadude kindlaksmääramise ja eristamise ning 16. juuni 2016 üldkoosolekul üldkasutatavate pindade soojendamiseks mineva soojuse tasumise korra kohta. Asjaolu, et küttekulude ümberarvestust ei tehtud varem, ei ole aluseks üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele. Kostja on korteriühistu, kostja esindaja väitel ei jõutud uut süsteemi varem rakendada (I kd, tl 155). See, et 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokollis oli märge kohese töösse võtmise kohta ei muuda samuti 16. juuni 2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtivust. Hageja väited, et kohus peaks eelistama originaaldokumendile väljavõtet (I kd, tl 154 pöördel) on õiguslikult põhjendamatu.
10.Hageja väitel tasub ta kahekordselt üldkasutatavate ruumide eest, hageja ei ole seda menetluses kohtule põhistanud, samuti ei ole hageja esitanud korteriomanike ühisuse otsust tema üldisest küttesüsteemist eraldamise suhtes. Hageja väide, mille kohaselt tema küttesüsteemist eraldamine on aktsepteeritud teiste korteriomanike poolt, ei tähenda korteriomanike vastavasisulist otsust, kostja on ka sellele tuginenud oma 21. augusti 2017 menetlusdokumendis. Kohtuistungite protokollidest ei tulene, et kostja esindaja ei oleks suutnud mõista kostja üldkoosoleku otsusega kehtestatud kulude arvestamise korda. Vastupidi, kostja esindaja väitel on arvestus lihtne ja selge (I kd, tl 155). Kostja esindaja selgitas, et 11% kogu küttekuludest arvestatakse üldkasutatavate pindade kütmiseks, mis kuulub korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suuruse alusel jagamisele. Kuigi maakohus on pidanud otsuse põhjendustes kostja otsuse sõnastust ebaselgeks, on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejal on võimalus kostjalt selgitust nõuda. Seda oli hagejal võimalik teha ka 12. juuni 2014 üldkoosoleku järel. Hageja väide, et selgituse küsimine välistab kohtuvaidluse võimaluse, on paljasõnaline. Asjas on toimunud mitu kohtuistungit eelkõige hageja esindaja esitatud taotluste tõttu (I kd, tl 154 pöördel).
11.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid maakohtus summas 360 eurot. Ringkonnakohtus kantud menetluskulusid ei ole kostja menetluskulude nimekirjas välja toonud. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kostjal ringkonnakohtu menetluses hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.