1.Jätta N. V. hagi KÜ Pärna 39 vastu tuvastamaks KÜ Pärna 39 16.06.2017 üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise kohta kehtetus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses N. V. kanda ja välja mõista N. V.ult kostja menetluskulude hüvitamiseks KÜ Pärna 39 kasuks 360 (kolmsada kuuskümmend). Välja mõista N. V.ult KÜ Pärna 39 kasuks viivis menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud suuruses.
Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib
apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.N.V. esitas 02.08.2016 Viru Maakohtule hagi KÜ Pärna 39 vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.06.2016 KÜ Pärna 39 üldkoosolek. Üldkoosolekul võeti vastu otsus nr 7, mille kohaselt alates 2016 septembrist tuleb arvestada tarbitud soojust uue skeemi järgi: 11% üldarvesti järgi tarbitud soojusest jagatakse kõikide korterite vahel köetava pinna järgi vastavalt projektile (kooskõlas 2015 tehnoloogilise arvestusega – 11% ühiskasutuses olevad kohad, töid teostas Rev Pro Est OÜ), 89% jaotatakse vastavalt korteriomanike poolt esitatud soojustehnilisele arvestusele. Hageja soovib nimetatud otsust vaidlustada. Hageja leiab, et nimetatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada MTÜS § 241 lg.1 alusel, sest kinnitatud arvestusmetoodika põhineb korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasemate otsustega. Kinnitatud arvestusmetoodika on segane ja arusaamatu ning seetõttu ei saa seda kasutada. Vastu võetud metoodika ei lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid juhatuse arvestusest. Korteriomanikele ei tutvustatud eelnevalt uusi tarbitud soojuse arvestamise aluseid. Korteriomanikud tutvusid alustega alles 16.juuni 2016 üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsuses on viide maja projektile. Selline viide on arusaamatu. Üldkoosleku otsuses on viide RevPro OÜ koostatud soojustehnilistele arvestustele, kuid hageja ei olnud sellistest arvestustest eelnevalt teadlik. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid arvestusi tellinud ja üldkoosolekul ei ole selliseid arvestusi kinnitatud. Vastu võetud arvestamise alused ei ole teostatavad, sest soojusarvestid on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne küttesüsteem.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt MTÜS § § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hagiavalduses ei ole välja toodud ühtegi MTÜS § § 241 lõikes 1 toodud põhjust, mille kohaselt saaks tuvastada kostja 16.06.2016 üldkoosoleku otsuse punkti nr. 7 tühisus. Hagiavalduses ei ole hageja nõus kostja üldkoosolekul kinnitatud soojusenergia arvestusmetoodikaga, sest metoodika põhineb korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mis on vastu võetud korteriomanike arvamusi arvestamata ning uus otsus on vastuolus varasema otsusega. Tegelikult on korteriühistu 16.06.2014 üldkoosolekul otsustatud, et RevProEst OÜ koostab töö, mille kohaselt tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutatavates ruumides. 2014 aasta detsembris koostas OÜ RevProEst „Elamu üld-ja üldkasutatava pinna vastavuse määramine korterelamus Pärna tn 39“. Eelmainitud spetsialistide poolt koostatud arvestuse alusel võttis 16.06.2016 korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse punkti nr 7. Seega tegemist ei ole korteriühistu juhatuse suvaga nagu väidab hageja. Arvestuse koostamisel on arvesse võetud elamu kõik üldkasutatavad köetavad pinnad ja välja arvestatud
üldkasutatavate pindade osa elamu üldpinnast. Korteriomaniku arvamusest elamu üldkasutatavate pindade suurus ega suhe elamu üldpindadesse ei muutu. Hageja väide, et temale ei olnud eelnevalt tutvustatud OÜ RevProEst arvestust on väär, sest seda dokumenti arutati juba 2015 aasta üldkoosolekul. Hageja ei ole korteriühistu juhatuselt protokolli küsinud. Juhatus riputas elamu sissekäikudesse ülesse väljavõtte üldkoosoleku protokollist, mis kajastab koosolekul vastu võetuid otsuseid. Samas kostja tuletab meede, et protokoll ei ole stenogramm. Seega hagi nõuded hagis kirjeldatud kujul tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvunud hagimaterjalidega, leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese: tuvastada KÜ Pärna 39 16.06.2017 üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise kohta kehtetus. Hageja on hagis taotlenud 16.06.2016 üldkoosoleku otsuse p.7 kehtetuks tunnistamist, kuid menetluse käigus selgus, et viide p-le 7 on ekslik, sest tegelikus 16.06.2016 üldkoosoleku protokollis otsuse p.7 puudub (tl 146-148 tõlge toim nr 2. tl 3-6). Samas on pooled menetluse kestel mõlemad ühtemoodi aru saanud vaidluse esemest: tuvastada KÜ Pärna 39 16.06.2017 üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise kohta kehtetus. Eksimus tulenes korteriühistu juhatuse poolt korteriomanikele saadetud 16.06.2017 otsuse kokkuvõtte vormistusest, mis erines tegelikust üldkoosoleku protokollist vaidlustatud osas üksnes vormiliselt.
5.Hageja on esitanud järgmised väited korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks: 1) Otsus keskkütte kulu arvestamise uute aluste vastuvõtmise kohta tuleb kehtetuks tunnistada MTÜS § 241 lg.1 alusel, sest kinnitatud arvestusmetoodika põhineb korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasema 12.06.2014 otsustega. 2) Kinnitatud arvestusmetoodika on segane ja arusaamatu ning seetõttu ei saa seda kasutada. Arvestamise metoodika ei ole teostatav, sest soojusarvestid on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne küttesüsteem. 3) Vastu võetud metoodika ei lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid juhatuse arvestusest. 4) Korteriomanikele ei tutvustatud eelnevalt uusi tarbitud soojuse arvestamise aluseid. Korteriomanikud tutvusid alustega alles 16.juuni 2016 üldkoosolekul. 5) Üldkoosoleku otsuses on viide maja projektile. Selline viide on arusaamatu. 6) Üldkoosoleku otsuses on viide RevPro OÜ koostatud soojustehnilistele arvestustele, kuid hageja ei olnud sellistest arvestustest eelnevalt teadlik. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid arvestusi tellinud ja üldkoosolekul ei ole selliseid arvestusi kinnitatud.
6.KÜS § 13 lg 1 kohaselt Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Vaidlustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus võeti vastu 16.06.2016. Seega on hageja vaidlustanud üldkoosoleku otsust tähtaegselt.
7.Pooled ei vaidle, et: 1) hageja on KÜ Pärna 39 korteriühistu liige; 2) korteriühistu 16.06.2014 üldkoosolek otsustas, et korteriühistu tellib RevProEst OÜ-lt töö, mille kohaselt tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutatavates ruumides (tl 132-134). Poolte vahel on vaidlus korteriühistu 16.06.2016 üldkoosoleku otsuse osas, millega võeti vastu keskkütte kulu arvestamise uued alused, kehtetus.
8.Hageja väide, et üldkoosoleku otsuse tuleb osaliselt keskkütte kulu arvestamise uute aluste vastu võtmise osas tühiseks tunnistada MTÜS § 241 lg.1 alusel, sest kinnitatud arvestusmetoodika põhineb korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasema 12.06.2014 otsustega. MTÜS § 241 lg.1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja ei suutnud asja arutamisel selgelt välja tuua tühisuse alust. Hageja väide, et korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasema 12.06.2014 otsustega, jääb paljasõnaliseks, sest 12.06.2014 otsusega vastupidiselt hageja väidetele otsustati, et korteriühistu tellib RevProEst OÜ-lt töö, mille kohaselt tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutatavates ruumides (otsuse p.5).
9.Menetluse kestel hageja muutis nõuet ja taotles tuvastada KÜ Pärna 39 16.06.2017 üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise kohta kehtetus. 9.1 Hageja esitas otsuse kehtetuks tunnistamiseks väite, et kinnitatud arvestusmetoodika on segane ja arusaamatu ning seetõttu ei saa seda kasutada. Arvestamise metoodika ei ole teostatav, sest soojusarvestid on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne küttesüsteem. Üldkoosoleku otsuses on arusaamatu viide maja projektile. Maakohus möönab, et vaidlustatud otsuse sõnastus on keeruline! Samas on ühistu üldkoosolek pidanud seda sõnastust korteriomanikele piisavalt selgeks ja teostatavaks ning vastava otsuse vastu võtnud. Korteriühistu tellimuse alusel koostas 2014 aasta detsembris s OÜ RevProEst „Elamu üld-ja üldkasutatava pinna vastavuse määramine korterelamus Pärna tn 39“ (tl 80-86). Kohus leiab, et kui ühele korteriomanikule ei ole keskkütte kulu arvestamise uued alused piisavalt selged, ei ole see asjaolu otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Korteriomanik saab sellisel juhul taotleda ühistu juhatuselt kulu arvestamise selgitamist. Juhul, kui arvestamise alused on arusaamatud rohkem kui ühele korteriomanikule, tuleks korteriühistul kaaluda otsuse muutmist viisil, mis tagaks otsusest selge ja ühesuguse arusaamise kõigile korteriomanikele. 9.2 Hageja esitas otsuse kehtetuks tunnistamiseks väite, et vastu võetud metoodika ei lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid „juhatuse arvestusest“. Kohus palus hageja esindajal seda väidet selgitada, kuid selgitused jäid ebapiisavaks. Maakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et korteriühistu üldkoosolek on oma otsuses viidanud korteriühistu poolt tellitud ja 2014 aasta detsembris koostatud „Elamu üld-ja
üldkasutatava pinna vastavuse määramine korterelamus Pärna tn 39“, so soojusenergia kulu arvestamise alustele, seega väide, et korteriühistu juhatus omavolitseb arvestuste tegemisel ja ei lähtu üldkoosoleku poolt kinnitatud soojuskulu arvestuste alustest, ei ole piisavalt tõendatud. 9.3 Hageja esitas otsuse kehtetuks tunnistamiseks väite, et korteriomanikele ei tutvustatud eelnevalt uusi tarbitud soojuse arvestamise aluseid. Korteriomanikud tutvusid alustega alles 16.juuni 2016 üldkoosolekul. Üldkoosoleku otsuses on viide RevProEst OÜ koostatud soojustehnilistele arvestustele, kuid hageja ei olnud sellistest arvestustest eelnevalt teadlik. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid arvestusi tellinud ja üldkoosolekul ei ole selliseid arvestusi kinnitatud Kostja vastuväidete kohaselt korteriühistu 12.06.2014 üldkoosoleku otsuse alusel esitatud tellimusele vastavalt koostas 2014 aasta detsembris RevProEst OÜ „Elamu üld-ja üldkasutatava pinna vastavuse määramine korterelamus Pärna tn 39“... . Seega pidi hageja, kes samuti osales 12.06.2014 üldkoosolekul (tl 132-134, 139) pidi olema teadlik, et korteriühistu kavatseb muuta keskkütte arvestamise aluseid. Tsiviilasja materjalide kohaselt arutati keskkütte arvestamise metoodika muutmist ka 31.05.2016 üldkoosolekul (tl 136138).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb kokku menetluskulude hüvitamist summas 360 eurot (tl 164-168). Maakohus leiab, et kostja menetlukulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub tervikuna rahuldamisele. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.