2-18-4065/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

15.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik XXX esitas 15.03.2018.a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik on sündinud XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX. Töökoht teadmata, võlgniku väitel püsiv sissetulek töötasu näol puudub. Igakuine sissetulek teadmata. Perekonnaseis: lahutatud. Abieluvara lepingut ei ole sõlmitud. Ülalpeetavad: Rahvastikuregistri andmeil on võlgnikul üks alaealine laps XXX, isikukood XXX, kes elab koos emaga. Võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatud andmete kohaselt omas võlgnik kohustusi pankrotiavalduse esitamise seisuga kokku summas 22 438,25 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 11 täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on 3489,46 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on võlgniku poolt esitatud andmeil OÜ Marketing Group, kelle ees on võlgnikul kohustusi summas 18 433,27 eurot. Laenuleping on sõlmitud 29.12.2016, laenu tagastamise tähtaeg oli 02.01.2018 ja laenusumma 15 000 eurot. Kummastav on asjaolu, et laen on välja antud sularahas, tagatiseta ja isikule, kelle suhtes on algatatud kokku 11 täitemenetlust. Vaatamata ajutise halduri korduvatele laenuandjale tehtud päringutele väljastada laenu andmist tõendav raamatupidamisdokument, ei ole seda esitatud. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad ning Maksuameti saldoteatise järgi on võlgnikul kohtutäituri arestinõue summas 4385,73 eurot ja trahvinõue summas 100 eurot. Võlgnik ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2016 ja 2017 aasta kohta. Arvestades eeltoodut, leiab ajutine haldur, et

võlgniku kohutuste suuruseks on umbes 23 000 eurot (koos Marketing Group OÜ laenuga). Tulenevalt Harju Maakohtu 01. aprilli 2018 kohtumäärusest on ajutise pankrotihaldur edastanud kohtutäituritele kohtumääruse võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamiseks. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused umbes summas 23 000 eurot. Võlgnik on seotud ja on olnud seotud juhatuse liikme või osanikuna alljärgnevate äriühingutega: Äriühingu nimi registrikood Juhatuse liige Osalus Tarandrum OÜ 14280339 XXX Puudub (alates 20.06.17) Montlucon OÜ 11267953 XXX Ainuosanik (kustutamishoiatus) (alates 09.03.12) Kristiine Baarid OÜ 11948357 XXX Ainuosanik (kustutamishoiatus) (alates 03.10.12) Westpartner OÜ 10997632 XXX Ainuosanik (maksuvõlg ca 11 000 eurot alates (alates 27.01.05) 11.01.10, kustutamishoiatus) Northern European Outdoor OÜ 11860243 XXX Puudub (maksuvõlg ca 29 000 eurot alates (alates 17.01.14) 2013) Tanken Invest (maksuvõlg ca 11424111 XXX 66,5% 88 000 eurot alates 2011, (alates 12.03.14) kustutamishoiatus) AS Kihnu Kinnisvara (maksuvõlg 10443299 XXX puudub ca 53 000 eurot) (nõukogu liige) On olnud seotud OÜ Taksorent (pankroti raugemine 11093513 XXX 2010) OÜ Fastfood (pankroti raugemine 11466782 XXX 2010) Lisaks eeltoodule on võlgnik olnud seotud veel üheksa äriühinguga, mis on registrist kustutatud või pankrotistunud. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: AS Swedbank konto nr XXX jääk 0 eurot. Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes summas 0 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad ning Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on ajutisele haldurile teadaolevalt liitunud kohustusliku kogumispensioniga, maksete kinnipidamise algus on 01.01.2004.a. Kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg. 9 alusel puudub pankrotihalduril võimalus kogumispensioni osakute realiseerimiseks. Seega ei saa võlgnikule kuuluvaid pensionifondi osakuid lugeda pankrotivara hulka ning nende arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotivalduse esitamise seisuga võlgniku selgitus kohaselt püsiv sissetulek puudub ning võlgniku väitel elatab ennast juhutöödega. Võlgniku teadaolevaks ainsaks varaks on võlgnikule kuuluvate äriühingute osad. Arvestades asjaoluga, et kõikides äriühingutes on majandusaasta aruanded koostamata või esitamata, on kõikidele äriühingutele tehtud kustutamishoiatused, kahel äriühingul on maksuvõlad ning seetõttu on ajutine haldur arvamusel, et nende äriühingute osad turuväärtust ei oma. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades. Kuna võlgnikul muu realiseeritav vara puudub, on

ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku pankrotiavalduses kinnitab võlgnik, et on olnud makseraskustes pikema aja jooksul, mistõttu jääb selgusetuks, milleks oli võlgnikul vaja võtta juurde lisakohustus, s.o laen summas 15 000 eurot, kui võlgnik ei ole suutnud täita oma eelnevast perioodist tulenevaid kohustusi (algatatud on 11 täitemenetlust perioodil 2007-2012). Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnikule kuulunud äriühingud (OÜ Taksorent ja OÜ Fastfood) pankrotistusid ning juhatuse liikmelt mõisteti välja menetluskulud, mida võlgnik ei suutnud tasuda. Üldjoontes võib nõustuda võlgniku pankrotiavalduse lisas väljatoodud maksejõuetuse põhjustega. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg-2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine haldur välja kuulutada XXX’i pankrot; välja mõista ajutise halduri tasu summas 540 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutused summas 31,51 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks, Purje tn 9, Tallinn, konto nr EE752200001120168326 Swedbank; ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (lisandub käibemaks) mõista välja riigi vahenditest; võlgnikult vande andmise korral võtta võlgniku vanne XXX`ilt. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku XXX’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 23 000 eurot, kuid ainsaks varaks võlgnikule kuuluvate äriühingute osad, mis ajutise halduri hinnangul turuväärtust ei oma. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 31,51 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 648 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 31,51 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik