nende Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja L V Kostja: S P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi S P vastu.
2.Välja mõista kostjalt S P (isikukood xxx) hageja Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks Swedbank AS ja kostja S P vahel 03.05.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust nr 23- xxx-RK ja 21.07.2023 sõlmitud krediitkaardikindlustuse kindlustusleppest nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1498,10 eurot, intressid 138,52 eurot, kindlustusmaksed 24,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 184,34 eurot ning viivised alates 20.03.2025 kuni põhinõude (1498,10 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Rahuldada hageja menetluskulude avaldus ning mõista välja kostjalt S P (isikukood xxx) hageja Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks hageja menetluskulud summas 350 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viiviseid VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-100696 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank AS (hageja) esitas 25.03.2025 hagi S P (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Swedbank AS ja kostja S P vahel 03.05.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust nr 23- xxx-RK ja 21.07.2023 sõlmitud krediitkaardikindlustuse kindlustusleppest nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1498,10 eurot, intresse 138,52 eurot, kindlustusmakseid 24,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 184,34 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 20.03.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23- xxx-RK kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni 1500 eurot, krediidi kulukuse määr 31,85% aastas, intressimäär 18% aastas.
4.Alates 01.11.2023 kehtima hakanud lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.4 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval (lepingu tingimused p 6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul, kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.15). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0.031% päevas, 11.15% aastas
5.Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 08.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 05.03.2024. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et 2
2-25-100696 täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtajal, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles alates 14.03.2024, mille tulemusena muutus ka põhiosa nõue sissenõutavaks.
6.Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 1845,68 eurot, millest põhiosa 1498,10 eurot, intress 138,52 eurot, põhiosa viivised 184,34 eurot ja kindlustusvõlgnevus 24,72 eurot.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
põhivõlg 1498,10 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 1498,10 eurot;
sissenõutavaks muutunud viivised 184,34 eurot, s.o põhinõudelt 1498,10 eurot alates 14.03.2024 kuni 19.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;
edasiulatuvad viivised põhinõudelt (1498,10 eurot) alates 20.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Hagiavalduse kohaselt on 03.05.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23- xxxRK puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja kontoväljavõttes ja maksehäireregistris (maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Krediidi taotlemise ajal töötas kostja xxx-s. Kostja keskmine sissetulek oli ca 662 eurot. Kostjal ei olnud krediidikohustusi Swedbank AS-is ega ka teiste krediidiasutuste ees. Kogu krediidilimiidi kasutusele võtmisel oli vaidlusaluse krediitkaardi kasutamise lepingu suurim intressi kuumakse 24,75 eurot, mis moodustas 4% kogu kostja keskmisest igakuisest sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal peale krediidikohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 638 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtunud regulaarseid majapidamiskulusid, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid.
9.Kostjale S P on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 11.04.2025, seega hagivastuse esitamise 14-päevane tähtaeg saabus 25.04.2025. Kostja tähtaegselt (s.o 25.04.2025) nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
11.Kohus tuvastab, et kostja S P ja hageja Swedbank AS sõlmisid 03.05.2023 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23xxx-RK, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1500 eurot (dtl 121 jj). Kostja Swedbank AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2023 ka krediitkaardikindlustuse kindlustusleppe nr XXX (dtl 134 jj).
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu 3
2-25-100696 lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on 03.05.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23xxx-RK puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja kontoväljavõttes ja maksehäireregistris (maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Krediidi taotlemise ajal töötas kostja xxx-s. Kostja keskmine sissetulek oli ca 662 eurot. Kostjal ei olnud krediidikohustusi Swedbank AS-is ega ka teiste krediidiasutuste ees. Kogu krediidilimiidi kasutusele võtmisel oli vaidlusaluse krediitkaardi kasutamise lepingu suurim intressi kuumakse 24,75 eurot, mis moodustas 4% kogu kostja keskmisest igakuisest sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal peale krediidikohustuste tasumist igakuiste muude (sh majapidamis-) kulutuste kandmiseks ca 638 eurot. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest ei nähtunud regulaarseid majapidamiskulusid, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 475 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid. 4
2-25-100696
19.Hageja poolt esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ja kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline täitma lepingut. 20.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1498,10 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 1498,10 eurot.
21.Kohus tuvastab, et 03.05.2023 sõlmisid pooled krediitkaardi kasutamise lepingu nr 23xxx-RK (dtl 122 jj), mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni 1500 eurot, krediidi kulukuse määr 31,85% aastas, intressimäär 18% aastas. Hageja esitatud arvestuse kohaselt kasutus kostja krediiti kogusummas 1498,10 eurot (dtl 175).
22.Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 08.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 05.03.2024. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi täiendavalt antud tähtajal, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles alates 14.03.2024, mille tulemusena muutus ka põhiosa nõue sissenõutavaks.
23.Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 1845,68 eurot (dtl 175), millest põhiosa 1498,10 eurot, intress 138,52 eurot, põhiosa viivised 184,34 eurot ja kindlustusvõlgnevus 24,72 eurot.
24.Kohtu hinnangul on hageja põhinõue põhjendatud 1498,10 euro ulatuses, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 1498,10 eurot. Seega kohus rahuldab hageja põhinõude.
25.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka lepingu ülesütlemise 14.03.2024 seisuga intresse 138,52 eurot (10.10.2023 intress 21,52 eurot, 10.11.2023 intress 23,25 eurot, 10.12.2023 intress 22,50 eurot, 10.01.2024 intress 23,25 eurot, 10.02.2024 intress 23,25 eurot, 10.03.2024 intress 21,72 eurot, 14.03.2024 intress 3,03 eurot). Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud intressinõue 138,52 eurot põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab intressinõude.
26.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingu kindlustusmaksed 24,72 eurot (10.10.2023 kindlustusmakse 8,24 eurot, 10.11.2023 kindlustusmakse 8,24 eurot, 10.12.2023 kindlustusmakse 8,24 eurot). Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud lepingu kindlustusmaksete nõue 24,72 eurot põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab nõude.
27.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 184,34 eurot, s.o põhinõudelt 1498,10 eurot alates 14.03.2024 kuni 19.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt (1498,10 eurot) alates 20.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja nii sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 184,34 eurot kui ka edasiulatuvate viiviste nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab viiviste nõuded.
28.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagiavalduse, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele poolte vahel 03.05.2023 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust nr 23xxx-RK ja 21.07.2023 sõlmitud krediitkaardikindlustuse kindlustusleppest nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1498,10 eurot, intressid 138,52 eurot, kindlustusmaksed 42,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 184,34 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates 20.03.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5
2-25-100696
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
30.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot (s.o hagiavalduse riigilõiv). 31. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot.
32.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 350 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
33.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust.
34.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
36.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.04.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu, e-posti teel ega teadaolevasse elukohta tähtsaadetisena saatmisega ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.