Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

AS STV esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Irina Makarenko vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 6. märtsil 2014. a tüüptingimustega liitumislepingu nr. 468430. Lepinguga liitus kostja MIX ja STV Digi paketi teenustega. Pooled sõlmisid 6. märtsil 2014. a seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed: digikaart Digi Smartcard ja digiseade TV Star-STV. Hageja põhivõlg on kujunenud kostjale esitatud tasumata arvetest. Kostjale on esitatud arve 22058065 summas 16,96 eurot, maksetähtaeg 25. oktoober 2014; arve 22160452 summas 7,70 eurot ning arve 22364322 summas 62,50 eurot, maksetähtaeg 25. jaanuar 2015, kokku 71,76 eurot. Arvel nr 22364322 märgitud tasumisele kuuluv summa 62,50 eurot on kujunenud tagastamata digiseadme (id: 1398714) summas 49 eurot, tagastamata STV Digi kaart (id: 1398715) summas 13 eurot ning paberarve saatmise summas 0,50 eurot maksumusest. Digiboksi ja Digi SmartCard maksumuse hüvitamise nõue tuleneb asjaolust, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi jättes tasumata osutatud teenuste eest. Sellest tulenevalt on leping ennetähtaegselt lõpetatud. AS STV elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimuste punkti 11.6.3. alusel on operaatoril õigus tähtajaline kasutusleping üles öelda, kui klient on viivituses enam kui 14 kalendripäeva vähemalt ühe peatükis 5 nimetatud tasumisele kuuluva makse tasumisega. Nimetatud maksete hulka kuulub ka kliendi poolt kasutatud teenuste ja seadmete eest esitatud arvete mittetasumine. Kostjaga sõlmitud liitumislepingu nr. 468430 punkti 3 ja seadme kasutamise lepingu punkti 3 kohaselt liitus kostja kampaaniaga Soodushind - 6 kuud, millega kaasnes

pakettide kasutamine 12. kuud. 12. kuulise tarbimiskohustuse ennetähtaegse tarbimise lõpetamise korral tuleb kliendil tasuda digiboksi maksumus väärtusega 49 eurot ja Digi Smartcard maksumus 13 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäeva 16. aprillini 2018 seaduses sätestatud määras summas 18,73 eurot. Hageja palub seega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 71,76 eurot, viivis 18,73 eurot ning viivis alates 17. aprillist 2018 kuni põhinõude summas 71,76 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isikulikult allkirja vastu kätte toimetatud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 140 eurot, kokku 215 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei ole hageja esindajatasu TsMS § 174 lg 10 järgi põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas, so 23,33 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa lisaks pidada põhjendatuks menetluskulu, mis ületab hagi hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-4-15, p 14). Praegusel juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Hageja esindajatasu on seega põhjendatud 21 euro ja 23 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 96,23 eurot (75 + 21,23). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud summas 96,23 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.