Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-2197
Tsiviilasi
OSAÜHINGU IRTIMID hagi Logos Trans OÜ ja Aktsiaselts Roolid (pankrotis) pankrotihalduri Svetlana Pildeni vastu Aktsiaseltsi Roolid pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. märtsi 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU IRTIMID määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OSAÜHING IRTIMID (registrikood 11380709), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustajad (kostjad):
1.Logos Trans OÜ (registrikood 12021645), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 25. oktoobri 2017 määrusega kuulutati välja AS Roolid pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden. OSAÜHING IRTIMID esitas pankrotihaldurile nõudeavaldused võlgniku pankrotimenetluses summades 179 814 eurot 83 senti ja 218 499 eurot 34 senti. Logos Trans OÜ (kostja I, pankrotivõlausaldaja) ja pankrotihaldur esitasid
26.jaanuaril 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuetele vastuväited.
2.OSAÜHING IRTIMID (hageja) esitas 12. veebruaril 2018 Viru Maakohtule Logos Trans OÜ (kostja I, pankrotivõlausaldaja) vastu hagi, milles palus tunnustada AS Roolid (võlgnik) pankrotimenetluses hageja nõudeid summas 179 814 eurot 83 senti ja 218 499 eurot 34 senti.
3.Kostja I vaidles hagile vastu ja esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. 26. jaanuaril 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõuetele vastu pankrotihaldur ja kostja I, mistõttu oleks pidanud hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses esitama ühe kuu jooksul nii pankrotihalduri kui ka kostja I vastu. Hageja huvi ei ole võimalik kaitsta, kuna hagi nõude tunnustamiseks on esitatud ainult ühe nõude vaidlustaja vastu. Hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbivaatamata.
4.Hageja esitas 7. märtsil 2018 hagiavalduse, kus on kostjaks märgitud ka võlgniku pankrotihaldur Svetlana Pilden (kostja II, pankrotihaldur).
5.Kostja II palus jätta hageja parandatud hagiavaldus menetlusse võtmata. Täpsustatud hagiavaldus on hagi pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks PankrS § 106 mõttes. Hageja võis valida, kas esitada hagi kostja II vastu samas menetluses või eraldi menetluses ning soovi korral taotleda hagide ühte menetlusse liitmist (vt ka Riigikohtu 8. oktoobri 2015 lahend nr 3-2-1-64-14, p 12). Hagimenetluses on kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud ning hageja otsustab, kelle vastu ta hagi esitab. Hageja tegi valiku esitada hagi kostja I vastu. Kostja I ja kostja II ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, mistõttu tuleb hagiavalduse parandust käsitleda uue hagiavaldusena, mille menetlusse võtmine tuleb otsustada eraldi menetluses.
6.Kostja I leidis, et hagi kostja II vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ning hagi kostja I vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Hageja on hilinenud hagiavalduse esitamisega kostja II vastu, esitades hagiavalduse hiljem kui ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis tema nõude tunnustamata. Hageja ei ole taotlenud menetlustähtaja ennistamist ega toonud esile mõjuvat põhjust hagi hilinenult esitamise kohta. Hageja on kaotanud õiguse taotleda tähtaja ennistamist. Riigikohus on
8.oktoobri 2014 lahendis nr 3-2-1-64-14 p-s 12 selgitanud, et kui kasvõi ühe kostja vastu on nõue jäänud kohtulahendiga tunnustamata, ei saa seda nõuet pankrotimenetluses tunnustatud nõudeks pidada. 7. märtsi 2018 hagiavaldus on uus hagi, mitte hagiavalduse parandus. Hageja on lisanud hagiavaldusele uue kostja ja seda ei saa pidada hagiavalduse täiendamiseks. Kostja I ei anna nõusolekut hagi muutmiseks ega täiendamiseks. Isegi kui hagi kostja I vastu
rahuldatakse, jääb hageja nõue pankrotimenetluses ikka tunnustamata, kuna pankrotihalduri vastu esitati hagi hilinenult ning tähtaja ennistamist ei ole õigeaegselt taotletud.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus keeldus 23. märtsi 2018 määrusega hagi kostja II vastu menetlusse võtmisest, jättis hagi kostja I vastu läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohus leidis, et hageja 7. märtsi 2018 hagiavaldus on uus hagi uue kostja vastu ning tegemist ei ole esialgse hagiavalduse täiendusega. Hageja hilines hagiavalduse esitamisega kostja II vastu, esitades hagiavalduse hiljem kui ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis tema nõude tunnustamata. Maakohus märkis, et PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on olemuselt menetlustähtaeg, mida saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada (vt Riigikohtu
17.oktoobri 2012 lahend nr 3-2-1-80-12, p 10). Maakohus leidis, et hageja on kaotanud õiguse taotleda tähtaja ennistamist, kuna TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avaldusega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Hageja esitas 7. märtsil 2018 hagi kostja II vastu hilinenult ning ei taotlenud menetlustähtaja ennistamist ega toonud esile mõjuvat põhjust hagi hilinenult esitamise kohta. Maakohus leidis, et hagiavaldus kostja II vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja ei ole nõude tunnustamise hagiavaldust kostja II vastu tähtaegselt esitanud ning ei ole taotlenud tähtaja ennistamist hagi esitamiseks kostja II vastu. Seetõttu ei ole võimalik haginõuet pankrotimenetluses tunnustatud nõudeks pidada isegi siis, kui hagi kostja I vastu rahuldatakse.
9.Maakohus leidis, et hagi kostja I vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hageja hagi esitamise eesmärk on nõude tunnustamine. Ainult ühe nõude vaidlustaja (kostja I) vastu hagi esitamisel ei ole hagejal võimalik hagi eesmärki saavutada, kuna nõude teise vaidlustaja (pankrotihalduri) vastu hagi esitatud ei ole.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 23. märtsi 2018 määrus ning teha uus määrus, millega võtta hagi kostjate I ja II vastu menetlusse või alternatiivselt võtta hagi kostja I vastu menetlusse ning ennistada tähtaeg hagiavalduse esitamiseks kostja II vastu. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus 12. veebruari 2018 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu ja esitama kehtiv volitust tõendav dokument, kuid ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hagisse tuleks lisada ka kostja II. Sellega rikkus maakohus selgitamiskohustust (vt ka Riigikohtu 9. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-169-11, p 18). Kui maakohus rikub selgitamiskohustust ja see on menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama, sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu
23.novembri 2016 lahend nr 3-2-1-112-16, p 15). Maakohus on ekslikult tõlgendanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-64-14 järeldusi. Maakohtu määrus on vastuolus pankrotiseaduse põhimõttega ning Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu praktikast tulenevalt saab kostjaid I ja II pidada vältimatuteks kaaskostjateks TsMS § 207 mõttes (vt Riigikohtu 29. aprilli 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-2-4-09, p-d 9 ja 10).
Hageja esitas nõude tunnustamise hagi õigeaegselt ning seda ei välista asjaolu, et algses hagis oli kostjana märgitud vaid kostja I. PankrS § 106 lg 1 ei kohusta võlausaldajat esitama hagi nii vastuväite esitanud halduri kui ka võlausaldaja vastu. Kuna tegemist on tuvastushagiga, on kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi aluseks ühed ja samad faktilised asjaolud. Kostja II menetlusse kaasamata jätmine ei too endaga kaasa hagi menetlusse võtmisest keeldumist, kuna hagi on esitatud õige kostja vastu ja õigeaegselt ning hagi rahuldamise puhul kehtib otsus kõigi võlausaldajate, sh kostja II suhtes. Kuna kostjad I ja II on vältimatud kaaskostjad, ei saa hagiavalduse parandust pidada uueks hagiavalduseks ning esialgset hagiavaldust saab pidada esitatuks mõlema kostja vastu. Alternatiivselt taotleb hageja kostja II vastu hagi esitamise tähtaja ennistamist. Hageja esitas parandatud hagiavalduse esimese astme kohtu menetluses, mistõttu on toiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, tehtud. TsMS § 68 lg 2 eesmärgiks on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Seega ei saa TsMS § 68 lg 2 kohaselt menetlusosalise tähtaja ennistamise avaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist. See säte ei välista õigust esitada tähtaja ennistamise avaldust pärast menetlustoimingu tegemist (vt Riigikohtu 31. märtsi 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13).
VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
11.Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei pidanud maakohus hagejale selgitama, kelle vastu tal hagi esitada tuleb. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja oli teadlik, et tema nõude vaidlustasid nii kostja I kui ka kostja II. Dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt valib hageja isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab, ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab. Hageja esindaja on pankrotihaldur ning talle ei saanud olla teadmata, et taotletava eesmärgi saavutamiseks tuleb hagi esitada kõikide isikute vastu, kes on nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitanud. Hageja on hilinenud hagiavalduse esitamisega nii kostja II vastu kui ka hagi esitamise tähtaja ennistamise taotlusega.
12.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt heidab hageja maakohtule ette selgitamiskohustuse täitmata jätmist, kuid jõuab ise järeldusele, et PankrS § 106 lg 1 ei kohusta võlausaldajat esitama hagi nii vastuväite esitanud halduri kui ka võlausaldaja vastu. Hageja tähelepanu alt on välja jäänud Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-64-14 ja 3-2-1-89-09 põhisisu, st nõude tunnustamise kehtivus olukorras, kus võlausaldaja nõudele on esitanud vastuväite mitu võlausaldajat või võlausaldaja ja haldur ning nende vastu on esitatud nõude tunnustamise hagi(d). Riigikohtu seisukohtadest ei saa teha järeldust, et nõudele vastu vaielnud võlausaldaja ja pankrotihaldur on kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Praktikas on levinud olukord, kus nõudele vastu vaielnud isikute vastu esitatakse hagid eraldi menetluses ning Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-14 p-s 12 märkinud, et seaduses ei ole sätestatud kohustust pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagisid liita, kui hagid erinevate kostjate vastu on esitatud eraldi menetluses. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, mis tähendab, et kohus ei algata ega aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. Kui hageja otsustas esitada eraldi hagi ühe võlausaldaja vastu, on see tema õigus ja risk ning ei tähenda automaatselt, et hagiga on hõlmatud kõik vastuväited. Vastuväited võivad olla erinevad nii ulatuse, sisu kui ka
põhjenduste poolest ning sel põhjusel ei näe seadus ette kohustust selliseid hagisid liita. Seetõttu on väär hageja väide, et kostjad on vältimatud kaaskostjad. Väär on hageja seisukoht, et eelmenetluses tuli kohtul omal algatusel välja selgitada, kas hageja kavatseb hagi esitada ka teiste vastuväidet esitanud isikute vastu. Hageja alternatiivne nõue on ebaselge, kuna hagi kostja I vastu oli juba menetlusse võetud.
7.märtsi 2018 parandatud hagiavalduse esitamisel jäi hagejal tähtaja ennistamise taotlus tegemata ning sellega kaotas ta õiguse taotleda tähtaja ennistamist. Isegi juhul, kui hageja oleks tähtaja ennistamise avalduse esitanud, oleks see põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. märtsi 2018 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning hagi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.Käesolevas asjas esitas hageja 12. veebruaril 2018 kostja I vastu hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Kuna 26. jaanuaril 2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite nii kostja I võlausaldajana kui ka kostja II pankrotihaldurina, täpsustas hageja 7. märtsil 2018 kostjate ringi, märkides kostjana ka pankrotihalduri. Maakohus käsitles hageja 7. märtsi 2018 hagiavalduse parandust uue hagiavaldusena ning keeldus selle menetlusse võtmisest põhjusel, et see oli esitatud hiljem kui ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis hageja nõuded tunnustamata (PankrS § 106 lg 1 neljas lause). Maakohus jättis hagi kostja I vastu läbivaatamata põhjusel, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna teise nõuete vaidlustaja vastu hagi esitatud ei ole.
15.Maakohus ei ole asja lahendamisel võtnud seisukohta selle osas, kas pankrotimenetluses nõudele vastu vaielnud pankrotihaldur ja võlausaldaja on vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes ning see on ringkonnakohtu hinnangul viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Ringkonnakohus leiab, et pankrotimenetluses nõudele vastu vaielnud isikuid tuleb nõude tunnustamise kohtuvaidluses pidada vältimatuteks kaaskostjateks menetlusõiguslikel põhjustel (vt selles osas I. Järvekülg, V. Kõve. TsMS § 207/3.4.1.2.a) ja d) ning 3.4.2.1.b). – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Menetlusosaliste poolt viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene vastupidist.
16.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Hagimenetluses kehtib põhimõte, et kohus ise pooli kaasata ei saa ning see laieneb ka vältimatutele kaaskostjatele. Ringkonnakohtu hinnangul on aga käesolevas asjas kohaldatav täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidluses avaldatud Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt võib asjaolu, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, anda aluse jätta selline hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuid kohtul on eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi vajalik juhtida sellele hageja tähelepanu (vt Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Ka täitemenetluses enampakkumise kehtetuks tunnistamise vaidluses saab pidada kõiki täitemenetluse osalisi, kelle õigusi enampakkumise tühistamine mõjutab, vältimatuteks kaaskostjateks menetluslikel põhjustel. Maakohus oleks seega pidanud olukorras, kus hagi ei olnud esitatud kõigi nõudele vastu vaielnud isikute, sh pankrotihalduri vastu, selgitama hagejale võimalust kaasata kostjana ka pankrotihaldur. Maakohtul oli võimalik hagiavaldusele lisatud 26. jaanuari 2018 võlausaldajate koosoleku protokollist (tl 22-25) näha, et nõudele on lisaks kostjale I vastu vaielnud ka
pankrotihaldur. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et menetlusosalist esindab õigusharidusega esindaja, ei tähenda, et kohus ei pea selgitamiskohustust täitma.
17.Samas saab ringkonnakohtu hinnangul pidada hagi PankrS § 106 lg 1 neljandas lauses sätestatud tähtaja jooksul esitatuks kõigi nõudele vastu vaielnud isikute suhtes, kui hagi on esitatud vähemalt ühe nõudele vastu vaielnud isiku suhtes tähtaegselt ning hageja taotleb hiljem teiste nõudele vastu vaielnud isikute kaasamist. Seetõttu ei ole vaja võtta seisukohta hageja alternatiivse taotluse, s.o tähtaja ennistamise taotluse osas. Sellises olukorras on maakohus ekslikult leidnud, et hageja 7. märtsi 2018 menetlusdokument on uus hagi uue kostja vastu ja seetõttu ebaõigesti otsustanud selle menetluse võtmise üle. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja 7. märtsi 2018 menetlusdokumenti, milles on kostjana lisatud pankrotihaldur, pidada pankrotihalduri kostjana kaasamise taotluseks TsMS § 208 lg 2 mõttes. Kuna maakohus tugines hagi läbivaatamata jätmisel kostja I suhtes sellele, et hagi ei ole esitatud kõigi nõude vaidlustajate vastu, on maakohus jätnud ebaõigesti läbivaatamata ka hagi kostja I suhtes. Eelnevast tulenevalt tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus, käsitledes
7.märtsi 2018 menetlusdokumenti uue hagiavaldusena, ei ole pankrotihalduri kostjana kaasamise taotluse osas seisukohta võtnud. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul see taotlus lahendada.
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.