Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. mai 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-10358
Tsiviilasi
OÜ Pärnu Instituut hagi Luunja valla (Luunja Vallavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 8332 eurot ja 74 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Luunja
valla
(Luunja
Vallavalitsuse
kaudu)
apellatsioonkaebus Kohtuistungite toimumise ajad
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Luunja vald (Luunja Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75003476), esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja (hageja): OÜ Pärnu Instituut (registrikood 11362232), esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 14. detsembri 2017 otsus muutmata.
2.Jätta Luunja valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Võtta asja juurde tõendina Luunja valla üldplaneeringu eskiislahendus (CD plaadil).
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Luunja valla kanda. Välja mõista Luunja vallalt menetluskuluna OÜ Pärnu Instituut kasuks 350 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Luunja vallal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohtuotsuse täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Pärnu Instituut (hageja) esitas 5. juulil 2017 hagi Luunja valla (Luunja Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 14 976 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 700,87 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 13 962,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 684,17 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16. märtsil 2015 riigihankemenetluse läbiviimise tulemusena töövõtulepingu nr 33, millega hageja kohustus töövõtjana koostama Luunja valla üldplaneeringu (edaspidi Luunja ÜP), viima läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi Luunja ÜPKSH) ning osutama eelkirjeldatud tegevustega seonduvat nõustamist. Lepingujärgne tasu oli koos käibemaksuga 29 952 eurot. Töö oli jagatud kaheks osaks: 1) Luunja ÜP ja 2) Luunja ÜPKSH. Töö osad olid jagatud vaheetappideks. Töö koostamisse on kaasatud alltöövõtjatena Adepte Ekspert OÜ, kes osales riigihankes ühispakkujana ja viib läbi KSH-d, ning jooniste koostajana kostja nõusolekul OÜ Sfäär Planeeringud. Luunja ÜPKSH programm koostati 2015. aasta suvel ja kiideti heaks Keskkonnaameti 31. märtsi 2016 kirjaga. 3. oktoobril 2016 esitas hageja kostjale Luunja ÜP eskiislahenduse, mida korrigeeriti ja esitati uuesti 17. novembril 2016. Kostja keeldus eskiislahenduse vastuvõtmisest viidates erinevatele puudustele. Kostja seisukohad puuduste kohta on olnud läbivalt liiga üldsõnalised või viitavad asjaoludele, mille kohta polnud varem juhiseid antud. 29. detsembril 2016 ja 6. jaanuaril 2017 korraldati eskiislahenduste sisu osas tekkinud vaidluste lahendamiseks koosolekud. Nende tulemusena selgus, et kostja ootas teistsugust ÜP seletuskirja sisulist ülesehitust ja joonise vormistust ning eeldas, et ÜP eskiislahenduse sisuline osa on mahukam ja detailsemalt läbi mõeldud. 31. jaanuaril 2017 esitas hageja kostjale eskiislahenduse, mis vastas koosolekutel arutatule. Kostja ei andnud sellele tagasisidet ning esitas 13. märtsil 2017 avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks tuginedes töövõtulepingu p-le 12.3.4. Hageja nõustus töövõtulepingu ülesütlemisega ja esitas kostjale
nõude tasu saamiseks. Kostja ei ole nõuet täitnud ning ei ole oma väidete põhistamiseks esitanud kohast ekspertiisi. Hageja on tööga seoses kandnud tööjõu kulusid summas 6666,24 eurot, Adepte Ekspert OÜ alltöövõtuga kaasnenud kulusid summas 3412,80 eurot, OÜ Sfäär Planeeringud alltöövõtuga kaasnenud kulusid summas 3648 eurot, printimisega kaasnenud kulusid summas 36,50 eurot ning koosolekutel osalemisega kaasnenud kulusid summas 199,13 eurot. Kokku on hageja kandnud kulusid summas 13 962,67 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on 700,87 eurot, alternatiivse nõude puhul 684,17 eurot.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja selgituste kohaselt saatis kostja hagejale mitmeid kirju, kus viitas ÜP eskiislahenduse puudustele ning palus need kõrvaldada. Hageja ei esitanud ÜP eskiisi, millel ei esineks puudusi. Töövõtuleping on seega õigesti üles öeldud ning hagis esitatud nõude rahuldamiseks puudub alus. Hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna see ei ole kooskõlas lepingu tingimustega. Töövõtulepingu p 8.1.1.1. järgi maksab tellija lepingu kohaselt töövõtjale maksmisele kuuluvast tasust 30% pärast ÜP eskiislahenduse ja KSH programmi heakskiitmist. Tasu suurus on seega peale ÜP eskiisi ja KSH programmi heakskiitmist piiratud 30% kogu töö maksumusest, s.o koos käibemaksuga 8985,60 eurot. Pooled ei ole kokku leppinud nimetatud etapi tööde muus summas. Alltöövõtu kasutamine oli hageja valik ning selle eest ei pea kostja tasuma. Kostja kohustus I etapi tööde eest töövõtulepingu p 6.1. alusel kogu summa tasuma vaid siis, kui töö vastab lepingus esitatud nõuetele ja selles esinevad puudused on kõrvaldatud. Kostja on väljendanud nõusolekut 5041,44 euro tasumiseks. Hageja tõlgendus, nagu lubaks lepingu p 12.3.4. nõuda kostjal mistahes summasid, on väär, ning hageja ei saa nõuda I etapi tööde maksumusest suuremat summat.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2017 otsusega hageja nõude 14 976 euro ja sellelt arvestatud viisise väljamõistmiseks rahuldamata ning rahuldas hageja alternatiivse nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 646,84 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,05% päevas ning jättis menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda ja 93% ulatuses kostja kanda.
4.Maakohtu põhjenduste kohaselt viitas kostja töövõtulepingu ülesütlemisavalduses töövõtulepingu p-le 12.3.4, kuid märkis samas, et lepingu ülesütlemise põhjuseks oli tellijapoolne lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Maakohus pidas võimalikuks lugeda kostja lepingu ülesütlemise avaldus lepingust taganemise avalduseks. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Maakohus märkis, et vaidlus puudub selles, et Luunja valla ÜPKSH programm on esitatud ja keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja esitatud üldplaneeringu eskiislahendus vastas lepingu tingimustele. Konkreetseid nõudeid üldplaneeringu eskiislahendusele lepingus kokku lepitud ei olnud ning need ei tulene ka seadusest. Seetõttu kohalduvad VÕS § 641 lg 2 p 2 ja töövõtulepingu p 1.4, mille kohaselt lepingus sätestamata tingimuste osas pidi töö vastama tavaliselt sarnasele tegevusele esitatavatele nõuetele või olema piisav tellija jaoks lepinguga eeldatud eesmärgi saavutamiseks ning olema asjaolusid arvestades mõistliku, kuid mitte väiksema kui keskmise kvaliteediga. Maakohus asus seisukohale, et üldplaneeringu eskiisi ei saa samastada üldplaneeringu endaga. Kostja ei ole tõendanud, millistele nõuetele peab üldplaneeringu eskiis vastama ning, et hageja esitatud eskiis neile nõuetele ei vastanud. Kostja ei kasutanud lepingukohast õigust töövõtja teostatud tööga mittenõustumisel nõuda ekspertiisi teostamist. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostjal puudus alus lepingust taganemiseks ning leping lõppes ülesütlemisega.
5.Maakohus leidis, et VÕS § 655 lg 1 on dispositiivne säte, st lepingupooled võisid töövõtulepinguga selle ülesütlemise tagajärgi täpsustada. Kuna pooled olid leppinud töövõtulepingu p-s 12.3.4 lepingu ülesütlemise tagajärgedes võrreldes VÕS § 655 lg-s 1 sätestatuga kokku teisiti, tuleb kohaldada poolte vahel sõlmitud lepingut. Maakohus selgitas, et hagejal on seega kokkulepitud tasu asemel õigus nõuda kulutuste ja kahju hüvitamist. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et I etapi tööde maksumus oli määratud lepinguga ning hageja ei saanud lepingu p 12.3.4 alusel nõuda suuremat summat kui 30% kogu töö maksumusest. Maakohtu hinnangul ei ole töövõtulepingu punkte 7.1, 8, 8.1. ja 8.1.1 võimalik tõlgendada selliselt, et I etapi töödega seotud kulutused kuuluvad lepingu järgi hüvitamisele maksimaalselt 30% ulatuses lepingu hinnast. Maakohus märkis, et lepingu täitmisega seotud kulutused kokku ei tohtinud ületada lepingu hinda. Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus hageja kokkulepitud tasu nõude rahuldamata ning rahuldas hageja alternatiivse kulutuste hüvitamise nõude. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele töövõtulepingu p-s 9.5 kokkulepitud määras. Kuna hageja oli kostjale oma nõudest enne lepingu lõppemist teatanud, on põhjendatud viivise väljamõistmine alates lepingu lõppemisest, s.o 30. märtsist 2017.
6.Maakohus pidas põhjendatuks jätta menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda ja 93% ulatuses kostja kanda. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 15 tunni ulatuses ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2275 eurot. Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, määras maakohus kostja menetluskulude suuruseks null eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 2115,75 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. detsembri 2017 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada summas 7500 eurot ning muuta menetluskulude jaotust, jättes hageja kanda 53% ja kostja kanda 47% menetluskuludest. Alternatiivselt palus kostja hagi rahuldada 8985,60 euro ulatuses, kui ringkonnakohus leiab, et üldplaneeringu eskiis on puudustega, ning jätta hageja kanda 83% ja kostja kanda 17% menetluskuludest. Kostja palus apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud tuvastamata, kas hageja poolt nimetatud tööd on vastavuses lepingu p-s 8.1.1.1 nimetatud tegevuste ja töödega. Lepingu pidi täitma hageja oma vahenditega ja kostja pidi selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Pooled ei ole kokku leppinud I etapi tööde muus summas. Alltöövõtu kasutamine oli hageja valik ja selle eest ei pea kostja täiendavalt tasuma. Kostjaga tuli kokku leppida vaid alltöövõtja, mitte neile makstav tasu. Hageja nõuab tasu ÜP eskiisi koostamise ja KSH teostamise eest ning ta pole väitnud, et nõuab tasu muude tööde eest. Hageja saab seega tasu nõuda I vaheetapi tööde eest. Lepingus on kokku lepitud selle vaheetapi maksumus protsendina kogu lepingu tasust. Kuna maakohus tuvastas, et lepingus on kokku lepitud konkreetsete tööde etapi maksumus, ei saa asuda seiskohale, et hageja saab nõuda suuremat tasu. Maakohus on valesti tõlgendanud töövõtulepingu p-e 1.3, 7.2, 5.4, 8.1 ja 8.1.1.1 ning VÕS §-i 29 ning see on viinud ebaõige lahendini. Maakohus leidis, et hageja nõutavad kulutused on kõik seotud I vaheetapiga. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja nõutavad
kulutused ei vasta töövõtulepingu p-des 1.3 ja 7.2 sätestatule, st hageja pidi töövõtjana omal kulul ja oma vahenditega tööd teostama sõltumata sellest, kas kasutati renditööjõudu või alltöövõttu. Tellija ees vastutab töövõtja ning tähtust ei oma, kui suured on töövõtja kulud seoses alltöövõtu kasutamisega. Tellija on seotud kokkulepitud summaga ning ei saa ühepoolselt tööde eest nõutavat tasu suurendada. Tellija peab VÕS § 635 lg 1 järgi maksma kokkulepitud tasu, mis on antud juhul 30% lepingu kogumaksumusest. Kulutused, mis ületavad kokku lepitud tasu hüvitamisele ei kuulu, kui selles pole eelnevalt kokku lepitud. Maakohus ei võtnud seisukohta kostja väite osas, et hageja esitatud eskiis ei vasta PlanS § 75 lg 1 p-dele 18, 26 ja 31 ning lg-le 2, rikkudes sellega põhjendamiskohustust. Kostja on korduvalt esile toonud puudused ÜP eskiisis, andnud hagejale juhiseid eskiisi koostamisel ning tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei võtnud kõiki kostja ettepanekuid arvesse ning jättis puudused suures osas kõrvaldamata. Hageja on maininud, et kostja esitatud puudused on üldsõnalised, kuid pole välja toonud, milles üldsõnalisus seisneb ning miks esitatud puudusi kõrvaldada ei saa. Maakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud, millistele nõuetele eskiis vastama peab, ei ole kooskõlas kostja esitatud tõenditega, s.t kirjadega eskiisis esinevate puuduste kohta. Nõuded üldplaneeringule näeb ette PlanS § 75, mistõttu tuleb kontrollida, kas eskiis vastab sättes toodud nõuetele. Hageja väited eskiisi lepingule vastavuse kohta on tõendamata. Maakohus ei ole seda otsust tehes arvesse võtnud. Kuna esitatud eskiis on endiselt puudustega, ei ole hageja nõus kokkulepitud summat, s.o 8985,60 eurot, tasuma. Kostja aktsepteerib hageja nõuet summas 7500 eurot. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et eskiis on puudusteta, on hageja nõue põhjendatud summas 8985,60 eurot. Kostja on nõus 7500 eurot tasuma juhul, kui hageja annab ÜP eskiisi üle digitaalsel kujul. Hageja on ÜP eskiisi dokumendid esitanud PDF formaadis, misjärel on kostja palunud dokumendid esitada digitaalselt. Hageja ei ole seda teinud ja seetõttu on kostjal alus tasu maksmisest keeldumiseks. Arvestades asjaolu, et kostja tunnustatud summa jäi hagejale tasumata põhjusel, et hageja ei andnud kostjale tehtud tööd üle, ei ole põhjendatud hageja menetluskulude väljamõistmine maakohtu otsusest tulenevas määras. Kostja on nõus tasuma 7500 eurot, mis moodustab 53% hageja nõutavast summast. Menetluskulude jaotus on põhjendatud nii, et 47% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. Alternatiivse taotluse rahuldamisel moodustaks 7500 eurot sellest 83% ning sel juhul tuleks hageja menetluskuludest jätta kostja kanda 17%.
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta apellandi kanda. Ükski kaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
10.Kostja tellis hagejalt vastavalt 16. märtsi 2015 töövõtulepingule nr 33 Luunja valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hageja kohustus eelkirjeldatud tegevustega seoses kostjat nõustama. Lepingu p 5.4.1. kohaselt pidi hageja esitama ÜP eskiisi (seletuskiri ja joonised) kostjale hiljemalt 12 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Lepingu p 5.4.1.4. järgi tuli ÜP tervikuna esitada kehtestamiseks kostjale hiljemalt 48 kalendrikuu
jooksul lepingu sõlmimisest. Töö teine osa KSH programm tuli koostada ja saada sellele heakskiit hiljemalt 20 nädala jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Luunja KSH programm koosttai 2015 suvel ja kiideti heaks Keskkonnaameti 31. märtsi 2016 kirjaga. 3. oktoobril 2016 esitas hageja kostjale Luunja ÜP eskiislahenduse, mida korrigeeriti ja esitati uuesti 17. novembril 2016. Kostja ütles 9. märtsil 2017 lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus, et leping on lõppenud vastavalt kostja ülesütlemisavaldusele 30. märtsil 2017. Ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja lepingu üles seetõttu, et töövõtja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud (avalduses on ekslikult märgitud ülesütlemise aluseks tellijapoolne lepinguliste kohustuste täitmata jätmine). Ülesütlemisavalduses on kostja viidanud ka lepingu p-le 12.3.4, mille kohaselt võib lepingu üles öelda mistahes põhjusel, kui tellija on nõus hüvitama töövõtjale kõik viimase poolt tellijale tegelikult üle antud vastava töö osa tegemiseks vastavuses lepinguga tehtud kulutused. Maakohus leidis, et lepingu rikkumise tõttu lepingut üles öelda ei saa ja pidas võimalikuks lugeda lepingu ülesütlemise avalduse lepingust taganemise avalduseks. Tuvastades lepingu rikkumise, kui aluse lepingust taganemiseks, puudumise, asus maakohus seisukohale, et leping on lõppenud ülesütlemisega. Antud juhul leppisid pooled lepingu p.-s 12.3.4 kokku lepingu ülesütlemises mistahes põhjusel, kui tellija on nõus hüvitama töövõtjale kõik viimase poolt tellijale tegelikult üle antud vastava töö osa tegemiseks vastavuses lepinguga tehtud kulutused. Hageja väidab, et ta on lepingu täitmiseks kandnud kulusid 13962 eurot ja 7 senti (sh maksud), millise nõude maakohus hageja alternatiivse nõudena rahuldas. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole oma väidet, et hageja on lepingut rikkunud, tõendanud. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et üldplaneeringu eskiisi ei saa samastada üldplaneeringuga, mille koostamiseks oli hagejal lepingu kohaselt aega 48 kuud. PlanS § 75 sätestab üldplaneeringu ülesanded, kuid ei sätesta selgeid nõudeid üldplaneeringu eskiisile. Asjaolu, et kostja on tellijana esitanud oma märkused eskiisi kohta, et tõenda tehtud töö mittevastavust lepingu tingimustele. Oluline on seejuures märkida, et lepingu p-s 5.4.1.4. kohustus hageja esitama üldplaneeringu kehtestamiseks alles 48 kalendrikuu jooksul lepingu sõlmimisest 16. märtsil 2015. Seega oli hagejal piisavalt aega tellija märkustega eskiisi kohta arvestamiseks. Heites maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist, ei avalda kostja, milliseid tõendeid maakohus ebaõigesti hinnanud on. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kostja ei ole kasutanud lepingu p-st 4.5.2 tulenevat õigust mittenõustumisel hageja teostatud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Nimetatud kostja õigusele on viidanud hageja hagiavalduses. Maakohtu eelistungil avaldas kostja esindaja, et ekspertiis tuleks teha, kuid ei esitanud selget taotlust ekspertiisi läbiviimiseks kohtuistungil (I kd lk 210), samuti maakohtu poolt antud lõppseisukohtade esitamise tähtajaks 16. oktoober 2016 ega ka koos apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja digitaalselt üldplaneeringu eskiisi (seisuga jaanuar 2017), mis koosneb seletuskirjast 42 lehel, eskiislahenduse joonistest (Ruumilist keskkonda kujundavad tegurid ja Ruumikasutus ja ehitustingimused, mõõtkavas M1: 15 000) ja lisadest (Lisa nr 1 Keskkonnamõjude strateegiline hindamine; Lisa nr 2 Luunja valla asutuste analüüs). Kostja on 22. detsembri 2016 akti ja eskiisi tagasilükkamise avalduses ja ka eelnevates seisukohtades juhtinud tähelepanu 55-le erinevale puudusele/märkusele. Puudused/märkused on esitatud loeteluna, ilma selge viiteta üldplaneeringu eskiisi seletuskirja leheküljele vms pidepunktile. Kostja ei ole täpselt ja kõikide puuduste/märkuste osas määratlenud, millisesse planeeringu eskiisi osasse see tuleb sisse viia või millist osa see puudutab. Ringkonnakohus leiab, et nii nagu üldplaneeringu koostamine, nõuab ka selle sisule hinnangu andmine
eriteadmisi, mis kohtul puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse korral lepingu täitmise kvaliteedi osas on vajalik esitada kohtule eksperdi või asjatundja arvamus, millist võimalust kostja maakohtu menetluses kaalus, kuid ei kasutanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud selliseid puudusi töös, mis oleksid käsitletavad lepingu rikkumisena.
12.Apellant heidab maakohtule ette, et kohus on jätnud tuvastamata, kas hageja poolt nimetatud tööd on vastavuses lepingu p-s 8.1.1.1 märgitud tegevuste ja töödega. Pooled on lepingu p-s
8.1.leppinud kokku tasu maksmises pärast töö vaheetappide saavutamist ning p-s 8.1.1.1. on pooled kokku leppinud esimese vaheetapi tasus, milleks on 30% tasust pärast ÜP eskiislahenduse ja KSH programmi heakskiitmist. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole mõistnud, et lepingu p 8. 1 reguleerib tasu maksmise korda olukorras, kus lepingu täitmine jätkub lepingu eesmärgi saavutamiseni, st kuni kogu kokkulepitud töö üleandmise ja ÜP kehtestamiseni (vt p 8.1.1.5). Praegusel juhul ütles kostja ise lepingu üles, mistõttu on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja nõude lepingu p 12.3.4 alusel, mis käsitleb tellijale üle antud töö osa tegemiseks vastavuses lepinguga tehtud kulutusi lepingu ülesütlemise ajaks. Maakohus ei ole seejuures eksinud lepingu tõlgendamisel. Lepingu p-i 12.3.4 ei tule tõlgendada koos p-dega 8.1 ja 8.1.1. Maakohtu otsus ei ole vastuoluline, ka ei ole maakohus eksinud lepingu tõlgendamise reeglite vastu. Maakohus on vastupidiselt kostja seisukohale põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud kostja väitega planeerimisseaduse rikkumise osas, samuti on maakohus tõlgendanud lepingu sätteid kogumis, järgides sealjuures VÕS §-s 29 sätestatut. Lepingu p 12.3.4. kohaselt võib tellija lepingu lõpetada mistahes põhjusel, kui ta on nõus hüvitama töövõtjale kõik viimase poolt tellijale tegelikult üle antud vastava töö osa tegemiseks vastavuses lepinguga tehtud kulutused ja töövõtjale lepingu lõpetamisega tööga seoses tekitatud otsese varalise kahju. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole kulude suurust hagis väidetud ulatuses vaidlustanud (maakohtu otsuse lk 5 teine lõige) ja kostja ei ole nimetatud maakohtu seisukohta vaidlustanud. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kulu sisaldab põhjendatult ka alltöövõtu kulu 7060,80 eurot. Tegemist on põhjendatud kuluga lepingu eesmärgi täitmiseks, mille hageja on lepingu täitmiseks enne selle ülesütlemist kandnud. Alltöövõtja Adepte Ekspert OÜ koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja alltöövõtja OÜ Sfäär Planeeringud on koostanud üldplaneeringu joonised. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kulutuste tegemisel on hageja rikkunud lepingu p-des 1.3 ja 7.2 sätestatut. Tegemist ei ole lisatöö või lisakuluga. Hageja poolt tehtud ja nõutavad kulutused ei ületa kokkulepitud tasu ning tegemist ei ole lepingutasu suurendamisega. Asjas puuduvad väited ja tõendid, et teatud lepingujärgsete tööde tellimine alltöövõtukorras oleks suurendanud sellega seotud kulu suurust.
13.Kostja väidab, et ta on nõus tehtud töö eest tasuma 7500 eurot kui ÜP eskiis on üle antud digitaalsel kujul. Hageja on dokumendid esitanud PDF formaadis, mida kostja ei aktsepteeri. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et dokumentide esitamisega PDF formaadis on hageja kohustuse töö tellijale üle anda, täitnud. Lepingu p 3.15 kohaselt on töövõtja kohustatud vormistama ja andma töö esemeks olevad dokumendid tellijale üle vastavalt Riigihanke nr 158084 tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. Kostja ei ole tõendanud, et töö üleandmine PDF formaadis ei ole kooskõlas riigihanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetega ja hageja oleks kohustatud andma ÜP eskiisi üle mõnes teises digitaalse dokumendi vormis.
14.Maakohus jättis menetluskuludest 7 % hageja ja 93 % kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub põhjus ka menetluskulude jaotise muutmiseks. Menetluskulude jaotise muutmiseks ei anna alust ka kostja väited tehtud töö üleandmata jätmise kohta (vt selles osas otsuse p 13).
Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kui kaebuse esitaja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus seoses õigusabiga 5,5 tunni ulatuses 450 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 100 eurot/h, administratiivset laadi tegevusi on viinud läbi juristi abi tunnihinnaga 50 eurot/h. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et mitte kõik hageja 27. aprilli 2018 menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud ei ole tehtud apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsus on tehtud
14.detsembril 2017, kuid nimekirja kohaselt on enne seda hageja teinud kulutusi õigusabile perioodil 17. oktoober 2017 – 14. detsember 2017 1,5 h ulatuses, kulu 100 eurot. Ringkonnakohus ei pea nimetatud kulu apellatsioonimenetlusega seotud kuluks. Ringkonnakohus peab põhjendatud kuluks apellatsioonimenetluses 4 h õigusabi ja administratiivset laadi tegevuse eest kokku 350 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.