OÜ AF Võlamenetlus hagi Taniel Rehe vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
462 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ AF Võlamenetlus, registrikood 12290871, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost [email protected] Kostja Taniel Rehe, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OÜ AF Võlamenetlus hagi Taniel Rehe vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Taniel Rehe hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks Folkefinans AS Eesti filiaali ja kostja Taniel Rehe vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel (laen väljastatud kostjale 07.10.2014. a, nõuded on 21.12.2016. a loovutatud Osaühingule AF Võlamenetlus):
viivis põhivõlgnevuselt (16.03.2018. a seisuga 400 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.03.2018. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Edastada otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja OÜ AF Võlamenetlus menetluskulud kostja Taniel Rehe kanda.
2.Välja mõista kostjalt Taniel Rehe hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 307,50 (kolmsada seitse eurot 50 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Taniel Rehe tasuda hagejale OÜ AF Võlamenetlus menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Kirjeldav ja põhjendav osa
1.1.22.12.2017. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Taniel Rehe 799,95 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.03.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
1.2.16.03.2018. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Taniel Rehe vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes summas 400 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes alates 17.03.2018. a kuni põhinõude summas 400 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Folkefinans AS Eesti filiaali ja kostja Taniel Rehe vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel on 07.10.2014. a väljastatud kostjale laen summas 400 eurot. Kostja ei ole laenu põhiosa katteks teinud ühtegi osamakset. Folkefinans AS Eesti filiaal on lepingust tulenevad nõuded on loovutatud 21.12.2016. a Osaühingule AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 375 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte 26.04.2018. a /tlk 65/ tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 3141 lg 2 alusel elektrooniliselt hagimaterjalide kättetoimetamisega kostja poolt kohtule 20.03.2018. a telefonikõnes avaldatud kostja e-posti aadressile * /tlk 53/. Lisaks toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega kostja vanaemale 27.04.2018. a /tlk 70/. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja on 20.03.2018. a telefonikõnes kohtule kinnitanud, et dokumendid võib saata aadressile * , kust saab dokumendid vastu võtta tema vanaema. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 57/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 11.05.2018. a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
1.4.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata, kuid kuna kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
1.5.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
1.6.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 375 eurot. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad käibemaksu /tlk 63/.
Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja /tlk 682/, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 2 tundi, tasu 187,50 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 tundi, tasu 46,875 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1,5 tundi, tasu 140,625 eurot. Kokku 4 tundi, summa 375 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 93,75 eurot.
1.7.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on tarbijakrediidileping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 375 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tellimiseks, süsteemi sisestamiseks, nendega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 1,5 tunni ulatuses peab kohus põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 207,50 eurot (2 h* 93,75 eurot/tund + 20 eurot).
1.8.Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 207,50 eurot, kokku 307,50 eurot.
1.9.Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.