Kohtulahend

põhivõlgnevuse 24 849,55 eurot, viivise 3 314,17 ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

menetlusdokumendi koostamine 0,3 tunni ulatuses, 15.04.2015 menetlusdokumendi koostamine 6,5 tunni ulatuses, 29.03.2015 menetlusdokumendi koostamine 4,8 tunni ulatuses. Lisaks kandsid kostjad tõlkekulusid 12 eurot ja tasusid apellatsioonkaebuselt riigilõivu 650 eurot. Nimetatud kulud olid samuti põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt oli kostjate põhjendatud menetluskulude suurus 10 832 eurot (käibemaksuga). Nimekirjadest nähtuvalt kandsid kostjad kulutusi võrdselt. Kuivõrd kostjad I ja II ei kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei saa menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu nende puhul hüvitada. Samas kinnitas kostja III, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu sai temale menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitada. Menetluskuludelt 10 832 eurot (käibemaksuga) on võrdne osa 3 610,67 eurot käibemaksuga ja 3 008,89 eurot käibemaksuta. Riigikohtus kantud kostja kulud ei olnud põhjendatud, sest Riigikohtus ei toimunud asja sisulist lahendamist. Riigikohus ei küsinud seisukohta kaebuse kohta ning kostjad ei esitanud Riigikohtule asja lahendamiseks seisukohti ja muid vastavaid menetlusdokumente. Hageja määruskaebus

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas osaliselt kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras kindlaks põhjendatud menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitised (n.o resolutsiooni p-d 1-3, 5-7, 9-12). Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostjad maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata (n.o resolutsiooni p-d 4, 8, 12-14). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastuspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks rohkem/vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt kontrollis ja analüüsis maakohus piisava põhjalikkusega kostjate esindaja töö mahtu ning jõudis tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Määruskaebuse väidetest vastupidist ei nähtu. Pelgalt asjaolu, et hageja hinnangul kulus ühe või teise toimingu tegemiseks või dokumendi koostamiseks kostjate esindajal vähem aega, ei anna alust ümber hinnata maakohtu põhjendatud seisukohti. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Seega puudub ringkonnakohtul võimalus sekkuda maakohtu diskretsiooni teostamisse. Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus, et lepingulise esindaja ülesanne on esindada kliendi huve parimal võimalikul viisil. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi osutada. Sel põhjusel on Riigikohus 13.06.2016 määruses asjas nr 3-2-1-48-16 selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle. Samuti on kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks vajalik suhelda vastuspoolega kompromissi sõlmimise teemadel, et lõpetada vaidlus mõlemaid pooli rahuldava tulemusega ning seda väiksema aja ja raha kuluga. Samuti tuleb menetlusosalise esindajatel vastata kohtu kirjadele ja küsimustele. Seda enam, et kohtu korraldused on pooltele kohustuslikud. Maakohus ei ole nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates rikkunud diskretsioonipiire. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.