Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Altenberg-Reval Aktsiaseltsi hagi Yabby Enterprises Ltd, Sona Systems OÜ ja RF vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja raha tasumise nõuetes
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.05.2017, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Yabby Enterprises apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 882,90 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
17.04.2017
Ltd, Sona Systems OÜ ja RF
Hageja Altenberg-Reval Aktsiaselts (registrikood Menetlusosalised ja nende kohtuistungil osalenud esindajad 10205654), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu Kostja Yabby Enterprises Ltd (Küprose registrikood 201312) Kostja Sona Systems OÜ (registrikood 10886453) Kostja RF (sünniaeg XX.XX.XXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Martin Kirsipuu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2016 otsus osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude kostjate vastu ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõla 13 880,76 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude 12 147,11 eurot tasumata osalt alates 06.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõue kostjatelt solidaarselt 12 702,44 euro ja viivise 1580,52 euro väljamõistmiseks. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
5.Jätta rahuldamata hageja nõue kostjate vastu mõista solidaarselt Yabby Enterprises Ltd’lt, Sona Systems OÜ-lt ja RF’ilt välja põhivõlg 24 849,55 eurot, viivis 3314,17 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud määras arvestatuna summalt 24 849,55 eurot alates 06.04.2015 kuni põhivõla tasumiseni Altenberg-Reval Aktsiaseltsi kasuks.
6.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Altenberg-Reval Aktsiaselts (hageja) esitas 05.10.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse Yabby Enterprises Ltd, Sona Systems OÜ ja RF (kostjad) vastu täiteasjas nr 022/2012/6651 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja 15 402,42 euro tasumise nõudes. 26.08.2013 loobus hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudest ja suurendas raha tasumise nõuet. 19.09.2013 määrusega lõpetas maakohus menetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas. 06.04.2015 hageja täpsustas rahalist nõuet ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 24 849,55 eurot, viivise summas 3314,17 ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud korras.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt väljastati kostja Yabby Enterprises Ltd kasuks 17.06.2011 võlakiri nominaalväärtusega 23 375 eurot, ennetähtaegse tagastamisega 2011. a jooksul 75% ulatuses. Kostja Sona Systems OÜ kasuks väljastati 17.06.2011 võlakiri nominaalväärtusega 26 685 eurot, ennetähtaegse tagastamisega 2012. a jooksul 82,5% ulatuses. Kostja RF kasuks väljastati 17.06.2011 võlakiri nominaalväärtusega 19 065 eurot, ennetähtaegse tagastamisega 2012. a jooksul 82,5% ulatuses. Hageja ja CMÅ (võlgnikud) ning kostjad (võlausaldajad) sõlmisid 06.06.2012 võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et võlgnikud tunnistavad sissenõutavaks muutunud nõuet summas 58 415,01 eurot, võla tasumise tähtaeg on 05.11.2012, sh tuleb võlg tasuda kolme võrdse osamaksega hiljemalt 02.07.2012, 03.08.2012 ja 05.11.2012, kui võlgnikud viivitavad ühe osamakse tasumisega, siis on võlausaldajatel õigus nõuda kogu võla kohest tasumist, võlgnikud on nõus nõude kohesele sundtäitmisele allutamisega. Kostjad esitasid 24.07.2012 täitmisavalduse hageja ja CMÅ vastu 58 415,01 euro sissenõudmiseks, sest võlatunnistust ei täidetud. Hageja, CMÅ (võlgnikud) ja kostjad (võlausaldajad) sõlmisid 21.08.2012 võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et võlgnikud tunnistavad lisaks 06.06.2012 võlatunnistuses nimetatud 58 415,01 euro tasumise nõudele sissenõutavaks muutunud 14 209,99 euro tasumise nõuet. Lepingupooled leppisid kokku, et kui võlgnikud tasuvad 06.06.2012 võlatunnistuses nimetatud nõude summas 58 415,01 2(13)
eurot hiljemalt 24.08.2012, siis vabanevad nad täiendava võla 14 209,99 eurot tasumise kohustusest. Kui võlgnikud ei täida kohustust tähtaegselt, siis on võlausaldajatel õigus nõuda koguvõla kohest tasumist. Võlgnikud andsid nõusoleku nõude kohesele sundtäitmisele allutamiseks. Lisaks leppisid lepingupooled kokku, et kostjad peatavad täitemenetluse kuni 17.09.2012. Pooled pidasid läbirääkimisi 21.08.2012 võlatunnistuses kokkulepitud võla tasumise tähtaja pikendamiseks, kui võlgnikud annavad täiendava tagatise. Kostjaid esindas SM, kes kinnitas, et täitemenetluses ei tehta mingeid toiminguid kuni täiendava tähtaja möödumiseni 17.09.2012. CMÅ käis kohtutäitur Veiko Kaasiku vastuvõtul, kes teatas, et täitemenetluse peatamiseks on vaja esitada sissenõudja avaldus. Kostjate esindaja SM kinnitas, et ta teavitab kohtutäiturit võla tasumise tähtaja pikendamisest ja täitemenetluse peatamisest, kui pooled sõlmivad uue kokkuleppe võla tasumiseks. Hageja, CMÅ ja Suurlinna AS ning kostjad sõlmisid 30.08.2012 võlatunnistuse, mis sisaldas käenduslepingut. Pooled leppisid kokku, et võlgnikud kohustuvad tasuma 06.06.2012 võlatunnistuses nimetatud nõude 58 415,01 eurot hiljemalt 10.09.2012 ja 21.08.2012 võlatunnistuses nimetatud nõude 14 209,99 eurot hiljemalt 17.09.2012. Pooled leppisid kokku, et kui võlgnikud ei tasu võlga tähtaegselt, siis on võlausaldajatel õigus nõuda koguvõla kohest tasumist. Võlgnikud andsid nõusoleku nõude kohesele sundtäitmisele allutamiseks. Pooled leppisid kokku, et kui võlgnikud ei tasu 06.06.2012 võlatunnistuse või 21.08.2012 võlatunnistuse alusel tasumisele kuuluvaid summasid õigeaegselt, siis on kostjatel õigus nõuda leppetrahvi 50% kogusummast ehk 36 312,50 eurot. Kostjad taotlesid võlatunnistuse punktis 6.1 kohtutäiturilt kustutada kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamist hagejale kuuluvalt kinnistult kokkuleppe sõlmimise päeval. Pooled leppisid kokku, et kui kohtutäitur ei esita avaldust keelumärke kustutamiseks, siis loetakse, et 30.08.2012 kokkulepet ei ole sõlmitud ja kehtivad 06.06.2012 ja 21.08.2012 kokkulepped. Kohtutäitur kustutas 30.08.2012 sissenõudja avalduse alusel keelumärke kinnistult. Kostjad ei teavitanud kohtutäiturit, et võla tasumise tähtaega on pikendatud kuni 10.09.2012. Kohtutäitur arestis 04.09.2012 hageja pangakontod. Hageja esitas samal päeval 30.08.2012 kokkuleppe teksti kohtutäiturile, kes vabastas koheselt pangakontod. Suurlinna AS pidi 04.09.2012 sõlmima Swedbank AS-iga laenulepingu, et refinantseerida Suurlinna AS-i ja Aareal Bank AG vahel 03.07.2007 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu summas 4 299 441,12 eurot tagastamise tähtpäevaga 03.09.2012. Swedbank AS pöördus 06.09.2012 hageja ja Suurlinna AS-i poole ja nõudis täiendavaid selgitusi seoses hageja pangakontode arestimisega. Swedbank AS ei väljastanud laenu seni, kuni pangakontode arestimisega seotud asjaolud olid selged. 06.06.2012 võlatunnistuse alusel alustatud täitemenetlus lõpetati 07.09.2012 nõude 58 415,01 euro rahuldamiseks vajaliku rahasumma kohtutäiturile tasumise tõttu. 10.09.2012 taganesid hageja, CMÅ ja Suurlinna AS 21.08.2012 ja 30.08.2012 kokkulepetest põhjendusel, et kostjad rikkusid kohustust teavitada kohtutäiturit võla tasumise tähtaja pikendamisest kuni 10.09.2012. Suurlinna AS, Aareal Bank AG, hageja ja Swedbank AS sõlmisid 14.09.2012 hüpoteekide loovutamise lepingu, tagatavate nõuete muutmise lepingu, lepingu osalise lõpetamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu. Hageja sõlmis Swedbank AS-iga Aareal Bank AG laenu refinantseerimiseks laenulepingu, mille alusel maksti laenusumma välja 17.09.2012. Kostjad esitasid 18.09.2012 hageja, CMÅ ja Suurlinna AS-i vastu täitmisavaldused, milles nõudsid 30.08.2012 kokkuleppe alusel leppetrahvi 36 315,50 euro ja täiendava võla 14 209,99 euro tasumist.
3(13)
Kohtutäituri 16.11.2012 otsusega tühistati täitemenetlus leppetrahvinõude 36 315,50 euro osas ja sissenõutavaks nõudeks jäi 14 209,99 euro tasumise nõue. Hageja tasus 21.11.2012 kohtutäiturile 11 348,99 eurot ja avaldas, et ei tunnista kohtutäituri kontole raha tasumisega võlga, vaid teeb seda üksnes sellepärast, et vältida edasise kahju tekkimist. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 28.11.2012 14 209,99 euro tasumise nõude täitmise tõttu.
3.Kostjad rikkusid lepingut, kuna nad nõudsid võla tasumist enne selle sissenõutavaks muutumist. Kostjad rikkusid hea usu põhimõtet, jättes kohtutäituri teavitamata, et võla tasumise tähtaega pikendati. Kostjad on lepingut rikkunud oluliselt, kuna hageja huviks lepingute sõlmimisel oli üksnes võla tasumise tähtaja pikendamine. Kostjad kinnitasid hagejale ka suuliselt, et nad teatavad täiturile võla tasumise tähtaja pikendamisest.
4.Kostjad tekitasid hagejale kohustuse rikkumisega kahju. Aareal Bank AG-iga sõlmitud laenulepingu intress oli 4,144% p.a, arvestatuna summalt 4 299 441,12 eurot. Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu intress oli 2,92% p.a, arvestatuna summalt 4 388 632,94 eurot. Kui laen oleks õigeaegselt tagasi makstud, st 04.09.2012, siis ei oleks hageja pidanud tasuma kõrgemat intressimäära Aareal Bank AG-le (6433,87 eurot), vaid väiksema määra järgi Swedbank AS-ile (4627,57 eurot). Aareal Bank AG laen refinantseeriti kostjatest tulenevatel põhjustel 13 päeva hiljem, st 17.09.2012. Hagejale tekkinud kahjuks on laenuintresside vahe summas 1806,30 eurot. Hageja, Suurlinna AS ja CMÅ sõlmisid 22.08.2013 kahju hüvitamise kokkuleppe, mille õiguslikuks aluseks oli VÕS § 152 lg 1. Hageja võttis lepinguga endale kohustuse hüvitada Suurlinna AS-ile laenuintresside vahe summas 1806,30 eurot. Hageja taganes 21.08.2012 ja 30.08.2012 kokkulepetest. Nimetatud võlatunnistustega seotud tehingukulud olid vastavalt 73,82 eurot ja 456,70 eurot. Kokkulepetest taganemisega seonduvad tehingukulud notarile olid 267,60 eurot. Hageja on teinud seoses 30.08.2012 kokkuleppe sundtäitmiseks läbiviidava täitemenetluse ja võlatunnistustest taganemisega õigusabile kulutusi kokku 6419,51 euro ulatuses. Kostjad on hageja arvel alusetult rikastunud 11 348,99 euro ulatuses, mille hageja 19.09.2012 tasus 21.08.2012 ja 30.08.2012 kokkulepetest tuleneva lisavõla 14 209,99 euro ja kohtutäituri tasu 1840,19 euro maksmise nõuete täitmiseks. Hageja taganes lepingutest, mis olid lisavõla tasumise nõude aluseks. Hagejale tekkis kahju tulenevalt sellest, et Suurlinna AS-il on regressinõue 3754,26 eurot hageja vastu ja CMÅ-l on regressinõue 722,37 eurot hageja vastu. Nimetatud summad võttis kohtutäitur eelnimetatud isikute kui käendajate pangakontodelt hageja võla katteks. Hageja, Suurlinna AS ja CMÅ sõlmisid 22.08.2013 kahju hüvitamise kokkuleppe, mille õiguslikuks aluseks oli võlaõigusseaduse § 152 lg 1. Hageja võttis lepinguga endale kohustuse hüvitada Suurlinna AS-ile ja CMÅ-le pangakontolt võetud raha. Hageja nõuab kostjatelt intressi seaduses sätestatud määras alusetu rikastumise nõudelt 11 348,99 eurot alates 22.11.2012 kuni 26.08.2013 ning sissenõutavaks muutunud nõuetelt viivist seaduses sätestatud määras.
5.Kostjate tasaarvestuse avaldus on põhjendamatu. Alternatiivselt tuleb leppetrahvi vähendada 202,44 euroni.
4(13)
Kostjate vastuväited ja põhjendused
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Vastuväite kohaselt oli 30.08.2012 kokkuleppe sisuks hagejale kuuluvalt kinnistult käsutamise keelumärke kustutamine. Kokkuleppe sisuks ei olnud täitemenetluse peatamine. Pooled ei leppinud kokku selles, et kostjad kohustuvad notariaalse lepingu kohtutäiturile edastama. Käsutamise keelumärge kustutati hageja kinnistult 30.08.2012. Kostjad ei ole 30.08.2012 kokkulepet rikkunud. Hageja 10.09.2012 taganemisavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi, kuna puuduvad lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hagejal ei saa olla kostjate vastu alusetu rikastumise nõuet, sest lepingust taganemine oli tühine. 30.08.2012 kokkuleppe punktis 6.3 nimetatud 14 209,99 euro tasumise nõude osas oli sundtäitmine õigustatud, sest hageja ei tasunud summat õigeaegselt. Hagejal puudub seega ka õigus nõuda kostjatelt täitemenetlusega seotud kulutuste hüvitamist. Kostjad ei saanud ette näha, et kolmanda isiku Suurlinna AS-i laenu õigeaegselt tasumata jätmine võib hagejale kahju tekitada. Suurlinna AS-il oli kohustus tagastada laen Aareal Bank AG-le hiljemalt 03.09.2012. Hageja kontod arestiti 04.09.2012. Hageja põhjustas ise laenu õigeaegselt tagastamata jätmisega endale kahju. Notari tasude maksmisest ja notariaalsest võlatunnistusest tuleneva nõude rahuldamisest ei tekkinud hagejale kahju, sest lepingust taganemine oli tühine. Hageja õigusabikulude seotus õigusabi osutamisega enne kohtumenetlust ei ole tõendatud. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudest loobumise tõttu tugineda täitemenetluse lubamatuse faktile. Hageja täitis täitemenetluse kestel täitemenetluse objektiks olnud nõude. Kuna hageja täitis nõude omal initsiatiivil, puudub hagejal alusetu rikastumise nõue kostjate vastu.
8.Kostjad esitasid alternatiivselt tasaarvestuse vastuväite leppetrahvinõude 36 312,50 euro tasaarvestamiseks hageja nõudega. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 13 880,76 eurot ning viivise põhinõudelt (12 147,11 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud korras.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus notariaalses vormis kokkulepete sõlmimises hageja ja kostjate vahel 06.06.2012, 21.08.2012 ja 30.08.2012; et kohtutäitur arestis 04.09.2012 hageja pangakontod; et hageja tegi 10.09.2012 avalduse 21.08.2012 ja 30.08.2012 kokkulepetest taganemiseks ja kostjad on avalduse kätte saanud; et hageja tasus 19.09.2012 21.08.2012 võlatunnistusest ja 30.08.2012 kokkuleppest tuleneva lisavõla 14 209,99 euro ja kohtutäituri tasu 1840,19 euro maksmise nõuete täitmiseks 11 348,99 eurot.
11.Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud hageja ja kostjate kokkulepe selle kohta, et täitemenetlus peatatakse kuni 17.09.2012. Kokkulepe sisaldub 21.08.2012 võlatunnistuse punktis 6.1, milles see on sõnaselgelt sätestatud. Samuti leppisid pooled kokku, et täitemenetluse vältimiseks võimaldavad võlausaldajad võlgnikele sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumiseks tähtaja kuni 17.09.2012. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab ka notari elektronkiri hagejale (IV kd, tl 50). 30.08.2012 kokkuleppega on tõendatud hageja ja kostjate kokkulepe selle kohta, et 21.08.2012 võlatunnistuse punktides 6.2 ja 6.3 nimetatud võlgnevuste maksetähtpäevi lükati edasi vastavalt kuni 10.09.2012 ja 17.09.2012. Kokkulepe sisaldub 30.08.2012 kokkuleppes. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et nii 21.08.2012 kui ka 30.08.2012 kokkulepe sisaldavad poolte kokkuleppeid maksetähtpäeva edasilükkamise kohta. Kokkulepe maksetähtpäeva edasilükkamise kohta on TMS § 46 lg 1 p 4 järgne täitemenetluse peatamise alus.
5(13)
12.Täitemenetluse peatamise kohta käivate sõnaselgete kokkulepete puudumine 30.08.2012 kokkuleppes ei muuda olematuks vastavat kokkulepet 21.08.2012 võlatunnistuses. 30.08.2012 kokkuleppega muudeti sissenõutavaks muutunud nõuete maksetähtpäevi. 30.08.2012 kokkuleppega ei muudetud 21.08.2012 võlatunnistust kostjate kohustuse osas peatada täitemenetlus, mis oli alustatud 58 415,01 euro tasumise nõude sundtäitmiseks. Seega oli kostjatel kohustus peatada 58 415,01 euro tasumise nõude sundtäitmiseks alustatud täitemenetlus ka pärast 30.08.2012 kokkuleppe sõlmimist.
13.TMS § 46 lg 1 p 4 järgne täitemenetluse peatamise alus ei näe ette, et kirjaliku tõendi maksetähtpäeva edasilükkamise kohta peab esitama sissenõudja. Seega ei tulene maksetähtpäeva edasilükkamise kokkuleppe olemusest või eesmärgist sissenõudja kohustust selline kokkulepe kohtutäiturile esitada. Samas ei välista seadus, et sissenõudja ja võlgnik lepivad maksetähtpäeva edasilükkamise kokkuleppe sõlmimisel kokku selles, kes esitab dokumendi kohtutäiturile. 21.08.2012 võlatunnistuse punktis 6.1 leppisid pooled kokku, et võlausaldajad peatavad täitemenetluse. Võlatunnistuse punktis 6.1 on sõnaselgelt määratletud, et täitemenetluse peatamiseks aktiivselt tegutsema kohustatud lepingupooleks on võlausaldajad, s.t kostjad. Seda näitab fraasi „võlausaldajad peatavad“ kasutamine kokkuleppe sõnastuses. Seejuures oli kostjatel võimalus kohustus täita maksetähtpäeva edasilükkamise kokkulepet sisaldavate võlatunnistuste kohtutäiturile esitamisega. Tunnistaja SM ütlustest ei nähtu teavet, mille kohaselt puudus kostjatel kohustus teha toiminguid hageja suhtes algatatud täitemenetluse peatamiseks. Tunnistaja avaldatust nähtub, et ta ei mäleta, kas pooltel oli kokkuleppe täitemenetluse peatamise ja kohtutäituri informeerimise kohta.
14.Kostjad ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks täitemenetluse peatamise taotlemine või maksetähtpäeva edasilükkamise kohta kohtutäiturile teabe esitamine. Tunnistaja SM ei mäleta maksetähtpäeva edasilükkamisest teatamist kohtutäiturile. Eeltoodut arvestades rikkusid kostjad kohustust teha tegusid 58 415,01 euro tasumise nõude sundtäitmiseks alustatud täitemenetluse peatamiseks.
15.Hageja on avaldanud, et tema õigustatud (äratuntav) huvi kokkuleppeid sõlmides oli võla tasumise tähtaja pikendamine, et vältida täitemenetlusega kaasnevaid kulusid või muid negatiivseid tagajärgi (nt pangakontode arestimine, millega kaasneb usaldusväärsuse langus või võimetus oma kohustusi täita). Kohtutäitur arestis 04.09.2012 hageja pangakontod. Seega tehti täitemenetluse raames täitetoiminguid ka pärast 21.08.2012 võlatunnistuse ja 30.08.2012 kokkuleppe sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt realiseerusid vaatamata pooltevahelisele kokkuleppele hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, mille ärahoidmine oli täitemenetluse peatamisele suunatud kokkuleppe peamiseks eesmärgiks. Eeltoodut arvestades esines hagejal alus nii 21.08.2012 võlatunnistusest kui ka 30.08.2012 kokkuleppest taganemiseks. Seetõttu on 21.08.2012 võlatunnistus ja 30.08.2012 kokkulepe lõppenud taganemise tõttu.
16.Hageja nõuab kostjatelt Suurlinna AS-i poolt tasumisele kuulunud Aareal Bank AG ja Swedbank AS-i laenuintresside vahe 1806,30 euro hüvitamist. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saab lugeda laenuintresside vahe hageja kahjuks. Hageja väljatoodud asjaoludest nähtuvalt olid algse laenulepingu osapoolteks Suurlinna AS ja Aareal Bank AG. Hiljem sõlmitud laenulepingu osapoolteks olid Suurlinna AS ja Swedbank AS. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal kohustus täita Aareal Bank AG-ga sõlmitud laenulepingust tulenevat intressinõuet ning Swedbank AS-iga sõlmitud
6(13)
laenulepingust tulenevat intressinõuet. Seetõttu ei saa lugeda suurema intressi tasumist hageja kahjuks. Hageja on tuginenud hageja ja Suurlinna AS-i vahel 22.08.2013 sõlmitud kahju hüvitamise kokkuleppele, millega hageja võttis endale kohustuse hüvitada Suurlinna AS-ile Aareal Bank AG-le tasutud täiendavast intressist tulenev kahjunõue. Hageja poolt vabatahtlikult Suurlinna AS-i ees võetud kohustust ei saa lugeda hageja kahjuks, mis on tekkinud kostjate kohustuse rikkumisest. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostjate vastu kahju 1806,30 euro hüvitamise nõue.
17.Hageja on lugenud enda kahjuks Suurlinna AS-i regressinõude 3754,26 eurot ja CMÅ regressinõude 722,37 eurot. Regressinõude hageja kahjuks lugemine eeldab regressinõude tunnistamist hageja poolt. Regressinõude tunnistamine tähendab ka kostjate nõude, mille rahuldasid Suurlinna AS ja CMÅ, tunnistamist hageja poolt. Kui hageja ei tunnista kostjate 4476,63 euro tasumise nõuet, on tal võimalik esitada Suurlinna AS-i ja CMÅ esitatud regressinõudele VÕS § 67 lõike 2 ja § 69 lõike 2 alusel vastuväide samadel põhjendustel, millel ta kostjate nõuet ei tunnista. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostjate vastu kahju hüvitamise nõue 4476,63 euro ulatuses.
18.Hageja loeb enda kahjuks tehingukulud (notaritasud) 798,12 eurot, mis koosneb 21.08.2012 võlatunnistuse tehingukulust 73,82 eurot, 30.08.2012 tehingukulust 456,70 eurot ja taganemisavalduse koostamise ja tõestamise kuludest 267,60 eurot. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et kostjad rikkusid kohustust esitada kohtutäiturile dokument maksetähtpäeva edasilükkamise kohta, mis andis aluse lepingust taganemisele, siis seetõttu on põhjendatud 21.08.2012 võlatunnistuse, 30.08.2012 kokkuleppe ja lepingu taganemisega seotud kulude 798,12 euro lugemine hageja kahjuks.
19.Kostjad on hageja hinnangul tema arvel alusetult rikastunud 11 348,99 euro ulatuses, mille hageja 19.09.2012 tasus 21.08.2012 ja 30.08.2012 kokkulepetest tuleneva lisavõla 14 209,99 euro ja kohtutäituri tasu 1840,19 euro maksmise nõuete täitmiseks. Kuivõrd hageja taganes lepingust, ei rakendu pooltevahelisele võlasuhtele alusetu rikastumise sätted, vaid lepingust taganemise VÕS §-des 188 ja 189 sätestatud tagajärjed. Lepingutest taganemise tõttu on hageja tagasitäitmise nõue 11 348,99 eurot põhjendatud.
20.Hageja arvestab seadusjärgses määras intressi 63,20 eurot summalt 11 348,99 eurot alates 22.11.2012 (hageja kandis raha kohtutäiturile 21.11.2012) kuni nõude esitamiseni 26.08.2013. Seadusjärgses määras intressi arvestamine on põhjendatud ning hagejal on õigus kostjatelt nõuda intressi 63,20 eurot tasumist (VÕS § 189 lg 1 lause 3).
21.Hageja nõuab kostjatelt kohtuväliste õigusabikulude 6419,51 euro hüvitamist. Hageja 17.06.2015 esitatud kuluaruannetest nähtub küll see, millist õigusabi loeb hageja asjaga seotuks, kuid ei nähtu põhjuslik seos kostjate kohustuse rikkumise ja konkreetse õigusteenuse osutamise vahel. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendamata.
22.Viivise arvestamine on põhjendatud üksnes tehingukulude, alusetult saadud raha kohtuvälise õigusabikulude hüvitamise nõuetelt. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude, seejuures on hageja arvestanud viivist seaduses sätestatud määras. Hageja on arvestanud tehingukulude 798,12 euro hüvitamise nõudelt ajavahemiku 06.10.2012 kuni 06.04.2015 eest viivist 163,94 eurot, alusetult saadud 11 348,99 euro tagastamise nõudelt ajavahemiku 27.08.2013 kuni 06.04.2015 eest viivist 1506,51 eurot. Viivisearvestuse aluseks olevaid asjaolusid arvestades (põhivõla suurus, viivisemäär, sissenõutavaks muutumise aeg) on tehingukuludelt ja tagasitäitmise nõudelt arvestatud viivise nõue põhjendatud.
7(13)
23.Kostjad esitasid hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite, mille kohaselt tasaarvestavad kostjad enda leppetrahvi tasumise nõude hageja kahju hüvitamise nõudega. Leppetrahvi tasumise kohustuse aluseks on 30.08.2012 kokkuleppe punkt 6.4. Kuivõrd kokkuleppest tulenevad võlasuhted on lepingust taganemisega lõppenud, ei saa kostjad nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist ning seetõttu ei ole neil võimalik ka oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada.
24.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudest loobumine ei välista hageja õigust esitada kostjate vastu täitedokumendist tuleneva kohustuse rikkumisel ja täitedokumendist taganemisel põhinevaid nõudeid. Sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamise ja täitemenetluse lõppemise korral säilib võlgnikul õigus nõuda täitedokumendi alusel üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete või tagasitäitmise sätete alusel, kui võlgnik tugineb täitedokumendi kehtetusele või sellest tulenevate võlasuhete taganemise tõttu lõppemisele.
25.Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tehingukulude 798,12 euro, alusetult saadud 11 348,99 euro, intressi 63,20 euro ja viivise 1670,45 euro, samuti viivise protsendina põhinõudelt tasumise nõuete osas.
26.TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning seetõttu rahaliselt kindlaksmääramata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
27.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
28.Hageja lepingust taganemine on õigusvastane, kuna puudus oluline lepingu rikkumine. Maakohus on vääralt jõudnud seisukohale, et hageja arvelduskonto arestimisega on toime pandud oluline lepingu rikkumine. Lepingust taganemise õiguspärasuse ja lepingu rikkumise tuvastamiseks tuleb kõigepealt välja selgitada vaidlusaluse lepingu sisu. Lepingu punkti 6.1 kohaselt paluvad võlausaldajad kohtutäituril kustutada käsutamise keelumärge võlgnikule 1 (hagejale) kuuluvalt kinnistult käesoleva kokkuleppe sõlmimise päeval. Lepingu peamine eesmärk oli seega mitte täitemenetluse peatamine, vaid käsutuse keelumärke kustutamine kinnistult, mida hageja vajas tehingu tegemiseks. Seda kinnitab ka kohtutäituri selgitus arvelduskonto aresti tühistamise otsuses. Lepingu tegelikule eesmärgile viitab veel lepingu punkt 6.6, milles on sätestatud, et juhul kui võlausaldajad ei täida käesoleva kokkuleppe punktis 6.1 kokkulepitut nõuetekohaselt, loevad käesoleva kokkuleppe osalised, et käesolevat kokkulepet ei ole sõlmitud ning nende vahel kehtivad võlatunnistus ning võlatunnistus 1. Antud lepingu punkt viitab üheselt tagajärjele, mis oleks saabunud siis, kui keelumärget ei oleks kinnistult kustutatud. Seega oli lepingu peamiseks objektiks keelumärke kustutamine kinnistult, mitte aga kogu täitemenetluse peatamine.
29.Hagejal ei tekkinud arvelduskonto arestimisega kohtu poolt märgitud negatiivseid tagajärgi. Täitemenetlus oli hageja suhtes algatatud juba algse 06.06.2012 sõlmitud notariaalse lepingu alusel 2012. a juulis, mida kinnitab 21.08.2012 sõlmitud notariaalse lepingu punkt 1.2. Samuti oli hageja varale juba enne 30.08.2012 ja 21.08.2012 lepingute sõlmimist seatud keelumärked, mida kinnitab 30.08.2012 sõlmitud notariaalse kokkuleppe punkt 6.3. Täitemenetlusega kaasnevad tagajärjed ei saanud seega olla hageja jaoks lepingutest taganemise aluseks, kuna need ilmnesid enne 21.08.2012 ja 30.08.2012 lepingute sõlmimist.
8(13)
Arveldusarve arestiti kohtutäituri poolt 04.09.2012 ja arest eemaldati samal kuupäeval. Hagejal ei tekkinud arestimisega seoses maksevõimetust, täiendavaid täitemenetlusega seotud kulusid. Kohtu poolt välja toodud usaldusväärsuse langus kui negatiivne tagajärg on hageja poolt tõendamata. Kuna täitemenetlus oli hageja suhtes algatatud juba enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist, siis olid 21.08.2012 ja 30.08.2012 lepingute sõlmimise ajal kolmandad isikud teadlikud asjaolust, et hageja suhtes on käimas täitemenetlus, mille tulemusena on hageja varale seatud keelumärked. Seega ei saanud arveldusarve täiendav arestimine tekitada hageja jaoks täiendavat maine või usaldusväärsuse langust. Arveldusarve arestimisest said olla teadlikud üksnes vastav pank, kus arveldusarve arestiti, ja kohtutäitur. Maakohus on jõudnud järeldusele, et hageja suhtes realiseerusid vaatamata pooltevahelisele kokkuleppele negatiivsed tagajärjed, mille ärahoidmine oli täitemenetluse peatamisele suunatud kokkuleppe peamiseks eesmärgiks. Kohus ei ole otsuses toonud välja neid negatiivseid asjaolusid, millised tooksid kaasa lepingust taganemise õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse. Kohus on üksnes viidanud mingitele abstraktsetele tagajärgedele, millised ei saa olla lepingust taganemise aluseks. Peamine probleem seisnes hagejal selles, et Swedbank AS sai konto blokeeringu tulemusena teada asjaolust, et hageja on sõlminud kostjatega vaidlusalused võla tasumise kokkulepped. Laenu refinantseerimine ei viibinud põhjusel, et hageja pangakontod olid üheks päevaks blokeeritud, vaid põhjusel, et hageja ei teavitanud panka kohustustest, millised tal kostjate ees olid.
30.Hageja on taganemise avalduses märkinud peamiseks põhjuseks asjaolu, et kostjad pöördusid kohtutäituri poole enne 10.09.2012. Seejuures ei ole hageja taganemise avalduses tuginenud asjaolule, et tema arveldusarve arestiti. Hagejat on pigem häirinud asjaolu, et täitemenetlust jätkati enne 10.09.2012. Kuna arest hageja pangakontolt eemaldati samal päeval kui arest seati, siis ei saa väita, et hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis saada. Pelgalt fakt, et kohtutäitur arestis üheks päevaks arveldusarve, ei saa olla lepingust taganemise aluseks. Veelgi vähem saab sellist fakti lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks.
31.Isegi kui kostjad olid kohustatud teavitama kohtutäiturit, siis teavitamata jätmisega ei pannud kostjad toime olulist lepingu rikkumist. 30.08.2012 lepingus ei ole sätestatud, kes peab teavitama kohtutäiturit. Samuti ei tulene antud lepingust tähtaega, mille jooksul peab pool kohtutäiturit teavitama.
32.Hageja on kasutanud lepingust taganemise õiguskaitsevahendit pahauskselt. Kostjad pikendasid hageja võlgnevuse tasumise kohustust kolmel korral. Juhul kui kostjad ei oleks sõlminud viimast (30.08.2012) notariaalset kokkulepet, siis oleks käesolev olukord olnud olemata ning hageja vara oleks hakatud täitemenetluse raames realiseerima. Kostjate vastutulek uue tähtaja määramiseks on põhjustanud olukorra, kus hageja kasutas ühe ebaolulise lepingu rikkumise korral koheselt võimalust lepingulistest kohustustest vabanemiseks.
33.Hageja ei saanud lepingust taganeda, kuna kostjad ei olnud taganemise hetkel lepingu rikkumises. Hageja tegi lepingutest taganemise avalduse 10.09.2012. Lepingust taganemise avalduse tegemise hetkel ei olnud kostjad enam lepingu rikkumises. Hageja pangakontod vabastati aresti alt 04.09.2012. Lepingu rikkumine oli taganemise avalduse tegemise ajal kõrvaldatud ehk heastatud. Lepingust taganemise õiguskaitsevahendit ei saa kasutada siis, kui lepingu rikkumist enam ei esine
(VÕS § 107).
34.30.08.2012 kokkuleppe puhul on tegemist eraldiseisiva lepinguga, kus muudeti kohustuste täitmise tähtaegu ning lisati uusi kohustusi. 30.08.2012 notariaalses lepingus ei ole kokkulepitud
9(13)
kohtutäituri teavitamise kohustust. 21.08.2012 sätestatud kohustused (tasumise tähtajad) ei rakendu 30.08.2012 sõlmitud lepingule. Antud lepingutes on sätestatud erinevad võlgnevuse tasumise tähtajad ja seega ka erinevad kohustused. Olenemata eelnevast teavitas tunnistaja SM oma väidete kohaselt kohtutäiturit kokkuleppe sõlmimisest koheselt pärast tehingu sõlmimist. Alternatiivselt oli hagejal võimalik ise kohtutäiturit kokkuleppe sõlmimisest teavitada.
35.Kuivõrd hageja poolt lepingute lõpetamine oli õigusvastane ja sellest tulenevalt kehtetu, siis tuleb muuta ka maakohtu otsuse osa, millega mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja rahalised summad. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldavas osas materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata, samuti määrab uuesti menetluskulude jaotuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). I
38.Apellatsioonimenetluses piirdub vaidluse ulatus hageja nõuetega, mille osas tegi maakohus hagi rahuldava otsuse. Kostjad vaidlustavad hagi rahuldamise tehingukulude 798,12 euro ja sellelt arvestatud viivise 163,94 euro, täitemenetluses alusetult tasutud 11 348,99 euro, sellelt arvestatud intressi 63,20 euro ja viivise 1506,51 euro ulatuses, samuti viivise protsendina põhinõudelt väljamõistmise. Hageja on esitanud nimetatud nõuetest tehingukulude 798,12 euro nõude alusetu rikastumise õigussuhte alusel, 11 348,99 euro nõude alternatiivsetel alustel, järjestades võimalikud alternatiivid. Esmalt taotleb hageja 11 348,99 euro väljamõistmist kostjatelt alusetu rikastumise õigussuhte alusel, seejärel kui lepingulise ning kolmandaks kui lepinguvälise kahju hüvitamist.
39.Maakohus tuvastas õigesti notariaalses vormis kokkulepete sõlmimise hageja ja kostjate vahel 06.06.2012, 21.08.2012 ja 30.08.2012; kohtutäituri poolt hageja pangakontode arestimise 04.09.2012; hageja poolt taganemisavalduse tegemise kahest viimasest kokkuleppest taganemiseks 10.09.2012; hageja poolt tehingukulude 798,12 euro ja täitemenetluses 11 348,99 euro tasumise. Maakohus tuvastas õigesti, et nii 21.08. kui 30.08.2012 kokkulepe sisaldavad poolte kokkuleppeid maksetähtpäeva edasilükkamise kohta, mis on TMS § 46 lg 1 p 4 järgne täitemenetluse peatamise alus.
40.Pooled ei vaidle, et vaidlusaluse kolme notariaalse kokkuleppe alusel on toimunud kaks erinevat täitemenetlust: esimese täitemenetluse algatasid kostjad 06.06.2012 võlatunnistuse täitmiseks ja teise hageja 21.08. ja 30.08.2012 lepingutest taganemise avalduse saamise järgselt 30.08.2012 kokkuleppe täitmiseks. Hageja heidab ette, et kostjad rikkusid 30.08.2012 lepingut, kuna nõudsid võla tasumist enne selle sissenõutavaks muutumist. Pooled vaidlevad, kes pidi hagejale 30.08.2012 kokkuleppega antud täiendavast tähtajast esimest täitemenetlust läbiviivat kohtutäiturit teavitama ning kui selline kohustus oli kostjatel, kas kostjad rikkusid nimetatud kohustuse täitmata jätmisega oluliselt eelnimetatud kahte lepingut ja kas hagejal oli materiaalne alus 21.08 ja 30.08.2012 lepingutest taganemiseks.
41.Maakohus leidis õigesti, et TMS § 46 lg 1 p-st 4 ei tulene, et kohtutäiturit peab võla tasumise tähtajast teavitama sissenõudja. Õige on maakohtu seisukoht, et nimetatu ei välista sissenõudja ja
10(13)
võlgniku vahelises suhtes kokkuleppe saavutamist, kes sellises konkreetses olukorras kohtutäiturit tähtaja pikendamisest teavitab. Puudub vaidlus, et 21.08.2012 võlatunnistusest kostjatele selline kohustus sätestati, kuid 30.08.2012 võlatunnistuses seda ei sätestatud.
42.Toimiku materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid kolm deklaratiivset võlatunnistust, millest iga järgnevaga kinnitati võla olemasolu, suurendati nõuet, anti võlgniku poolt lisatagatisi ja muudeti võla tasumise tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma küsimus, mis oli 30.08.2012 lepingu peamine eesmärk - kas käsutamise keelumärke kustutamine või tasumise tähtaja pikendamine kuni 10.09.2012 – vaidluse lahendamisel põhimõttelist tähendust. On eluliselt usutav, et hageja jaoks olid tähtsad mõlemad eesmärgid. Kuigi pooled ei pidanud vajalikuks selles sõnaselgelt kirjalikus lepingus kokku leppida, on maakohus õigesti tuvastanud kostjate kohustuse kohtutäiturit täitemenetluses võla tasumise täiendavast tähtajast pikendada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja neid ei korda.
43.Isegi kui asuda seisukohale, et kostjatel selline kohustus puudus, oli kostjatel mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kohustus kohtutäiturit võla pikendamisest teavitada. Hageja seaduslik esindaja on andnud vande all järgmisi ütlusi (V kd, tl 166-167): „Ma võtsin SMga ühendust enne 30.08.2012 lepingu sõlmimist. Ma võtsin ühendust ka kohtutäituriga ja ütlesin, et vajan aega, sest pank ei olnud valmis. Kohtutäitur ütles, et ainuke, kes võib pikendust anda, on Siim ja võta temaga ühendust. Kohtutäitur põhjalikult seletas, et sellistel juhtudel saab talle korraldusi anda ainult Siim. Ma rääkisin Siimule, mida kohtutäitur mulle rääkis. Ta ütles, et võtab kohtutäituriga ühendust. Asja tuum oli see, et kirjutada alla leping, et saaksin rohkem aega ning et vältida konto blokeerimist ja vabastada kinnistu tõkendist. /.../ Me arutasime (kostjate tehingulise esindajaga) ka seda, et on oluline kohtutäiturit informeerida.“
44.Nimetatud ütlustest saab teha järelduse, et vestlus kohtutäituriga toimus pärast 21.08.2012 ja enne 30.08.2012 kokkulepete sõlmimist, kui hagejale sai selgeks, et ta ei suuda 21.08.2012 lepingut tähtaegselt täita ja ta vajas kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Ütlustest ei saa teha järeldust, et kohtutäitur selgitas hageja seaduslikule esindajale, et hageja ei või kokkulepet võla tasumise täiendava tähtaja määramise kohta täitemenetluses esitada. Ütlustest nähtuvalt selgitas kohtutäitur hageja esindajale seda, et üksnes hageja taotlusel ei ole võimalik võla tasumise tähtaega pikendada ja selleks on vajalik ka sissenõudja tahe. Samas võis hageja seaduslikul esindajal tekkida veendumus, et tema poolt tähtaja pikendamise kokkuleppe esitamisel sellel mõju täitemenetlusele ei ole. Arvestades, et hageja rõhutas lepingute sõlmimise eel või selle ajal kohtutäituri informeerimise olulisust võla tähtaja pikendamisest kostja poolt, asjaoludest nähtuvalt esindas hagejat eesti keelt mittevaldav isik, kostjaid aga professionaalne jurist, varasemas 21.08.2012 kokkuleppest tulenes poolte kokkulepe, et täitemenetluse peatamisel tegutsevad aktiivselt kostjad, kostjad teavitasid kohtutäiturit sellest, et keelumärge tuleb kinnistult eemaldada, tuleb lugeda mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1) seda, et kohtutäiturit oleks võla tasumise täiendavast tähtajast teavitanud kostjad. II
45.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas kostjate rikkumine andis hagejale aluse lepingust taganeda. Puudub vaidlus, et kostjad kohtutäiturit kohustuse täitmise täiendavast tähtajast ei teavitanud. Puudub vaidlus, et hageja ei andnud selleks kostjatele enne lepingust taganemist ka täiendavat tähtaega (VÕS § 114 lg 1 mõttes), vaid esitas kohtutäiturile ise pangakonto arestimisest teadasaamisel 30.08.2012 lepingu, mille tulemusel kohtutäitur pangakonto samal päeval arestimisega, s.o 04.09.2012, vabastas. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust
11(13)
taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
46.Hageja on toonud esile, et tema õigustatud (äratuntav) huvi kokkuleppeid sõlmides oli võla tasumise tähtaja pikendamine, et vältida täitemenetlusega kaasnevaid kulusid või muid negatiivseid tagajärgi (nt pangakontode arestimine, millega kaasneb usaldusväärsuse langus või võimetus oma kohustusi täita). Kui kostjad nõudsid ennetähtaegselt võla tasumist, siis realiseerusid hageja jaoks negatiivsed tagajärjed, mida ta soovis vältida kokkulepete sõlmimisega (Swedbank AS keeldus Aareal Bank AS-iga sõlmitud laenu refinantseerimisest enne, kui hageja oli põhjalikult selgitanud pangakontode arestimisega seotud asjaolusid). Sisuliselt leiab hageja, et talle tekkis kahju, kuna tema maine sai pangakontode arestimise tõttu refinantseerimislaenu andva panga ees kahjustada.
47.Maakohus leidis põhjendamatult, et kohtutäiturile 30.08.2012 tuleneva võla tasumise tähtaja pikendamisest teatamata jätmisega rikkusid kostjad oluliselt 21.08.2012 ja 30.08.2012 kokkuleppeid ehk täidetud oli lepingust taganemise materiaalne eeldus. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et kohus ei ole otsuses toonud välja negatiivseid tagajärgi, mis tooksid kaasa lepingust taganemise kasutamise võimaluse. Swedbank AS (edaspidi pank) kirjaga (I kd, tl 53) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 06.09.2012 kirjutas pank hagejale kirja, milles avaldas, et uus hageja poolt pangale avaldatud informatsioon on tõeliselt üllatav, arvestades asjaolu, et hageja oli hiljuti informeerinud panka enda laenukohustustest ning kohustunud laenulepingus pangaga uute laenukohustuste võtmisele eelnevalt sellest panka informeerima. Järgnevast panga 06.09.2012 kirjast (I kd, tl 54) ilmneb, et pank nõudis hagejalt täiendava informatsiooni esitamist. Maksekorraldustest (I kd, tl 6264) nähtub, et hageja tasus 07.09.2012 kolmes osas kokku 64 913,29 eurot kohtutäiturile ja täitemenetlused lõpetati samal päeval (I kd, tl 56-61). 13.09.2012 panga kirjast nähtuvalt ei olnud hageja ja pank veel refinantseerimislaenu osas kokkuleppele jõudnud. Tõenditest ei saa järeldada, et 04.09.2012 arestimise tulemusena oleks hageja arvelduskontodelt võetud raha, vaid maksekorraldustest saab järeldada, et hageja on ise nimetatud summad kohtutäiturile vabatahtlikult tasunud. Seega on põhjendatud kostjate seisukoht, et kohtutäituri poolt hageja arveldusarve arestimise tulemusena sai pank teada hageja kohustustest, millest hageja oli kohustunud panka teavitama, aga ei olnud seda teinud. Sellest tulenes omakorda, et hageja ei jõudnud pangaga plaanitud aja jooksul kokkuleppele täiendava laenu tingimustes, leping sõlmiti 14.09.2012 (I kd, tl 78-89) ja hageja sai pangalt laenu loodetust ebasoodsamatel tingimustel. Eelnev ei anna alust lepingust taganeda, sest hageja ei jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta 21.08. ja 30.08.2012 kokkulepetega saavutada soovis. Võla tasumist ei tinginud seega asjaolu, et kostjad jätsid kohustuse täitmise tähtajast kohtutäiturit teavitamata, samuti kontode arestimine, vaid hageja vabatahtlik kohustuse täitmine.
48.Kui hageja leiab, et tal on õigus taganeda lepingust, kuna pank sai kontode arestimise tõttu teada tema kohustustest kolmandate isikute ees, tuleneb hageja väidetest loogiliselt, et 21.08.2012 ja 30.08.2012 lepingute eesmärgiks oli panga ees hageja majandusliku olukorra varjamine. Nimetatu vastavatest lepingutest ja poolte esile toodud asjaoludest ei tulene.
49.Seega ei rikkunud kostjad 21.08.ja 30.08.2012 lepinguid oluliselt ja hageja ei olnud alust lepingust taganemiseks. Hageja taganemisavaldus (I kd, tl 65-67) ei oma mõju ja lepingud kehtisid edasi. Hagejal puudub alusetu rikastumise nõue kostjate vastu, sest kostjad ei rikkunud lepingut oluliselt. Seetõttu ei saa hageja kostjatelt solidaarselt nõuda tehingukulude 798,12 euro ja sellelt arvestatava viivise 163,94 euro, hageja poolt täitemenetluses kostjate nõuete katteks tasutu 11 348,99 euro, nimetatud nõudelt arvestatud intressi 63,20 euro ja viivise 1506,51 euro väljamõistmist, samuti seadusjärgse viivise protsendina põhivõlast väljamõistmist alates maakohtu otsuse tegemisest.
12(13)
III
50.Edasi tuleb kontrollida, kas hagejal on 11 348,99 euro ulatuses kahju hüvitamise nõue kostjate vastu lepingulisel või deliktiõiguslikul alusel (vt hagi terviktekst p 44).
51.VÕS § 115 lg 1 alusel lepingulise kahjunõude esitamisel tuleb kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning § 127-128 järgi. Esmase eeldusena tuleb kindlaks teha, kas võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Hageja heidab lepingu rikkumisena kostjatele ette hageja taganemisavalduste järgset võla sissenõudmist täitemenetluses, mida hageja peab hea usu põhimõttest tulenevaks rikkumiseks. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et hagejal ei olnud alust lepingutest taganeda, ei ole kostjad täitemenetluses võla sissenõudmisega lepingut rikkunud. Seega puudub vajadus kontrollida lepingulise kahju hüvitamise järgnevaid eeldusi.
52.Lepinguvälise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1043 alusel) esitamisel tugineb hageja samuti asjaolule, et kostjad algatasid täitemenetluse, teades asjaolust, et hageja ei võlgne neile midagi (kuna on lepingust taganenud). Kahju on hageja seisukohalt õigusvastane, kuna alusetu täitemenetluse läbiviimisega rikuti hageja omandit ning tegemist on tahtliku heade kommete vastase käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 8). Ka eelnimetatud alusel ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, kuna tulenevalt lepingute kehtivusest oli kostjatel alus täitemenetluse alustamiseks/läbiviimiseks ja kostjate tegevust oma nõude realiseerimisel ei saa käsitleda hagejale kahju tekitamisena. Seega puudub vajadus kontrollida deliktil põhineva kahju hüvitamise järgnevaid eeldusi. IV
53.Ka tehingukulude 798,12 euro nõudes tugines hageja asjaolule, et on 21.08. ja 30.08.2012 lepingutest taganenud. Arvestades ringkonnakohtu tuvastatut, et taganemisel ei ole mõju ja lepingud kehtivad, ei ole kostjad hageja poolt tasutud tehingukulude arvel alusetult rikastunud ja hagi rahuldamiseks alus puudub (VÕS § 189 lg 1).
54.Kuna hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, ei ole alust ka viivisenõude rahuldamiseks.
55.Kuivõrd hagejal puudub kostjate vastu nõue, ei käsitle ringkonnakohus kostjate tasaarvestusavaldusega seonduvaid vastuväiteid hagile.
56.Kokkuvõttes tuleb maakohtu otsus hagi rahuldavas osas tühistada ja hageja hagi jätta tervikuna rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.