Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22.aprillil 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-12-46307
Tsiviilasi
ARAS-i kaebus Tallinna kohtutäitur Elin 02.11.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 022/2012/6651
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: ARAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Avaldaja lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja advokaat Triinu Kinkar (Advokaadibüroo VARUL, Ahtri 6a, 10151 Tallinn; e- post: [email protected]); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (A.Lauteri 5, 10114 Tallinn; e- post: [email protected]); YELtd (registrikood XXX, asukoht XXX); SSOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); RF(sünniaeg XX.a., elukoht XXX); YELtd, SSOÜ ja RF lepinguline esindaja Siim Mägi (Advokaadibüroo Magnusson, Rävala pst 8, 10143 Tallinn; epost: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Vilippus’i
Resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata ARAS kaebus osas, millega ARAS vaidlustab kohtutäituri erapooletuse, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse printsiibi ja TMS § 53 lg 1 rikkumise.
2.Rahuldada ARAS kaebus osaliselt.
3.Tühistada kohtutäituri 02.11.2012.a. otsus täiteasjas nr. 022/2012/6651 osaliselt, s.o osas, millises kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 09.10.2012.a. kaebuse leppetrahvi summas 36 312,50 euro sissenõudmise lõpetamiseks.
5.Jätta avaldaja menetluskulud 50 % ulatuses kohtutäituri kanda ja 50 % ulatuses tema enda kanda ning teiste menetlusosaliste (kohtutäituri ja sissenõudjate) menetluskulud jäävad nende enda kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’i (edaspidi kohtutäitur) menetluses oli täiteasi nr. 022/2012/6651, milles sissenõudjad YELtd, SSOÜ ja RF(edaspidi sissenõudjad) on esitanud 18.09.2012.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. ARAS (edaspidi avaldaja) esitas 09.10.2012.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 02.11.2012.a. rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja on 10.09.2012.a. täitedokumendist notariaalselt tõestatud avaldusega taganenud, mistõttu on täitemenetlus lubamatu. Avaldaja pööras kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri tähelepanu nii sellele, et täitedokument ei ole kehtiv kui ka sellele, et täitemenetluse algatamise avaldusest ilmneb, et kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimise seisuga ei olnud suures osas võlg sissenõutavaks muutunud, mistõttu puudub 36 312,5 euro osas täitedokument üldse. 18.09.2012.a. esitatud täitemenetluse avaldusest ilmneb, et suur osa (summas 36 312,5 eurot) võlausaldajate kogunõudest (summas 50 522,49 eurot) on leppetrahvi nõue ning täitemenetluses täidetav nõue oleks seega saanud olla maksimaalselt 14 209,99 eurot. Vastavalt täitedokumendiks oleva 30.08.2012.a. kokkuleppe punktile 6.4 oli leppetrahv kokku lepitud olukorraks, mil võlgnikud ei tasu võlga õigeaegselt. Seega ei olnud väidetav leppetrahvi nõue (summas 36 312, 5 eurot) kohustuslikule sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimise hetkel sissenõutavaks muutunud ning ei saanud seega mingil juhul TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt olla kohustuslikule sundtäitmisele allumise nõusoleku esemeks. Kohtutäitur on õigusvastaselt teinud täitetoiminguid enne täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel olnud erapooletu. Otsuses toodud põhjendused enneaegsete sunnimeetmete võtmiseks on asjakohatud. Kohtutäitur on täitemenetluse läbiviimisel rikkunud proportsionaalsuse printsiipi ja kaldunud oluliselt kõrvale TMS § 53 lg 1 sätestatud vara arestimise ulatuse põhimõttest. Kohtutäitur on asunud õigusvastaselt seisukohale, et täitemenetluse peatamise korral ei ole võimalik ka õigusvastaselt seatud täitetoiminguid tühistada. Avaldaja palub kohtutäituri otsuse tühistada ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Sissenõudjate seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudjad paluvad jätta esitatud kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur palub rahuldada ARAS kaebus osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 09.10.2012.a. kaebuse leppetrahvi (36 312,50 euro) sissenõudmise lõpetamiseks. ARAS kaebused kohtutäituri erapooletuse, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 ja TMS § 53 lg 1 rikkumise osas jätta läbi vaatamata ning muus osas jätta ARAS kaebus täielikult rahuldamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud
menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudjate kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 022/2012/6651 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’i 02.11.2012.a. otsusele täiteasjas nr. 022/2012/6651 (I köide t/l 95-100). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 09.10.2012.a. kaebuse (I köide t/l 93).
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 09.10.2012.a. kaebusest. Nimetatud kaebuses palub avaldaja tühistada vara arestimise otsus täiteasjas nr. 022/2012/6651, vabastada avaldaja väärtpaberid arestist ning kustutada avaldaja väärtpaberitel keelumärge. Nagu nähtub kohtule esitatud 23.10.2012.a. kaebuse läbivaatamise protokollist on avaldaja oma kaebust täiendanud selle läbivaatamisel asjaoluga, et täitedokument ei ole kehtiv, kuivõrd sellest on taganetud 10.09.2012.a. avaldusega. Samuti on avaldaja seisukohal, et suures osas ei ole võlg (leppetrahv summas 36 312,50 eurot) sissenõutavaks muutunud (I köide t/l 93).
9.12.11.2012.a. kohtule esitatud kaebuses on avaldaja esitanud järgmised väited: • täitedokument ei ole kehtiv • suures osas ei ole võlgnevus sissenõutavaks muutunud ja seega puudub 36 312,50 euro osas täitedokument • leppetrahvi nõue ei saanud alluda kohesele sundtäitmisele • kohtutäitur on õigusvastaselt teinud täitetoiminguid enne täitmisteate kättetoimetamist • kohtutäitur pole olnud erapooletu • kohtutäitur on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse printsiipi ja kaldunud kõrvale TMS § 53 lg 1 vara arestimise ulatuse põhimõttest • kohtutäitur on õigusvastaselt asunud seisukohale, et täitemenetluse peatamise korral ei ole võimalik õigusvastaselt seatud täitetoiminguid tühistada.
10.Kohtutäitur leiab, et avaldaja kaebus, et kohtutäitur pole olnud erapooletu ning kohtutäitur on rikkunud proportsionaalsuse printsiipi ja kaldunud kõrvale TMS § 53 lg 1 vara arestimise ulatuse põhimõttest, tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja kaebusega, et leppetrahvi nõue summas 36 312,50 eurot ei saanud alluda kohesele sundtäitmisele, kohtutäitur nõustub ning leiab, et selles osas tuleb esitatud kaebus rahuldada.
11.Kohus on seisukohal, et avaldaja kaebus, milles viimane leiab, et kohtutäitur pole olnud erapooletu, on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 sätestatud proportsionaalsuse printsiipi ja kaldunud kõrvale TMS § 53 lg 1 vara arestimise ulatuse põhimõttest, tuleb jätta läbi vaatamata. Avaldaja ei ole nimetatud asjaolusid kohtutäiturile esitatud kaebuses välja toonud (I köide t/l 93). Samuti ei ole avaldaja sellekohaseid etteheiteid kohtutäituri ette toonud eelpool osundatud kaebuse läbivaatamisel (I köide t/l 94), mistõttu ei ole kohtutäitur nimetatu osas teinud otsust, mida avaldaja saaks kohtus vaidlustada kooskõlas TMS § 217.
12.Kohtutäitur palub rahuldada avaldaja kaebuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 09.10.2012.a. kaebuse leppetrahvi summas 36 312,50 euro sissenõudmise lõpetamiseks. Kohus leiab, et avaldaja kaebus, milles palutakse tuvastada, et kohesele sundtäitmisele allumisele nõusoleku andmise hetkel ei olnud leppetrahvi nõue summas 36 312,50 eurot muutunud sissenõutavaks, tuleb rahuldada ning nimetatule ei ole sisuliselt vastuvaielnud ka sissenõudjad. Kohus nõustub avaldajaga selles, et antud juhul on nimetatud nõude näol tegemist vaieldava nõudega ja selles ei ole olemas kehtivat täitedokumenti. Samas nähtub täitetoimikust nr. 022/2012/6651, et kohtutäitur on selles osas avaldaja kaebuse juba rahuldanud ja lõpetanud sundtäimise leppetrahvi sissenõudmiseks 16.11.2012.a. otsusega (II köide t/l 92-99).
13.Seega tuleb selles osas küll kaebus rahuldada, kuid kohtutäiturit ei saa enam kohustada uuesti kaebust läbi vaatama, kuivõrd kohtutäitur on selles osas avaldaja 22.10.2012.a. kaebuse rahuldanud eelpool osundatud 16.11.2012.a. otsusega. Seda asjaolu tuleb arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel.
14.Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja väiteid, miks kohtutäituri otsus on ülejäänud osas ebaseaduslik. Esmalt annab kohus hinnangu, kas täitemenetluse alustamiseks oli olemas täitedokument. TMS § 23 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul.
15.TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Täitedokumendiks on Tallinna notar Tea Türnpuu 30.08.2012.a. sissenõutavaks muutunud võla tunnistamise avalduse muutmise kokkulepe, kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta ja käendusleping (I köide t/l 23-30).
16.Nimetatud kokkuleppe p. 7 kohaselt lähtudes käesoleva kokkuleppe punktis üks (1) nimetatud Võlatunnistusest, käesolevas kokkuleppes kokkulepitust ning täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 sätestatust, annavad Võlgnikud nõusoleku ja kohustuvad alluma käesolevast kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustuste osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtutäituril on õigus pöörata sissenõue võlgnike varale võlgnetava summa ulatuses ning võlgnikel ei ole selle suhtes õigus esitada mistahes vastuväiteid (I köide t/l 47). Täitmisavaldus on kohtutäiturile esitatud 18.09.2012.a. (II köide t/l 4-8). Seega on antud juhul täitemenetluse tingimused täidetud (on olemas täitmisavaldus ja täitedokument).
17.10.09.2012.a. on avaldaja teinud notariaalse avalduse sissenõutavaks muutunud võla tunnistamise avaldusest, sissenõutavaks muutunud võla tunnistamise avalduse muutmise kokkuleppest, kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppest ja käenduslepingust taganemise kohta (I köide t/l 31-33). Avaldaja on palunud notaril
saata nimetatud avaldus digiärakirjana sissenõudjate esindajale (I köide t/l 32). Kohus on seisukohal, et kuivõrd TMS § 2 lg 1 sätestab täitedokumentide loetelu ning 30.08.2012.a. sõlmitud notariaalne kokkulepe kuulub nimetatud loetellu, oli põhjendatud täitemenetluse alustamine kohtutäituri poolt.
18.Riigikohtu 16.10.2002.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-119-02 tulenevalt, kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohus leiab, et kohtutäiturile oli esitatud täitemenetluse alustamiseks vorminõuetele vastav täitmisavaldus ning täitedokument ja seega oli põhjendatud täitemenetluse alustamine. Asjaolu, et avaldaja on täitedokumendist taganenud ei ole aluseks täitemenetluse algatamisest keeldumiseks, kuivõrd tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega, millisele ei saa hinnangut anda kohtutäitur. Sellest tulenevalt on avaldaja vastavad etteheited alusetud.
19.Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas kohtutäitur on teinud õigusvastaselt täitetoiminguid enne täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäitur koostas täimisteate 19.09.2012.a. (II köide t/l 16-17) ning on püüdnud nimetatud toimetada võlgnikule kätte 29.09.2012.a., kuid see ei ole õnnestunud (II köide t/l 22). Täitedokument on õnnestunud võlgniku seaduslikule esindajale toimetada kätte 01.10.2012.a. (II köide t/l 24). 19.09.2012.a. on kohtutäitur koostanud keelumärke seadmise avaldused (II köide t/l 37-43) ning kinnistamisavalduse Harju Maakohtu registriosakonnale (II köide t/l 44).
20.Kohtutäiturile esitatud täitmisavalduses on sissenõudjad palunud, et võlgnike varale pandaks keelumärked enne täitedokumendi kätte toimetamist, kuivõrd sissenõudjad on korduvalt pikendanud täitmise tähtaega. Samuti on võlgnikud teinud sissenõudjatele notariaalsest lepingust taganemise avalduse, mis viitab üheselt asjaolule, et võlgnikud ei kavatse antud nõuet täita (II köide t/l 7). Nagu nähtub kohtule esitatud täitetoimikust nr. 022/2012/6651 on kohtutäitur püüdnud võlgnikule edastada 19.09.2012.a. täitmisteadet võlgniku juriidilisel aadressil 19.09.2012.a. kell 14.23, 20.09.2012.a. kell 09.10 ja 20.09.2012.a. kell 12.43, kuid võlgniku seaduslikku esindajat kohal ei viibinud ning kontoritöötaja keeldus materjalide vastuvõtmisest (II köide t/l 25).
21.Täitedokument õnnestus võlgniku seaduslikule esindajale toimetada kätte 01.10.2012.a. (II köide t/l 24). TMS § 64 lg 2 kohaselt kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist. Kohtutäituri käsutuses on olnud maksekorraldused, millede kohaselt on avaldaja tasunud kohtutäitur Risto Sepp arvetele 07.09.2012.a. kokku 64 913,29 eurot (II köide t/l 53-55) ning nimetatud maksekorraldustega on tõendatud, et avaldaja suhtes on käimas ka teisi täitemenetlusi. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et nimetatud asjaolud võivad olla aluseks sissenõudjate huvide hilisemal kahjustamisel keelumärgete kohesel mitteseadmisel.
22.Seega leiab kohus, et kohtutäituri poolne tegevus, s.o enne täitmisteate kättetoimetamist on arestitud võlgnikule kuuluv vara oli antud juhul põhjendatud ning kooskõlas TMS § 64 lg 2. Kohtutäitur on oma 02.11.2012.a. otsuses leidnud õigesti, et keelumärke seadmisega ei kaota võlgnik omandiõigust veel täielikult, tal säilib võimalus siiski muudest vahenditest täita ning käsutusõigus tagasi saada. Kui võlgnik kaotab üksnes asja käsutamise õiguse, kuid jääb vara omanikuks, on riive minimaalne ja seega õigustatud.
23.Kohus nõustub ka sissenõudjate seisukohaga selles, et asjaolu, et avaldajale kuulub vara, ei tähenda iseenesest, et avaldajal on võimalik oma kohustusi täita. Samuti
tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et avaldaja kõik kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Ka ei tähenda üksnes vara omamine seda, et kohtutäitur ei võiks täitemenetluse läbiviimisel kohaldada TMS § 64 lg 2 sätestatut.
24.TMS § 3 lg 1 järgi korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. Sama seadustiku paragrahv 8 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäituri kohustus kinnisasi arestida ja lasta kinnistusraamatusse kanda kinnistu keelumärge tuleneb TMS § 142 lg 1, kohustus arestida väärtpaberid tuleneb TMS § 124 ning väikelaeva ja mootorsõiduki arestimise kohustus tuleneb TMS § 64 lg 1.
25.Avaldaja heidab oma kohtule esitatud kaebuses kohtutäiturile ette, et viimane on asunud õigusvastaselt seisukohale, et täitemenetluse peatamise korral ei ole võimalik teostatud täitetoiminguid tühistada. Kohtutäitur peatas täitemenetluse täiteasjas nr. 022/2012/6651 09.10.2012.a. (II köide t/l 56) ning seda Harju Maakohtu 08.10.2012.a. kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr. 2-12-40215 (II köide t/l 59-61).
26.TMS § 46 lg 1 p 2 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. TMS § 47 lg 11 kohaselt täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.
27.Seega tuleneb TMS § 47 lg 11, et täitemenetluse peatamise korral jäävad võlgniku varale seatud keelumärked püsima ning kohtutäituril ei ole õigust uusi täitetoiminguid teha, s.h keelumärkeid kustutada. Seega on kohtutäitur oma otsuses asunud õigustatult seisukohale, et täitemenetluse peatamise korral ei ole võimalik seatud täitetoiminguid tühistada.
28.Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et antud juhul on avaldaja toonud kaebuse läbivaatamisel välja asjaolu, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument ei kehti täitmiseks esitatud leppetrahvi 36 312,50 euro ulatuses. Seega võib nimetatud asjaolu olla aluseks ülejäänud nõude osas kohtutäituril hinnata arestimise ulatust. Kohus leiab, et sellisel juhul saab kohtutäitur ka menetluse peatamise ajal vastavaid toiminguid teha. Kuivõrd avaldaja oma esialgses kaebuses arestimise ulatusele tähelepanu juhtinud ei ole (I köide t/l 93, 94) ja on vastavad etteheited toonud välja alles kohtule esitatud avalduses, siis ei ole selles osas kohtutäitur oma otsuses hinnangut andnud ning nimetatud etteheited tuleb jätta tähelepanuta (vaata ka käesoleva kohtuotsuse p. 11).
29.Samas nähtub kohtule esitatud täitetoimikust nr. 022/2012/6651, et kohtutäitur on teinud juba 30.11.2012.a. Maanteeametile avalduse keelumärke kustutamiseks (II köide t/l 111) ning 30.11.2012.a. AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus keelumärke kustutamise avalduse (II köide t/l 113). Täitemenetlus täiteasjas nr. 022/2012/6651 on lõpetatud 30.11.2012.a. kohtutäituri otsusega, kuivõrd avaldaja on sissenõudjate nõude täielikult rahuldanud (II köide t/l 117).
30.Kõige eelpooltoodu alusel, asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja kaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Tühistada tuleb kohtutäituri 02.11.2012.a. otsus täiteasjas nr. 022/2012/6651 osaliselt, s.o osas, millises kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 09.10.2012.a. kaebuse leppetrahvi summas 36 312,50 euro sissenõudmise lõpetamiseks. Ülejäänud osas jätta avaldaja kaebus rahuldamata.
31.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
32.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, määrab kohus, et avaldaja menetluskulud jäävad 50 % ulatuses kohtutäituri kanda ja 50 % ulatuses tema enda kanda. Kohtutäituri ja sissenõudjate menetluskulud jäävad nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.