Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-21
Tsiviilasi
Spilek OÜ hagi Osaühingu Tafrix vastu võla nõudes
Hagihind
8779,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Spilek OÜ (registrikood 14169524), lepinguline esindaja Kuldar Kirt (e-post: [email protected]) Kostja Osaühing Tafrix (registrikood 10497964), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Valdo Lips ja Merli Eichler (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 12. aprillil 2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 1470 eurot. Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1470 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Spilek OÜ (hageja) esitas 02.01.2017 hagi Osaühingu Tafrix (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 6709,63 eurot, 02.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1533,04 eurot, viivised alates 03.01.2017 kuni põhinõude summas 6709,63 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Raecon OÜ (registrikood 12032838, juhatuse liige Omar Vaher (edaspidi ka Raecon)) 10.01.2014 töövõtulepingu (edaspidi leping), mille esemeks oli põranda tasandustööd Porsche keskuses aadressiga Mustamäe tee 12B, Tallinn. Lepingu alusel teostati kahes osas põranda tasandustöid paksusega 15 mm isevalguva seguga Weber.floor 4150. Esimene segu valamine toimus 10.01.2014 ja teine segu valamine 21.01.2014. Segu valamine on teostatud mõlemal päeval sama seguga. Vormistatud on ka põrandatööde protokollid. Kostja omanikujärelevalve P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ei ole teostatud tööde osas etteheiteid teinud. Raecon väljastas 21.02.2014 kostjale teostatud tööde kohta arve nr 140007 summas 6709,63 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 07.03.2014. Raecon loovutas 16.12.2016 nõude loovutamise lepinguga oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja arvet tasunud ei ole ning kohtuvälist lahendust ei ole leitud. Hageja on arvestanud tasumata põhinõudelt viivist seadusjärgses määras alates 07.03.2014 kogusummas 1533,04 eurot. Kostja seisukohad, mille kohaselt on võimalik teha katsetusi tasanduskihi omaduste mõõtmiseks enne 28 päeva, ei ole õiged. Survetugevuse ja nakketugevuse mõõtmisi tohib teostada alles 28 ööpäeva möödumisel ja eeldusel, et kivinemine on toimunud tingimustel +20° C ja RH 50% juures. Seda on hagejale kinnitanud ka Weber.floor 4150 ametlik esindaja ja edasimüüja Eestis SaintGobain Ehitustooted AS. Kostja vastuse lisaks olevast arvamusest nähtub, et põranda ülevaatus ja vajalikud katsed ning mõõtmised tehti 29. ja 30. jaanuaril 2014. aastal. Kuna segu valati 10.01.2014 ja 21.01.2014, siis ei olnud 29. ega ka 30. jaanuariks 2014. aastal segu valamisest möödunud nõutud 28 ööpäeva. Seega ei oleks kostja üldse nimetatud kuupäevadel tohtinud surve- ja/või nakketugemust mõõta. Kostja poolt hagi vastusena lisatud arvamuses nimetatud katsed ja mõõtmised tehti valel ajal ning ei arvestatud nende tegemisel ruumide temperatuuri ega õhuniiskust. Kuigi hageja ei nõustu kostja poolt esitatud arvamuses välja toodud temperatuuriga, siis juba ainuüksi need näitavad, et lisaks kõigele eeltoodule ei olnud segu kuivamiseks tagatud nõutud tingimused. Perioodil 10.01-17.01 ei olnud tagatud isegi optimaalset segu kuivamise miinimumtemperatuuri, milleks on tootelehe järgi +15° C. Kui võtta aluseks Saint-Gobain Ehitustooted AS poolt viidatud +20° C, siis sellist temperatuuri ei saavutanud ruumid isegi kostja vastuse lisaks olevas arvamuses viidatud mõõtmiste ja katsetuste ajaks. Õhuniiskus oli ülevaatuse päeval 58%, mis on pea 20% rohkem, kui nõutud õhuniiskuse maksimum. Kui lähtuda kostja poolt esitatud arvamuses märgitud temperatuuridest, mis olid enne ülevaatuse päeva oluliselt väiksemad, siis ei saa olla kahtlust selles, et varasematel päevadel oli õhuniiskus oluliselt suurem kui 58%. Mis puudutab Tallinna Tehnikaülikooli laboris väidetavat katse tegemist, siis pole see isegi teoreetiliselt võimalik. Katse tegemiseks oleks ekspert pidanud küsima Raecon OÜ-lt sama partii segu ning valama katsekehad, millega teostada katsed laboris. Seda ei tehtud. Lisaks ei ole põrandalt üles võetud segu sobiv katsetuste läbiviimiseks. Ei ole sobiva kujuga ning võib olla kahjustatud. See asjaolu seab kahtluse alla kogu kostja ekspertiisi õigsuse.
2-17-21 Hageja seisukohti ja kostja rikkumisi segu surve- ja nakketugevuse mõõtmisel on kinnitanud ka riiklikult tunnustatud ekspert Eduard Sepp, kes esitas Raecon OÜ palvel oma arvamuse 08.02.2014. Oma arvamuses on Eduard Sepp asunud seisukohale, et: - Porsche autosalongi ehitusobjekti ehitamise käigus Raecon OÜ poolt 10. ja 21. jaanuaril 2014. aastal tehtud põrandate tasanduskihi tööd on teostatud normatiivaktidest ja reeglitest kõrvalekaldumisteta, kvaliteet on hea; - Eesti standard EVS-EN 13813-2005 Tasandusmördid ja pärandate tasanduskiht. Tasandusmördid. Omadused ja nõuded näeb ette, et enne valatud põrandate testimist tuleks oodata 28 ööpäeva, arvestades nõutavaid parameetreid 23° C, 50% RH. Testimisel ja valatud põrandate kvaliteedi hindamisel tuleks arvestada, et valatud põrandate juures oleks täidetud Eesti standardi EVS-EN 13813:2015 järgnevad nõuded: Kihipaksus 4-30 mm Tugevus-survetugevus C16 (C > 16MPa) EN 13813 Omadused; paindetugevus F5 (F > 5MPa) EN 13813 Nakketugevus > 1 MPa Kahanemine ≤ 0,4 ‰ pH: 10,5 – 11,0 Enne toote kvaliteedi kontrolli tuleks oodata 28 ööpäeva, 23° C, 50% RH, kuid Tafrix OÜ kontrollis toote kvaliteeti 20 ööpäeva peale valmimist, 71% RH niiskuse juures, rikkudes sellega teadlikult kvaliteedi kontrolli läbiviimise korda - Tafrix OÜ nõue Porsche autosalongi ehitusobjektil 10. ja 21. jaanuaril 2014.a. Raecon OÜ poolt teostatud betoonpõranda tasanduskihi segu ülevõtmiseks ei ole aktsepteeritav, kuna pole põhjust, mis oleks segu ülesvõtmise aluseks. Hageja ei nõustu kostja väitega, et 4.02.2014.a e-kirjas avaldas töövõtja kahetsust, et koostöö ebaõnnestus ning kuna kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks, asus töövõtja täitma peatöövõtja nõuet ebakvaliteetne põrand eemaldada. Sellise kirja saatmiseks puudus põhjus, kuna hageja on tõendanud, et Raecon OÜ ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, mistõttu ei olnud mingit põhjust Raecon OÜ esindajal midagi kahetseda. Ka on Raecon OÜ 04.02.2014 e-kirjas avaldanud, et on endiselt seisukohal, et segu segati ja paigaldati vastavalt nõuetele. Kostja väiteid teistsuguse hinna kokkuleppe kohta ei toeta ükski esitatud tõend. Vastavalt Raecon OÜ hinnapakkumisele oli m2 hinnaks 13,30 eurot. Kostja nõustus nimetatud pakkumisega, mida tõendab muuhulgas ka asjaolu, et kostja ei esitanud Raecon OÜ-le peale arve väljastamist 07.03.2014 mistahes vastuväiteid. Tunnistaja Omar Vaher saab anda ütlusi selle kohta, et kokkulepe tööde teostamise osas oli hinnaga 13,30 eurot m2 ning kostja oli sellega nõus. Samuti saab tunnistaja anda ütlusi selle kohta, et ta ei ole kostja poolt viidatud kahetsuskirja 04.02.2014 saatnud. Kuna tasandussegu ülesvõtmiseks puudusid mistahes põhjused, mille eest peaks vastutama Raecon OÜ, siis teostas Raecon OÜ nimetatud tööd kostja tellimusel lisatöödena. Hagejale on teatavaks saanud, et kostja soovis tegelikult tasandussegu ülesse võtmist põhjusel, et kostja tellis Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi. Kui kostja sai Raecon OÜ-lt teada, et iga lisakiht on risk segu lahti tulemisele, siis soovis kostja Raecon OÜ-lt segu ülesse võtmist, et kostja saaks paigaldada uue sobiva segu. Seda eelkõige põhjusel, et kostjal oli kiire. Asjaolule, et kostja oli tellinud vale paksusega kihi, viitab Raecon OÜ 29.01.2014 ja 24.02.2014 e-kirjades avaldatu. Kostja poolt hageja väidetav teavitamine 28.01.2014 töö puudustest ei ole asjakohane, kuna vastavalt paigaldatud tasandussegu tootejuhendile oleks nakketesti tohtinud teha alles 28 ööpäeva möödumisel segu valamisest 10.01.2014 ja 21.01.2014, mitte 29.01.2014 ja/või 30.01.2014. Selle
2-17-21 tõttu ei ole ka kostja poolt viidatud ekspertiis asjakohane. Kuna kostja poolt esitatud väidetav ekspertiis ei ole asjakohane ning selle järeldused vastuolus tuvastatud asjaoludega, siis ei saa hageja hinnangul olla vaidlust selles, et nimetatud väidetava ekspertiisiga seotud kulud ei kuulu kostjale Raecon OÜ ja/või hageja poolt hüvitamisele. Arvestades hageja poolt nii hagiavalduses kui ka käesolevas seisukohas esitatud ning riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Sepa poolt tuvastatud asjaolusid, siis on kostja väidetav taganemisavaldus alusetu ning seetõttu tühine. Kuna kostja hagiavalduse vastusest jäävad selgusetuks asjaolud, millise väidetava nõudega on kostja hageja nõude tasaarvestanud, siis on hagejal võimatu esitada selle suhtes omapoolset seisukohta. Hageja ei nõustu kostja väitega, et puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjale töid üle andnud. Asjaolu, et tööde teostaja Raecon OÜ on kostjale tööd üle andnud, on kinnitanud nii hageja kui ka kostja. Kostja vastuväiteks ei ole hagejale aru saadavalt mitte see, justkui ei oleks kostjale töid üle antud, vaid see, et Raecon PÜ poolt teostatud tööd ei olnud kvaliteetsed. Nimetatud kostja väitega hageja ei nõustu. Samuti ei nõustu hageja kostja väidega, justkui ei oleks vaidlust, et Raecon OÜ on lepingut rikkunud ning vastutab kohustuse rikkumise eest. Raecon OÜ ei ole lepingut rikkunud, mistõttu ei saa hageja ega Raecon OÜ ka vastutada lepingu rikkumise eest. Hageja tehtud töö oli valmis ning kostjale üle antud. Sellest, et kostja otsustas tehtud töö hiljem üles võtta, ei saa teha järeldust, et töö ei olnud eelnevalt valmis. Raecon OÜ töö lõppes segu maha panemise hetkel, kui segu oli korrektselt ja nõuete vastavat maha pandud. Raecon OÜ ei saanud vastutada segu omaduste eest enne nõutud kuivamistähtaja möödumist, ka mitte temperatuuri ja õhuniiskuse eest. Selle eest vastutas kostja, kes teostas samades ruumides teisi töid. Tuleb lugeda, et kostja on töö vastu võtnud. Ekspert Eduard Sepp on hinnanud, et Raecon OÜ tehtud töö kvaliteet on hea ja töö on puudusteta. Põranda eemaldamise tellis kostja 28.01.2014 e-kirjas. Töö tellimist tõendab ka kostja esitatud ja 06.02.2014 allkirjastatud tööde mahtude protokoll. Kostja ei ole selle lisatööde hinda vaidlustanud. Kostja ei ole lepingust taganenud. Hagejale ei ole saanud taganemisavaldust ja/või muud sarnast dokumenti. Hageja leidis kohtuistungil, et hinnapakkumises oli ära märgitud valatava segu tüüp. Kostjal oli teada, millise seguga on tegemist. Kostja on ehitusettevõte, kellel oli vastav teadmine ja kogemus seonduvalt põrandate valamisega. Kostja määras tööde teostamise tingimused. Hageja ei saanud kontrollida segu kuivamise tingimusi. Otsus panna maha see segu tuli poolte kokkuleppel. Lisatööde kokkulepe sõlmiti eeldatavasti 28.01.2018.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja 17.01.2017 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta, et Raecon OÜ (ka töövõtja) ning kostja (ka peatöövõtja) vahel sõlmiti töövõtuleping, mille alusel oli hageja poolt tehtavate tööde sisuks põranda tasandustööde tegemine Porsche keskuses aadressiga Mustamäe tee 12B, Tallinn. Töövõtja lepingujärgseks kohustusteks vastavalt hinnapakkumisele oli teostada põranda tasandustööd (15 mm) tellija objektil seguga Weber.floor 4150 Fine Flow. 2 nädalat pärast 10.01.2014.a teostatud tekkis peatöövõtjal kahtlus, et tasandusvalu ei vasta nõuetele, kuna segu oli pealt pehme. Nimetatud asjaolust teavitati töövõtjat 28.01.2014 e-kirjaga, kus kirjeldati detailselt esinenud puudusi ning nõuti ebakvaliteetse tasandusvalu eemaldustööde teostamist ja uue kvaliteetse tasandusvalu teostamist vastavalt tasandussegu tootja poolt ettenähtud paigaldusjuhendile ning normidele. Samuti teavitati töövõtjat kavatsusest teostada ekspertiis ning saadeti ka fotod mittekvaliteetsest põrandast.
2-17-21 Kuna kostja ei pidanud töövõtja selgitusi ja 29.01.2014 teostatud esialgset katsetamist tasanduskihile piisavaks, tellis kostja kontrolliks ekspertiisi, mille teostas 29.01.2014 ja 30.01.2014 Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ. Katse tulemustest selgus, et tasanduskiht ei vasta nõuetele. Ekspertiisi tulemustest teavitati koheselt töövõtjat, millega kostja luges end ühtlasi töövõtulepingust taganenuks töövõtja poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Töövõtjale saadeti mahukas ekspertiisidokumentatsioon tutvumiseks 11.02.2014 e-kirjaga, kuhu lisati ka töövõtjale tasumiseks arve ekspertiisikulude kohta summas 540 eurot. Töövõtja poolt kasutatud tasandussegu tootelehel on kinnitatud, et 28 päeva möödudes on nakketugevus >1 MPa ning survetugevus 20 MPa. Samas puudub mistahes tootelehtedel, normides või standardites keeld teha katsetusi enne 28 päeva. Nakketugevuse katse teostati 30.01.2014. Mõõtmistulemustest tulenev keskmine tugevus oli sel hetkel 0,31 MPa, mis tähendab, et selle ajaga oli tasanduskiht saavutanud üksnes 31% oma nakketugevusest. Ei ole võimalik, et segu omadused paranevad viimaste päevadega 69%. Survetugevuse katse teostati Tallinna Tehnikaülikooli laboris 03.02.2014. Survetugevuseks mõõdeti 9,9 MPa, mis on üksnes 49,5% tootelehel lubatud survetugevusest. Ei ole võimalik, et viimaste päevadega suureneb segu survetugevus 50,5%. Töövõtja avaldas 04.02.2014 e-kirjas kahetsust, et koostöö ebaõnnestus ning kuna kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks, asus töövõtja täitma peatöövõtja nõuet ebakvaliteetne põrand eemaldada. 05.02.2014 e-kirjas kinnitab Raecon OÜ, et on valatud segu kogu ulatuses (s.o 323,2 m2 suurusel alal) üles võtnud. Nõuetele mittevastava põrandasegu eemaldamisega taastati esialgne olukord objektil, mis tulenevalt lepingust taganemisest oligi töövõtja kohustuseks. Selle kohta, et ülespiikamine ei olnud lisatöö vaid kostja puuduste kõrvaldamise nõude aktsepteerimise järgselt ebakvaliteetse töö tulemuse kõrvaldamine, saab anda ütlusi Taavi Bremann. 04.02.2014.a e-kirjaga on hageja seega kinnitanud, et hindab omalt poolt koostöö ebaõnnestunuks ning eemaldab kostja nõudmisel kogu valatud segu, millest saab koostoimes hageja edasise käitumisega ehk kogu valatud segu faktilise eemaldamisega mõistlikul viisil järeldada ainult seda, et hageja nõustus kostja pretensiooniga nii 10.01 kui 21.01 toimunud põrandavalu puuduste kohta. Üllatav on töövõtja poolt 25.02.2015, s.o enam kui aasta aega hiljem, saadetud kohtuväline võlanõue 6709,63 euro tasumiseks, kuna tööd, mille eest tasu nõutakse polnud kunagi kostjale üle antud, kostja oli lepingust taganenud ja töövõtja oli täitnud mittekvaliteetse põrandasegu eemaldamise kohustuse. Kostja esitas kohtuvälisele võlanõudele oma kirjalikud vastuväited, milles mistahes nõuet ei tunnistanud. Nii nagu 09.03.2015 kirjalikus vastuväites, nii ka hagiavalduse väidete osas vaidlustab kostja töövõtja poolt tasu arvestamisel kasutatud ühikuhinna (13,30 eur/m2), kuna kostja nõustus oma 7.01.2014 e-kirjas tasuma nõuetekohase töö eest 11,60 eur/m2 ning töövõtja vähendas oma hinnapakkumises vastavalt sellele ka ühikuhinda. Kuna tööde mahtude protokolli kohaselt fikseeriti tööde mahuks 323,2 m2, siis ei oleks saanud nõuetekohase töö korral töövõtja nõue kostja vastu olla suurem kui 3749,12 eurot (11,60 eur x 323,2), koos käibemaksuga aga 4498,94 eurot. Piikamistööde kohta eraldi tasustamiskokkulepe puudus, kuna tegemist oli ebakvaliteetse töö eemaldamisega, milline kulu jääb seetõttu töövõtja kanda. Kostja palus hinnapakkumise võtnud ja hinna kooskõlastanud kostja tolleaegsel töötajal Taavi Bremannil meenutada hinna läbirääkimisi, kuid ta ei mäletanud enam täpsemaid asjaolusid. Samas kinnitas Taavi Bremann, et tellis töö nimetatud objektile hinnaga 11,60 eur/m2, saates töövõtjale sellekohase e-kirja, ning sellise hinnaga ka töövõtja kostjale pakkumise tegi. Kuna töövõtja oma 4.02.2014 kirjas nõustus, et töö ei vastanud nõuetele ja ebakvaliteetne põrandasegu tuli täies ulatuses eemaldada, siis seoses lepingust taganemisega ning sellest
2-17-21 tulenevalt põrandasegu eemaldamise ja objektil endise olukorra taastamisega ei saanud kostjal tekkida ka mistahes tasumise kohustust. Ebaõige on töövõtja väide, et töövõtja tööde osas etteheiteid tehtud pole. Tasandussegu eemaldamisega on töövõtja ise omaks võtnud asjaolu, et tasandussegu ei vastanud nõuetele. Seega puudus vajadus täiendavalt vormistada omanikujärelevalve märkusi puudustega töö kohta ning pooled lahendasid kvaliteedivaidluse omavahel. Seoses objekti omaniku (edaspidi tellija) ees võetud lepinguliste kohustustega anda valmis objekt tähtaegselt tellijale üle, tellis kostja põrandatööd teiselt ehitusettevõtjalt. Puudustega töö tõttu tekkis kostjale kahju, s.o töövõtja puudustega töö tõendamiseks tellitud ekspertiisi maksumus 540 eurot, õigusabikulud 480 eurot, asjaajamise kulud ning töö mittevastavuse tõttu teiselt ettevõtjalt töö tellimise kulud. Töövõtjale kahtlemata oli teada või vähemalt see pidi olema teada, et peatöövõtja tellis töö, kuna peatöövõtjal olid lepingujärgsed kohustused objekti omaniku ehk tellija ees. Nõuetele mittevastavat tööd ei saa lugeda valmis tööks ning see ei kuulu vastuvõtmisele. Tasandustööd teostati 10.01.2014 286,7 m2 suurusel alal ning 21.01.2014.a 36,5 m 2 suurusel alal ehk kokku 323,2 m2 suurusel alal. Kostja vastuväited nii 10.01.2014 kui 21.01.2014 teostatud tööde osas on samad. Tööde maht on üheselt fikseeritud 06.02.2014 tööde mahtude protokollis, kus ühtlasi fikseeriti ka asjaolu, et põrandasegu samalt kogupinnalt on 06.02.2014 seisuga eemaldatud. 21.01.2014 toimus põranda valamine täiendavalt väiksemal 36,5 m2 pinnal, mis oli muu põranda osaga (286,7 m2 suurune ala) otsapidi koos. Kuna enamus põrandat oli pehme ja tuli üles võtta, siis leidsid osapooled, et uue tasanduse valuks ei oleks olnud tehnoloogiliselt võimalik seda suurema pinnaga külgnevat 36,5 m2 suurust valatud ala alles jätta, kuna uue põranda valamisel 286,7 m2 suurusel alal kasutati teise tootja segu. Kuna enamus tööst, s.o 286,7 m2 suurusel alal ei olnud kvaliteetne, siis oli põhjust eeldada, et hilisem töö külgneval 36,5m2 suurusel alal ka ei ole. Kuna töös esinevad puudused olid olulised ning ebakvaliteetset tööd ei olnud töö eripärast tulenevalt võimalik parandada muul viisil kui valatud segu põrandalt eemaldamisega ja uue segu valamisega, kuid uut tööd ei soovinud kostja hagejalt usalduse kaotamise tõttu tellida, taganes kostja lepingust ning hageja eemaldas nõuetele mittevastava põrandasegu. Lepingust taganemine tuleneb kostja pöördumistest hageja poole, kui mitte otsese, siis kaudse tahteavaldusega. Asjaolu, et hageja mõistis, et kostja on lepingust taganenud ega soovi hagejalt uut tööd tellida, tuleneb omakorda hageja käitumisest, sh kinnitusest koostöö ebaõnnestumise kohta ning kostja nõudmisel põrandasegu eemaldamisest (04.02 ja 05.02 e-kirjad). Raecon OÜ ei avaldanud ka ise hiljem kordagi soovi uue töö tegemiseks. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja ei ole lepingust nõuetekohaselt taganenud, tuleb lugeda, et pooled saavutasid puudustega töö osas vastastikuse kokkuleppe, mille sisuks oli puudustega töö eemaldamine objektilt hageja kulul ning otsus mitte jätkata edasist koostööd. Ebakvaliteetse põrandavalu ülesvõtmisega seotud kulud ei kuulu VÕS § 646 lg 4 kohaselt töövõtjale hüvitamisele. Kostja leidis kohtuistungil, et hageja ei ole hagiavaldusele lisatud hinnapakkumist saatnud. Ehitusvaldkonnas on tavapärane pakkumiste küsimine. Arve ei tõenda lepingus kokku lepitut. Arvet on vaidlustatud nii kohtuväliselt kui ka menetluses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saatnud lisatööde hinnapakkumist. Kostjal ei ole vastuväiteid arvel märgitud lisatööde hinna osas. Tähtis ei ole, millise paksusega on praegu valatud segu, hageja valatud segu ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kostja ei ole põrandatööde spetsialist. Raecon OÜ oli teadlik objekti niiskusest ja temperatuurist ning materjalivalik tuli neilt kui oma valdkonna spetsialistilt. Nemad pakkusid segu, teades objektil valitsevat seisu. Kostjal on üldteadmised ehituses, kuid puuduvad spetsiifilised teadmised ning ta kasutab alltöövõttu, et tööd oleksid kvaliteetselt tehtud. Kostja ei
2-17-21 pidanud teadma segu kuivamise tingimusi, materjali valiku tegi Raecon OÜ. Hageja ei ole tõendanud, et pakkus töö vastu võtmist. Tõendamata on töö üleandmise aeg. Hageja pidi teadma, millised tingimused on objektil ning kui need ei sobinud kuivamiseks, pidi ta sellest kostjat teavitama. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tasunõue muutunud VÕS § 636 lg 1 ja 637 lg 3 ning 641 lg 2 alusel sissenõutavaks, mistõttu nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna nõue ei ole põhisummas muutunud sissenõutavaks, siis ei ole sissenõutav ka viivisenõue.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline; töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: Hageja õiguseellane Raecon OÜ ja kostja sõlmisid 10.01.2014 lepingu (töövõtulepingu), mille kohaselt kohustus Raecon OÜ teostama põranda tasandustöid paksusega 15 mm isevalguva seguga Weber.floor 4150. Esimene segu valamine mahuga 286,7 m2 toimus 10.01.2014 ning teine segu valamine mahuga 36,5 m2 toimus 21.01.2014. Kokku on tehtud põranda tasandustöid pinnal 323,2 m2 ning tasandussegu ülespiikamist (põrandalt eemaldamist) samas mahus. Kui lisatööde kokkuleppe olemasolu on tuvastatud, siis on tasandussegu ülespiikamise hind 4 eurot m2. Töö kvaliteedi hindamiseks on viidud läbi kaks ekspertiisi. 29.01.2014 ja 30.01.2014 viidi läbi Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ poolt ekspertiis, mille tulemus edastati Raecon OÜ-le 11.02.2014. Riiklikult tunnustatud (ekspertiisi tegemise hetke seisuga) ekspert Eduard Sepp viis läbi 08.02.2014 ekspertiisi.
2-17-21
Hageja esitas 21.02.2014 kostjale arve kogusummas 6709,63 eurot maksetähtajaga 07.03.2014. Raecon OÜ loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja esitas 25.02.2015 kohtuvälise võlanõude 2709,63 eurot tasumiseks. Kostja esitas 09.03.2015 vastuväited võlanõudele.
6.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: Milline oli kokku lepitud töötasu; Kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks; kas poolte vahel oli sõlmitud lisatööde tegemise kokkulepe;
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kohus nõustub pooltega ning leiab, et nendevahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada töövõtulepingu sätteid.
8.Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaande (Tallinn, 2009, lk 35) kohaselt tähendab töövõtulepingu tulemusele suunatus VÕS § 635 lg 1 mõttes seda, et töövõtja vastutab silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul, kui ta ei vastuta asjaolu eest, mis tulemuse saavutamist (e „töö“ nõuetekohast valmimist) takistas. Samas allikas (lk 38) on leitud, et töö on tehtud ja töövõtja põhikohustust täidetud, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, milline oli töö kokkulepitud tulemus. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kokkulepitud tulemus oli nõuetekohaselt kuivanud ja puudusteta tootekirjeldusele vastava surve- ja nakketugevusega (C20 ja ˃1,0MPa) tasanduskiht, mis sobib keraamiliste klinkerplaatide paigaldamiseks. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus leiab, et hagejal pidi olema teada, et kostja vajab tööd selleks, et tasandussegu katta hilisemalt keraamiliste klinkerplaatidega. Pooltel on vaidlus asjaolus, kas kokkulepitud tulemus saavutati, tuleb lugeda saavutatuks või jäi saavutamata. Hageja hinnangul oli tulemus saavutatud juba sellega, kui teostati nõuetekohane valamine ning kuna hageja ei saa vastutada kuivamiseks vajalike tingimuste - temperatuuri ja niiskuse protsendi eest, siis ei ole selleks, et lugeda kokkulepitud tulemus saavutatuks, vaja oodata ka, et tasandussegu mingiks konkreetseks ajaks vajalikul määral kuivanud oleks. Hageja leiab, et kui ta on teinud kõik nõuetekohaselt tasandussegu valamisel, tuleb lugeda kokkulepitud tulemus saavutatuks. Kostja leiab, et kokkulepitud tulemuse saavutamiseks oleks pidanud tasandussegu ettenähtud aja jooksul saavutama nõuetekohased omadused. Kostjale tekkisid objektil vaatlusel kahtlused, et segu ei ole piisaval määral kuivanud, mistõttu ei ole võimalik ettenähtud ajal jätkata töödega, mille eelduseks on nõuetekohane aluspind (kuivanud tasandussegu). Kostja kahtlusi kinnitas ka kostja läbi viidud ekspertiis.
10.Kohus ei nõustu hageja seisukoha selles, et töö tuleks lugeda valminuks juba ainuüksi tasandussegu valamisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda töö valminuks alles siis, kui tasandussegu on saavutanud ettenähtud omadused.
11.Kostja tellitud ekspertiisi (tl 33-41) järelduste kohaselt ei vastanud tasanduskihi survetugevus klassi C20 nõuetele ning oli nõudest kaks korda nõrgem (9,9 N/mm2, nõutav 20 N/mm2). Ka ei vastanud nõuetele tasanduskihi tõmbetugevus (1 N/mm2 asemel 0,13-0,72 N7mm2).
2-17-21 Ekspert Eduard Sepa ekspertiisi on märgitud, et ekspert käis 31.01.2014 koos Raecon OÜ esindajaga objekti üle vaatamas. Ekspert sedastas, et segu pinnal ei olnud lahtilöömise tunnusmärke - puudusid praod ja mõrad, segu nö ei kõmisenud ja oli korrektselt aluspinna küljes kinni. Lisaks teostati valatud segu pinnalt relatiivse niiskuse test, mis näitas, et segu ei olnud veel küllaldaselt kuivanud. Kahes arvamuses (kohus käsitleb neid dokumentaalsete tõenditena) on jõutud järeldusele, et 31.01.2014 seisuga töö objektil lõplikult valmis ei olnud. Eksperdid on aga erinevatel järeldustel selles, milles puudused seisnesid. Kohtu hinnangul tuleb lugeda usutavamaks kostja tellitud ekspertiisi järeldused. Esiteks sisaldab ekspert Eduard Sepa hinnang suures osas ka õiguslikke hinnanguid, mille koht ei ole ehitustehnilises ekspertiisis. Ekspert on muu hulgas tuvastanud ekspertiisi peatöövõtja tõenäolise eesmärgi tasandussegu ülesvõtmise nõudmisel ning leidnud, et kostja nõue tasanduskihi ülesvõtmiseks ei ole aktsepteeritav. Kohtu hinnangul ei ole selliste hinnangute lisamine ehitustehnilise ekspertiisi akti professionaalne ning vähendab olulisel määral eksperdi järelduste usutavust. Kostja tellitud eksperthinnangu läbiviimisel on teostatud erinevaid katseid nii kohapeal kui ka ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumis. Hageja tellitud eksperthinnangu läbiviimisel on tuginetud visuaalsele vaatlusele kohapeal ning tasandussegu niiskuse mõõtmisega. Kohtu hinnangul tuleb kostja tellitud ekspertiisi hinnata kaalukamaks ja professionaalsemaks. Kohtu hinnangul on kostja tellitud ekspertiisiga ümber lükatud hageja väited selle kohta, et tasandussegu oli 31.01.2014 seisuga puudusteta.
12.Hageja on leidnud, et 20 päeva pärast tasandussegu valamist oli liiga varajane aeg testide tegemiseks. Hageja tugineb Eduard Sepa eksperthinnangule, milles sisalduva viite kohaselt näeb Eesti standard EVS-EN 13813:2005 Tasandusmördid ja põrandate tasanduskiht ette, et enne valatud põranda testimist tuleks oodata 28 ööpäeva, arvestades nõutavaid parameetreid 23oC; 50%RH. Kostja tellitud ekspertiis viidi läbi 20 päeva pärast tasandussegu valamist, 71% RH niiskuse juures. Hageja esitatud Weber Floor 4150 tootelehe (tl 6) alajaotusest „kuivamisaeg“ nähtub, et valatud põrand on käimiskuiv 2-4 tunni möödudes ja lõpliku põrandakatte võib paigaldada 1-3 nädalat pärast valamist. Samal lehel sisalduva tootekirjelduse kohaselt on kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h (+20oC, 50%RH) ning katmiskuiv 1-3 nädalat kihipaksusest sõltuvalt (+20oC, 50%RH). Kasutustemperatuurina on samal lehel märgitud +10C...+25oC, optimaalne +15...+20 oC. Hageja esitatud Saint-Gobain Ehitustooted, Weber äriüksuse kinnituse (tl 56) kohaselt võib põrandasegude tootelehel toodud tehniliste näitajate (survetugevus, nakketugevus) kontrolli teostada 28 ööpäeva möödumisel (tuleneb vastavatest standarditest EN 13892-2 ja EN 13892-8) eeldusel, et kivinemine on toimunud tingimustel +20oC, 50%RH juures. Kohus ei nõustu hageja hinnanguga ning leiab, et eeltoodust (sõnastatud kui „tuleks oodata“ või „võib teostada“), ei tulene, et kontrolli ei või teostada ka varem. Vastavat keeldu ei ole. Küll aga võib see mõjutada kontrolli tulemuste tõlgendamist. Kui tootelehe kohaselt on tasanduskiht katmiskuiv 1-3 nädala pärast, siis ei oleks kohtu hinnangul mõeldav, et kahtluse korral ei saa töö tulemust kontrollida ja katmisele asuda 1-3 nädala pärast vaid tuleb oodata veel täiendavalt 1-3 nädalat, enne kui asuma kontrollima. Ka nõustub kohus kostjaga selles, et arvestades kostja tellitud ekspertiisi tulemuste suurt erinevust nõutavast ei olnud kostjal alust eeldada, et tasanduskiht ülejäänud 8 päeva jooksul kõik puudujäävad omadused saavutab. Kohtu hinnangul oli arusaadav kostja soov eemaldada eeldatavasti tähtaegselt mittevalmiv
2-17-21 tasanduskiht. Põranda uute plaatide katmisega piisavalt kuivamata tasandussegule kaasneb suur risk plaatide lahti tulekuks. Sellega seoses võib hiljem tekkida suur kahju, mis kaasneb juba kasutusele võetud autosalongi põranda puuduste parandamiseks vajalike tööde tegemisega. Kuivõrd 20 päeva jooksul tasandussegu kuivanud ei olnud, puudus kostjal ka kindel teadmine, millise tähtaja jooksul ja kas üldse võib segu kohast kuivamist eeldada. Seetõttu ei saa kostjale ka ette heita otsustust mitte jääda ootama töö võimalikku hilisemat valmimist ning asuda selle asemel uut tasandussegu valama.
13.Asjas esitatud tõenditest ei nähtu selgelt, mis võis olla töö puudused põhjustanud asjaolu. Kostja tellitud ekspertiisis on leitud, et puudused võisid tuleneda enne tasandussegu valamist nakkedispersiooni kihi MD16 ebapiisavast kuivamisajast. Nimelt peab tootejuhise andmeil krunt kuivama 2-4 tundi, aga MD16 kanistril oleva juhise järgi 4-6 tundi. Ekspert on leidnud, et on täiesti võimalik, et krunt ei olnud piisavalt kuivanud, kui hakati isenivelleeruvat tasanduskihti valama. Ekspert on sedastanud, et tasanduskiht eraldus väga kergelt ja aluspinnas oli tunda nätsket nakkedispersiooni kihti. Põrandatööde protokollist ei nähtu, mitu tundi kruntaine MD16 kuivas. Hageja tellitud arvamuse töötingimuste osas on märgitud, et puhastatud aluspind oli töödeldud kruntainega Weber.vetonit MD16 ning lasti kuivada normaaltingimustes 2-4 tundi (puutekuiv). Kostja esitatud tõendist (tl 38 pöördel) nähtub, et Weber.vetonit MD 16 ettenähtud kuivamisaeg on 4-6 tundi. Seega võisid kohtu hinnangul, arvestades kostja tellitud ekspertiisis leitut, olla puudused tingitud kruntaine ebapiisavalt kuivamisajast. Samuti on kostja tellitud ekspertiisi järeldustes leitud, et puudused võisid tuleneda sellest, et segusse pandi liiga palju vett, mis teeb selle nõrgemaks.
14.Olenemata sellest, millised olid puuduste esinemise põhjused, ei saa kohtu hinnangul lugeda, et hageja nende eest ei vastuta. Hageja on korduvalt välja toonud, et ei saanud mõjutada segu kuivamise tingimusi kostja juures, mistõttu on tema poolt kõik tehtud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad pooled tegutsevad kutse- ja majandustegevuses. Tunnistaja Omar Vaheri, Raecon OÜ juhatuse liikme ütluste kohaselt (tl 112) tegutseb ta põranda tasandus firmas, valamise või betoneerimisega. Raecon OÜ registrikaardil (tl 129) on märgitud äriühingu tegevuseks põranda- ja seinakatete paigaldus. Põrandatööde protokolli (tl 7) järgi oli 10.01.2014 põranda valamise ajal sees temperatuur +12oC. Kostja tellitud ekspertiisis on toodud välja ehituspäevikusse märgitud ruumi õhutemperatuur: 10.01.14-13.01.14 + 10 oC, 14.01.14-17.01.14 – 14-15 oC ning 20.01.14-30.01.14 – 17-18 oC. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal ei olnud võimalik tutvuda ruumis valitseva temperatuuriga. Kõige hiljemalt oli hagejal võimalik tutvuda sellega tasandussegu valamise päeval. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et hagejal pidi olema teadmine, et peale tasandussegu valamist tõuseb olulisel määral ruumis temperatuur ning väheneb õhuniiskus. Kohus leiab, et hageja oleks ehitusvaldkonnas tegutseva hoolsa isikuna pidanud kas pakkuma kostjale tasanduskihi valamiseks segu, mis vajab nõutud ajal kuivamiseks madalamat minimaalset temperatuuri või siis selgitama kostjale, et eeldatud aja jooksul (tootelehel märgitud 1-3 nädalat) on töö valmimine äärmiselt ebatõenäoline või võimatu. Tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjat eeltoodust teavitanud ning kostja oleks sellest hoolimata soovinud justnimelt selle segu kasutamist. Tõendatud ei ole, et kostja oli teadlik sellest, et kuivamisaeg temperatuuri juures alla 20oC ning niiskuse juures üle 50%RH võib kujuneda oluliselt
2-17-21 pikemaks ning kostja planeeritud edasised tööd lükkuvad määramatuks ajaks edasi.
15.Hageja on korduvalt rõhutanud, et tasandussegu ülesvõtmise põhjuseks ei olnud mitte puudused töös vaid kostjapoolne valearvestus, s.o vale paksusega segu valamine. Hageja kinnitab, et temale teadaolevalt oli kostjal vaja valada veel täiendav kiht, mille valamine ei sobinud aga juba valatud segu peale ning tasandussegu tuli üles võtta hoopis seetõttu. Kohus leiab, et hageja vastavad väited on tõendamata. Hageja poolsed kahtlused nähtuvad küll hageja 29.01.2014 ja 21.02.2017 e-kirjadest (tl 79 ja 79 pöördel), hageja esitatud ekspertiisiaktist, tunnistaja Omar Vaheri ütlustest (tl 112). Sellised väited on aga täiel määral tõendamata. Kostja ei üheski tõendis kinnitanud, et tasanduskihi ülesvõtmise nõude esitamise põhjuseks oli see, et kostjale osutus vajalikuks valada uus, teistsuguse paksusega tasandussegu. Kohus märgib ka, et isegi kui pärast põranda tasandussegu ülesvõtmist valati põrandale teistsuguse paksusega segu, ei muudaks see hageja poolt teostatud puudustega tööd puudusteta tööks ega hageja nõuet sissenõutavaks. Hageja on toonud korduvalt näite kollase seina kohta punaseks värvimise vajaduse kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui ka tellija antud näites otsustaks peale seina esialgset värvimist muuta selle värvitooni, ei tähendaks see, et ta peaks tasuma ka seina varasemalt kollaseks värvimise eest juhul, kui see töö teostati puudustega ja vajas igal juhul puuduste kõrvaldamist.
16.Kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda (VÕS § 636 lg 1). Kohus leiab, et kokkulepitud tulemust ei saavutatud ning seetõttu ei vastanud töö ka lepingutingimustele. Kuna töö ei olnud valminud, ei ole seda ka vastu võetud. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4 esimene lause). Kuna tasunõude esitamise eelduseks on töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ning töö ei ole vastu võetud ega saa seda lugeda vastu võetuks, ei ole tasunõue tasandussegu valamise eest ka sissenõutavaks muutunud. Kohus jätab hagi 10.01.2014 teostatud tasandussegu valamise tasunõude rahuldamata.
17.Tellitud eksperdiarvamuses on käsitletud 10.01.2014 valatud põranda kvaliteeti (tl 35 pöördel). Tõendeid ei ole esitatud 21.01.2014 valatud põranda kvaliteedi osas. Kostja on esitanud 28.01.2014 e-kirjas (tl 27) pretensioone 10.01.2014 valatud tasanduskihi osas ning kirjast ei nähtu, et kostja on palunud eemaldada ka 21.01.2014 valatud tasandussegu. Eeldatavasti 29.01.2014 või 30.01.2014 kirjas (tl 72) on kostja nõudnud hagejalt 10.01.2017 tasanduskihi eemaldamist. Kohus on juhtinud 22.06.2017 kirjas poolte tähelepanu sellele, et töid on teostatud kahel erineval päeval ning palunud pooltel täpsustada, kas 21.01.2014 teostatud tööde osas on väited ja vastuväited samasugused kui 10.01.2014 teostatud tööde osas või tuleks neid töid käsitleda eraldi. Hageja leidis 12.07.2017 seisukohas, et 10.01.2014 ning 21.01.2014 teostatud tööd olid mõlemad kvaliteetsed ning põrand võeti üles kostja lisatööde tellimuse alusel ja mitte põhjusel, et töö ei olnud kvaliteetne. Kostja leidis 13.07.2017 seisukohas, et kostja vastuväited nii 10.01.2014 kui 21.01.2014 teostatud tööde osas on samad. Tööde maht on üheselt fikseeritud 06.02.2014 tööde mahtude protokollis, kus ühtlasi fikseeriti ka asjaolu, et põrandasegu samalt kogupinnalt on 06.02.2014 seisuga eemaldatud. 21.01.2014 toimus põranda valamine täiendavalt väiksemal 36,5 m2 pinnal, mis oli muu põranda osaga (286,7 m2 suurune ala) otsapidi koos. Kuna enamus põrandat oli pehme ja tuli üles võtta, siis leidsid osapooled, et uue tasanduse valuks ei oleks olnud tehnoloogiliselt võimalik seda suurema pinnaga külgnevat 36,5m2 suurust valatud ala alles jätta, kuna uue põranda
2-17-21 valamisel 286,7 m2 suurusel alal kasutati teise tootja segu. Kuna enamus tööst, s.o 286,7 m2 suurusel alal ei olnud kvaliteetne, siis oli põhjust eeldada, et hilisem töö külgneval 36,5 m2 suurusel alal ka ei ole. Kohtule jääb esitatud tõendite pinnalt selgusetuks, miks eemaldas hageja ka 21.01.2014 valatud tasandussegu, kuivõrd tõenditest ei nähtu selle eemaldamise nõuet. Kohtu hinnangul saab sellest teha ainult järelduse, et hageja poolt kogu tasanduskihi (nii 10.01.2014 kui ka 21.01.2014 osas) ülesvõtmist tuleb käsitleda kostja poolt hageja nõude eemaldada ebakvaliteetne töö tunnistamisena. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hagi ka 21.01.2014 teostatud tööde osas.
18.Hageja on nõudnud ka arvel märgitud lisatööde, tasandussegu ülespiikamine, hüvitamist. VÕS § 646 lg-s 1 on sätestatud, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 4 järgi kannab töövõtja töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Ühtegi tõendit, millest nähtuks lisatööde kokkuleppe sõlmimine, kohtule esitatud ei ole. Raecon OÜ 29.01.2014 kirjas kostjale (tl 79) kinnitanud, et kui kostja soovib segu siiski eemaldada, on Raecon OÜ valmis selle teostama ning sellisel juhul tuleb kostjal tasuda nii segu, paigaldamise kui ka ülesvõtmise kulud. Tunnistaja Taavi Bremann on andnud ütlusi (tl 114), mille kohaselt puudus lisatööde kokkulepe ning kostja nõudis Raecon OÜ-lt ebakohase ja ebakvaliteetse töö eemaldamist. Tunnistaja Omar Vaher on andnud ütlusi (tl 112) selle kohta, et segu võeti üles Taavi Bremanni (kostja ehitusjuht) korraldusel põhjusel, et olemasolev kiht on liiga õhuke. Tunnistajate ütlused on seega vastuolulised. Kohus leiab, et pigem nähtub Omar Vaheri 04.02.2014 e-kirjast (tl 72), milles on kinnitatud, et kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks, lisatööde kokkuleppe puudumine. Lisatööde kokkuleppe olemasolu seega kohtu hinnangul tõendatud ei ole. Kostja on 28.01.2014 kirjas (tl 27) nõudnud Raecon OÜ-lt ebakvaliteetse tasandusvalu eemaldamist ja uue kvaliteetse tasandusvalu teostamist hiljemalt 29.01.2014. Dateerimata kirja (tl 73-74) kohaselt nõudis kostja Raecon OÜ-lt tasanduskihi eemaldamist selliselt, et tööd on lõpetatud hiljemalt 04.02.2014. Ka Omar Vaheri 05.02.2014 kiri (tl 42) viitab pigem lisakokkuleppe puudumisele ning sellele, et hageja tunnistas kostja nõuet eemaldada ebakvaliteetne tasandussegu. Arvestades, et 10.01.2017 teostatud töö oli puudustega, puudub kohtu hinnangul alus eeldada, et 21.01.2014 teostatud tööl ei esinenud samu puuduseid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tasandussegu ülespiikamine ei olnud kokku lepitud lisatöö vaid Raecon OÜ poolne endise olukorra taastamine Raecon OÜ arvel (VÕS § 646 lg 4). Kohus jätab ka lisatööde hüvitamise nõude rahuldamata.
19.Tasunõue võiks siiski olla muutunud sissenõutavaks, kui Raecon OÜ oleks teinud puudustega töö asemel uue, puudusteta töö. VÕS § 648 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu ning kumbki pool ei ole ka väitnud, et hageja tegi puudustega töö asemel uue töö või et kostja keeldus vastu võtmast Raecon OÜ ettepanekut uue töö tegemiseks. Seega puuduvad praegusel juhul VÕS § 648 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud.
2-17-21
20.Kuivõrd tasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ei anna kohus hinnangut ka asjaolule, milline oli poolte vahel kokku lepitud töötasu.
21.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingust taganenud. See ei oma samas asjas tähtsust. Kohus nõustub kostjaga selles, et tuleb lugeda, et pooled saavutasid puudustega töö osas vastastikuse kokkuleppe, mille sisuks oli puudustega töö eemaldamine objektilt hageja kulul ning otsus mitte jätkata edasist koostööd.
22.Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole põhjendatud põhinõue, ei ole kostja rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning kohus jätab rahuldamata ka hageja viivisenõude. Menetluskulud
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.
24.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kostja 12.04.2018 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 115-116) oli kostja menetluskulu lepingulise esindaja ajakulu kokku 11 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1320 eurot (käibemaksuta summa). Kostja on palunud arvestada kohtul täiendav kohtuistungi ajakulu lähtudes istungi kestusest ja tunnihinnast 120 eurot. Kohtuistungi kestus oli 2 tundi 15 minutit. Hageja leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos kliendi kohtumistega, dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega, seisukoha kujundamisega jne. Hageja hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud kostja vastuse ajakulu enam kui 2,5 tunni ulatuses. 13.07.2017 seisukoha koostamise ajakulu ei saa ületada 1,75 tundi, toiming nr 3 on toodud kobarkirjena, mistõttu tuleks see jätta kohtu poolt tähelepanuta ning istungiks valmistumise ajakulu on põhjendamatult suur. Põhjendatud ajakulu oleks kuni 1,5 tundi.
25.Esmalt märgib kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning põhjendatud. Kohus leiab, et kostja 12.04.2018 nimekirjas esitatud menetluskulud on põhjendatud enamikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ainult kohtuistungiks ettevalmistumise kulu enam kui 1,5 tunni ulatuses. Kogu ülejäänud ajakulu vastab kohtu hinnangul kostja poolt esitatud dokumentide sisule ja mahule. Põhjendatud on ka kohtuistungi ajakulu 2 tundi 15 minutit. Kokku on 12.04.2018 menetluskulude nimekiri põhjendatud seega 12 tunni ja 15 minuti ulatuses, seega summas 1470 eurot. Hagejal tuleb seega kanda kostja menetluskulud 1470 euro ulatuses.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.