Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-21
Tsiviilasi
Spilek OÜ hagi Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega Osaühing Tafrix) vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Spilek OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 8779,44 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Spilek OÜ (registrikood 14169524, asukoht Ugala 17-1, 11613 Tallinn), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
ja
Kostja (vastustaja): Haart Ehitus OÜ (endise ärinimega Osaühing Tafrix) (registrikood 10497964, asukoht Mündi, 8, Paide linn 72720, Järvamaa), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Valdo Lips ja Merli Eichler Istungi toimumise aeg
11.12.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 11.05.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Spilek OÜ kanda.
3.Välja mõista Spilek OÜ-lt Haart Ehitus OÜ kasuks 960 eurot apellatsiooniastme menetluskulu hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Haart Ehitus OÜ tasuda Spilek OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Spilek OÜ (hageja) esitas 02.01.2017 hagi Osaühingu Tafrix (kostja) vastu võla ja viiviste saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Raecon OÜ töövõtulepingu, mille esemeks olid põranda tasandustööd Porsche keskuses aadressiga Mustamäe tee 12B, Tallinn. Lepingu alusel teostati kahes osas põranda tasandustöid paksusega 15 mm isevalguva seguga Weber.floor 4150. Esimene segu valamine toimus 10.01.2014 ja teine segu valamine 21.01.2014. Vormistatud on ka põrandatööde protokollid. Raecon OÜ väljastas 21.02.2014 kostjale teostatud tööde kohta arve nr 140007 summas 6709,63 eurot (koos käibemaksuga) tasumise tähtajaga 07.03.2014. Raecon OÜ loovutas 16.12.2016 nõude loovutamise lepinguga oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja arvet tasunud ei ole ning kohtuvälist lahendust ei ole leitud.
3.Kostja poolt hagi vastusena lisatud arvamuses nimetatud katsed ja mõõtmised tehti valel ajal, kuna 29. ega 30. jaanuariks 2014 ei olnud segu valamisest möödunud nõutud 28 ööpäeva. Samuti ei arvestatud katsete ja mõõtmiste tegemisel ruumide temperatuuri ega õhuniiskust. Survetugevuse ja nakketugevuse mõõtmisi tohib teostada alles 28 ööpäeva möödumisel ja eeldusel, et kivinemine on toimunud tingimustel +20° C ja RH 50% juures. Seda on hagejale kinnitanud ka Weber.floor 4150 ametlik esindaja ja edasimüüja Eestis Saint-Gobain Ehitustooted AS. Kui võtta aluseks Saint-Gobain Ehitustooted AS poolt viidatud +20° C, siis sellist temperatuuri ei saavutanud ruumid mõõtmiste ja katsetuste ajaks. Õhuniiskus oli ülevaatuse päeval 58%, mis on pea 20% rohkem, kui nõutud õhuniiskuse maksimum.
4.Mis puudutab Tallinna Tehnikaülikooli laboris väidetavat katse tegemist, siis ei ole see isegi teoreetiliselt võimalik. Katse tegemiseks oleks ekspert pidanud küsima Raecon OÜ-lt sama partii segu ning valama katsekehad, millega teostada katsed laboris. Seda ei tehtud. Lisaks ei ole põrandalt üles võetud segu sobiv katsetuste läbiviimiseks. Ei ole sobiva kujuga ning võib olla kahjustatud. See asjaolu seab kahtluse alla kogu kostja ekspertiisi õigsuse.
5.Hageja esitas enda väidete tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi ES 08.02.2014 arvamuse, mille kohaselt: 1) Raecon OÜ poolt on tööd teostatud normatiivaktidest ja reeglitest kõrvalekaldumisteta, kvaliteet on hea; 2) enne toote kvaliteedi kontrolli tuleks
oodata 28 ööpäeva, kostja kontrollis toote kvaliteeti 20 ööpäeva peale valmimist, 71% RH niiskuse juures, rikkudes sellega teadlikult kvaliteedi kontrolli läbiviimise korda; 3) kostja nõue tasanduskihi segu ülevõtmiseks on alusetu. Kuna tasandussegu ülesvõtmiseks puudusid mistahes põhjused, mille eest peaks vastutama Raecon OÜ, siis teostas Raecon OÜ nimetatud tööd kostja tellimusel lisatöödena. Hagejale on teatavaks saanud, et kostja soovis tegelikult tasandussegu ülesse võtmist põhjusel, et kostja tellis Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi. Asjaolule, et kostja oli tellinud vale paksusega kihi, viitab Raecon OÜ 29.01.2014 ja 24.02.2014 e-kirjades avaldatu. Hageja tehtud töö oli valmis ning kostjale üle antud. Sellest, et kostja otsustas tehtud töö hiljem üles võtta, ei saa teha järeldust, et töö ei olnud eelnevalt valmis. Raecon OÜ töö lõppes segu maha panemise hetkel, kui segu oli korrektselt ja nõuete vastavat maha pandud. Raecon OÜ ei saanud vastutada segu omaduste eest enne nõutud kuivamistähtaja möödumist, ka mitte temperatuuri ja õhuniiskuse eest. Selle eest vastutas kostja, kes teostas samades ruumides teisi töid. Raecon OÜ ei ole lepingut rikkunud, mistõttu ei vastuta ta lepingu rikkumise eest. Kostja ei ole lepingust taganenud. Otsus panna maha see segu tuli poolte kokkuleppel. Lisatööde kokkulepe sõlmiti eeldatavasti 28.01.2018. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 6709,63 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1, § 635 lg 1), viivis 1533,04 eurot ja viivis alates 03.01.2017 kuni põhinõude summas 6709,63 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastuväited hagile
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kaks nädalat pärast 10.01.2014 teostatud töid tekkis peatöövõtjal kahtlus, et tasandusvalu ei vasta nõuetele, kuna segu oli pealt pehme. Nimetatud asjaolust teavitati töövõtjat 28.01.2014 e-kirjaga. Kuna kostja ei pidanud töövõtja selgitusi ja 29.01.2014 teostatud esialgset katsetamist tasanduskihile piisavaks, tellis kostja kontrolliks ekspertiisi, mille teostas 29.01.2014 ja 30.01.2014 Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ. Katse tulemustest selgus, et tasanduskiht ei vasta nõuetele.
12.Töövõtja poolt kasutatud tasandussegu tootelehel on kinnitatud, et 28 päeva möödudes on nakketugevus >1 MPa ning survetugevus 20 MPa. Samas puudub mistahes tootelehtedel, normides või standardites keeld teha katsetusi enne 28 päeva.
13.Töövõtja avaldas 04.02.2014 e-kirjas kahetsust, et koostöö ebaõnnestus ning kuna kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks, asus töövõtja täitma peatöövõtja nõuet ebakvaliteetne põrand eemaldada. 05.02.2014 e-kirjas kinnitab Raecon OÜ, et on valatud segu kogu ulatuses (s.o 323,2 m2 suurusel alal) üles võtnud. Nõuetele mittevastava põrandasegu eemaldamisega taastati esialgne olukord objektil. Ülespiikamine ei olnud lisatöö, vaid kostja puuduste kõrvaldamise nõude aktsepteerimise järgselt ebakvaliteetse töö tulemuse kõrvaldamine. 04.02.2014 ekirjaga on töövõtja seega kinnitanud, et hindab omalt poolt koostöö ebaõnnestunuks ning eemaldab kostja nõudmisel kogu valatud segu, millest saab koostoimes hageja edasise käitumisega ehk kogu valatud segu faktilise eemaldamisega mõistlikul viisil järeldada ainult seda, et hageja nõustus kostja pretensiooniga nii 10.01 kui 21.01 toimunud põrandavalu puuduste kohta.
14.Ebaõige on töövõtja väide, et töövõtja tööde osas etteheiteid tehtud ei ole. Tasandussegu eemaldamisega on töövõtja ise omaks võtnud asjaolu, et tasandussegu ei vastanud nõuetele.
15.Kuna töös esinevad puudused olid olulised ning ebakvaliteetset tööd ei olnud töö eripärast tulenevalt võimalik parandada muul viisil kui valatud segu põrandalt eemaldamisega ja uue segu valamisega, kuid uut tööd ei soovinud kostja hagejalt usalduse kaotamise tõttu tellida, taganes kostja lepingust ning hageja eemaldas nõuetele mittevastava põrandasegu. Ebakvaliteetse põrandavalu ülesvõtmisega seotud kulud ei kuulu VÕS § 646 lg 4 kohaselt töövõtjale hüvitamisele.
16.Üllatav on töövõtja poolt 25.02.2015, s.o enam kui aasta aega hiljem, saadetud kohtuväline võlanõue 6709,63 euro tasumiseks, kuna tööd, mille eest tasu nõutakse ei olnud kostjale kunagi üle antud, kostja oli lepingust taganenud ja töövõtja oli täitnud mittekvaliteetse põrandasegu eemaldamise kohustuse.
17.Kostja ei ole põrandatööde spetsialist. Raecon OÜ oli teadlik objekti niiskusest ja temperatuurist ning materjalivalik tuli neilt kui oma valdkonna spetsialistilt. Raecon OÜ pakkus segu, teades objektil valitsevat seisu. Kostjal on üldteadmised ehituses, kuid puuduvad spetsiifilised teadmised ning ta kasutab alltöövõttu, et tööd oleksid kvaliteetselt tehtud. Kostja ei pidanud teadma segu kuivamise tingimusi, materjali valiku tegi Raecon OÜ. Hageja pidi teadma, millised tingimused on objektil ning kui need ei sobinud kuivamiseks, pidi ta sellest kostjat teavitama.
18.Hageja ei ole tõendanud, et pakkus töö vastu võtmist. Tõendamata on töö üleandmise aeg. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tasunõue muutunud VÕS § 636 lg 1 ja 637 lg 3 ning 641 lg 2 alusel sissenõutavaks, mistõttu nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna nõue ei ole põhisummas muutunud sissenõutavaks, siis ei ole sissenõutav ka viivisenõue. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohtu 11.05.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja tasu 1470 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
20.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) milline oli kokku lepitud töötasu; 2) kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks; 3) kas poolte vahel oli sõlmitud lisatööde tegemise kokkulepe.
21.Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et töö kokkulepitud tulemus oli nõuetekohaselt kuivanud ja puudusteta tootekirjeldusele vastava surve- ja nakketugevusega (C20 ja ˃1,0MPa) tasanduskiht, mis sobib keraamiliste klinkerplaatide paigaldamiseks. Hagejale pidi olema teada, et kostja vajab tööd selleks, et tasandussegu katta hilisemalt keraamiliste klinkerplaatidega. Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaande kohaselt tähendab töövõtulepingu tulemusele suunatus VÕS § 635 lg 1 mõttes seda, et töövõtja vastutab silmaspeetava tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul, kui ta ei vastuta asjaolu eest, mis tulemuse saavutamist (e „töö“ nõuetekohast valmimist) takistas. Samas allikas on leitud, et töö on tehtud ja töövõtja põhikohustust täidetud, kui kokkulepitud tulemus on saavutatud.
22.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et töö tuleks lugeda valminuks juba ainuüksi tasandussegu valamisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda töö valminuks alles siis, kui tasandussegu on saavutanud ettenähtud omadused.
23.Kostja tellitud ekspertiisi (tl 33-41) järelduste kohaselt ei vastanud tasanduskihi survetugevus klassi C20 nõuetele ning oli nõudest kaks korda nõrgem (9,9 N/mm2, nõutav 20 N/mm2). Ka ei vastanud nõuetele tasanduskihi tõmbetugevus (1 N/mm2 asemel 0,13-0,72 N7mm2). Ekspert ES ekspertiisiakti on märgitud, et ekspert käis 31.01.2014 koos Raecon OÜ esindajaga objekti üle vaatamas. Ekspert sedastas, et segu pinnal ei olnud lahtilöömise tunnusmärke - puudusid praod ja mõrad, segu n-ö ei kõmisenud ja oli korrektselt aluspinna küljes kinni. Lisaks teostati valatud segu pinnalt relatiivse niiskuse test, mis näitas, et segu ei olnud veel küllaldaselt kuivanud.
24.Kahes arvamuses, mida kohus käsitleb neid dokumentaalsete tõenditena, on jõutud järeldusele, et 31.01.2014 seisuga töö objektil lõplikult valmis ei olnud. Eksperdid on aga erinevatel järeldustel selles, milles puudused seisnesid. Kohtu hinnangul tuleb lugeda usutavamaks kostja tellitud ekspertiisi järeldused. Esiteks sisaldab ekspert ES hinnang suures osas ka õiguslikke hinnanguid, mille koht ei ole ehitustehnilises ekspertiisis. Ekspert on muu hulgas tuvastanud ekspertiisi peatöövõtja tõenäolise eesmärgi tasandussegu ülesvõtmise nõudmisel ning leidnud, et kostja nõue tasanduskihi ülesvõtmiseks ei ole aktsepteeritav. Kohtu hinnangul ei ole selliste hinnangute lisamine ehitustehnilise ekspertiisi akti professionaalne ning vähendab olulisel määral eksperdi järelduste usutavust. Kostja tellitud eksperthinnangu läbiviimisel on teostatud erinevaid katseid nii kohapeal kui ka ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumis. Hageja tellitud eksperthinnangu läbiviimisel on tuginetud visuaalsele vaatlusele kohapeal ning tasandussegu niiskuse mõõtmisele. Kohtu hinnangul tuleb kostja tellitud ekspertiisi hinnata kaalukamaks ja professionaalsemaks. Kohtu hinnangul on kostja tellitud ekspertiisiga ümber lükatud hageja väited selle kohta, et tasandussegu oli 31.01.2014 seisuga puudusteta.
25.Hageja on leidnud, et 20 päeva pärast tasandussegu valamist oli liiga varajane aeg testide tegemiseks. Hageja on tuginenud seejuures Weber Floor 4150 tootelehele (tl 6) ja Saint-Gobain Ehitustooted, Weber äriüksuse kinnitusele (tl 56). Eeltoodud dokumentide sõnastustest (sõnastatud kui „tuleks oodata“ või „võib teostada“), ei tulene, et kontrolli ei või teostada ka varem. Küll aga võib see mõjutada kontrolli tulemuste tõlgendamist. Kui tootelehe kohaselt on tasanduskiht katmiskuiv 1-3 nädala pärast, siis ei oleks kohtu hinnangul mõeldav, et kahtluse korral ei saa töö tulemust kontrollida ja katmisele asuda 1-3 nädala pärast vaid tuleb oodata veel täiendavalt 1-3 nädalat. Arvestades kostja tellitud ekspertiisi tulemuste suurt erinevust nõutavast, ei olnud kostjal alust eeldada, et tasanduskiht ülejäänud 8 päeva jooksul kõik puudujäävad omadused saavutab. Kohtu hinnangul oli arusaadav kostja soov eemaldada eeldatavasti tähtaegselt mittevalmiv tasanduskiht. Kuivõrd 20 päeva jooksul tasandussegu kuivanud ei olnud, puudus kostjal ka kindel teadmine, millise tähtaja jooksul ja kas üldse võib segu kohast kuivamist eeldada. Seetõttu ei saa kostjale ka ette heita otsustust mitte jääda ootama töö võimalikku hilisemat valmimist ning asuda selle asemel uut tasandussegu valama.
26.Asjas esitatud tõenditest ei nähtu selgelt, mis võis olla töö puudused põhjustanud asjaolu. Kostja tellitud ekspertiisis on leitud, et puudused võisid tuleneda kruntaine ebapiisavast kuivamisajast ning sellest, et segusse pandi liiga palju vett, mis teeb selle nõrgemaks. Olenemata sellest, millised olid puuduste esinemise põhjused, ei saa kohtu hinnangul lugeda, et hageja nende eest ei vastuta. Mõlemad pooled tegutsevad kutse- ja majandustegevuses. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal ei olnud võimalik tutvuda ruumis valitseva temperatuuriga. Kõige hiljemalt oli hagejal võimalik tutvuda sellega tasandussegu valamise päeval. Hageja oleks ehitusvaldkonnas tegutseva hoolsa isikuna pidanud kas pakkuma kostjale tasanduskihi valamiseks segu, mis vajab nõutud ajal kuivamiseks madalamat minimaalset temperatuuri või siis selgitama kostjale, et eeldatud aja jooksul (tootelehel märgitud 1-3 nädalat) on töö valmimine äärmiselt ebatõenäoline või võimatu. Tõendatud ei ole, et kostja oli teadlik sellest, et kuivamisaeg temperatuuri juures alla 20oC ning niiskuse juures üle 50%RH võib kujuneda oluliselt pikemaks ning kostja planeeritud edasised tööd lükkuvad määramatuks ajaks edasi.
27.Hageja väited selle kohta, et tasandussegu ülesvõtmise põhjuseks oli kostjapoolne valearvestus, s.o vale paksusega segu valamine, ei ole tõendatud. Hageja poolsed kahtlused nähtuvad küll hageja 29.01.2014 ja 21.02.2017 e-kirjadest (tl 79 ja 79
pöördel), hageja esitatud ekspertiisiaktist ja tunnistaja OV ütlustest (tl 112), kuid kostja ei ole üheski tõendis kinnitanud, et tasanduskihi ülesvõtmise nõude esitamise põhjuseks oli see, et kostjale osutus vajalikuks valada uus, teistsuguse paksusega tasandussegu. Isegi, kui pärast põranda tasandussegu ülesvõtmist valati põrandale teistsuguse paksusega segu, ei muuda see hageja poolt teostatud puudustega tööd puudusteta tööks ega hageja nõuet sissenõutavaks.
28.Kokkulepitud tulemust ei saavutatud ning seetõttu ei vastanud töö ka lepingutingimustele. Kuna töö ei olnud valminud, ei ole seda ka vastu võetud. Kuna tasunõude esitamise eelduseks on töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ning töö ei ole vastu võetud ega saa seda lugeda ka vastu võetuks, ei ole tasunõue 10.01.2014 tasandussegu valamise eest sissenõutavaks muutunud.
29.Kohtule jääb esitatud tõendite pinnalt selgusetuks, miks eemaldas hageja ka 21.01.2014 valatud tasandussegu, kuivõrd tõenditest ei nähtu selle eemaldamise nõuet. Sellest saab teha ainult järelduse, et hageja poolt kogu tasanduskihi (nii 10.01.2014 kui ka 21.01.2014 osas) ülesvõtmist tuleb käsitleda kostja poolt hageja nõude eemaldada ebakvaliteetne töö tunnistamisena. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi ka 21.01.2014 teostatud tööde osas.
30.Lisatööde hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ühtegi tõendit, millest nähtuks lisatööde kokkuleppe sõlmimine, kohtule esitatud ei ole. Raecon OÜ on 29.01.2014 kirjas kostjale (tl 79) kinnitanud, et kui kostja soovib segu siiski eemaldada, on Raecon OÜ valmis selle teostama ning sellisel juhul tuleb kostjal tasuda nii segu, paigaldamise kui ka ülesvõtmise kulud. Tunnistaja TB on andnud ütlusi (tl 114), mille kohaselt puudus lisatööde kokkulepe ning kostja nõudis Raecon OÜ-lt ebakohase ja ebakvaliteetse töö eemaldamist. Tunnistaja OV on andnud ütlusi (tl 112) selle kohta, et segu võeti üles TB (kostja ehitusjuht) korraldusel põhjusel, et olemasolev kiht on liiga õhuke. Tunnistajate ütlused on seega vastuolulised. Pigem nähtub OV 04.02.2014 ekirjast (tl 72), milles on kinnitatud, et kokkuleppe saavutamine osutus võimatuks, lisatööde kokkuleppe puudumine. Kostja on 28.01.2014 kirjas (tl 27) nõudnud Raecon OÜ-lt ebakvaliteetse tasandusvalu eemaldamist ja uue kvaliteetse tasandusvalu teostamist hiljemalt 29.01.2014. Dateerimata kirja (tl 73-74) kohaselt nõudis kostja Raecon OÜ-lt tasanduskihi eemaldamist selliselt, et tööd on lõpetatud hiljemalt 04.02.2014. Ka OV 05.02.2014 kiri (tl 42) viitab pigem lisakokkuleppe puudumisele ning sellele, et hageja tunnistas kostja nõuet eemaldada ebakvaliteetne tasandussegu. Arvestades, et 10.01.2017 teostatud töö oli puudustega, puudub kohtu hinnangul alus eeldada, et 21.01.2014 teostatud tööl ei esinenud samu puuduseid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tasandussegu ülespiikamine ei olnud kokku lepitud lisatöö vaid Raecon OÜ poolne endise olukorra taastamine Raecon OÜ arvel (VÕS § 646 lg 4).
31.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja tegi puudustega töö asemel uue töö või et kostja keeldus vastu võtmast Raecon OÜ ettepanekut uue töö tegemiseks. Seega puuduvad praegusel juhul VÕS § 648 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud.
32.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingust taganenud. See ei oma samas asjas tähtsust. Tuleb lugeda, et pooled saavutasid puudustega töö osas vastastikuse kokkuleppe, mille sisuks oli puudustega töö eemaldamine objektilt hageja kulul ning otsus mitte jätkata edasist koostööd.
33.Kuivõrd tasu nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ei andnud kohus hinnangut ka asjaolule, milline oli poolte vahel kokku lepitud töötasu.
34.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja põhjendatud menetluskuluks on 1470 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning põhjendatud. Kostja 12.04.2018 nimekirjas esitatud menetluskulud on põhjendatud enamikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole
põhjendatud ainult kohtuistungiks ettevalmistumise kulu enam kui 1,5 h ulatuses. Kogu ülejäänud ajakulu vastab kostja poolt esitatud dokumentide sisule ja mahule. Põhjendatud on ka kohtuistungi ajakulu 2 h 15 min. Kokku on 12.04.2018 menetluskulude nimekiri põhjendatud seega 12 h ja 15 min ulatuses. Apellatsioonkaebus
35.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
36.Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, milline oli töö kokkulepitud tulemus. Töö tulemuseks ei olnud nõuetekohaselt kuivanud ja puudusteta tootekirjeldusele vastava surve- ja nakketugevusega (C20 ja ˃1,0MPa) tasanduskiht. Hageja hinnangul oli kokku lepitud töö tulemus tasanduskihi valamine, mida Raecon OÜ ka tegi. Raecon OÜ ei teadnud ega saanud eeldada, et töö tulemus peaks sobima keraamiliste klinkerplaatide paigaldamiseks. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et põhjendatud on lugeda töö valminuks alles siis, kui tasandussegu on saavutanud ettenähtud omadused, seda olukorras, kus Raecon OÜ ei saanud mõjutada ega kontrollida tasanduskihi kuivamise tingimusi.
37.Kuna hageja on tõendanud, et ruumides ei olnud loodud tasandussegu kuivamiseks vajalikud tingimused, siis ei ole asjakohane kohtu oletus, kas ja mitme päeva pärast oleks võinud tasandussegu oma omadused saavutada (otsuse p 12). Kui tingimused ei ole loodud, siis võib segu kuivada mitmeid kuid ja isegi aasta.
38.Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et kahes arvamuses on jõutud järeldusele, et 31.01.2014 seisuga töö objektil lõplikult valmis ei olnud (otsuse p 11). Arusaamatuks jääb ka, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et usutavamaks tuleb lugeda kostja tellitud ekspertiisi järeldused. Asjaolu, et ES on kohtu hinnangul andnud õiguslikke hinnanguid, ei tähenda seda, et ehitustehnilised hinnangud oleksid valed vms. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud ES arvamuses esitatud asjaolusid ega fakte. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et kostja tellitud ekspertiisiga on ümber lükatud hageja väited selle kohta, et tasandussegu oli 31.01.2014 seisuga puudusteta. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kõik hageja vastuväiteid kostja poolt esitatud arvamuse kohta.
39.Kuna kostja tellitud ekspertiisis väljendatud seisukohad seoses ebapiisava kuivamisajaga ja sellega, et segusse pandi liiga palju vett (maakohtu otsuse p 13) on oletuslikud ning tõendamata, siis ei saa kohus nendele tugineda.
40.Kostjale saab ette heita tema tegevust kuivamata segu ülesse võtmisel, kuna kostja vastutas tasandussegu kuivamiseks vajalike tingimuste olemasolu eest ning pidi professionaalse ehitajana väga hästi teadma, kas ja millise tähtaja jooksul võib segu kohast kuivamist eeldada. Kuna kostja vastutas segu kuivamise tingimuste eest, siis võttis kostja töö Raecon OÜ poolt vastu peale tasandussegu valamist. Seetõttu on ka Raecon OÜ tasunõue muutunud sissenõutavaks. Asjaolu, et kostja soovis segu ülesse võtmist enne segu kuivamise lõppaega, on kostja risk, mille eest Raecon OÜ ei vastuta.
41.Asjakohatud on kohtu etteheited Raecon OÜ-le seoses ruumis oleva temperatuuriga tutvumisega vms (otsuse p 14). Nimetatud tegurid olid kostja mõjusfääris. Temperatuuriga tutvumine ei saanud anda Raecon OÜ-le kindlust ruumide temperatuuri osas järgmise 28 ööpäeva jooksul. Eeltoodud kohtu käsitluses esitatud asjaolud on hagejale ka üllatuslikud, kuna kohus ei ole neid pooltega eraldi arutanud ega viidanud nimetatud asjaolude tõendamise vajalikkusele.
42.Kostja tellis Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi. Seda tõendavad ka Raecon OÜ 29.01.2014 ja 25.02.2014 kirjad kostjale. Hageja ei nõustu kohtuga, et kuni mistahes väidetava töö valmimiseni on tellijal õigus nõuda töövõtjalt uue töö tegemist, jättes
vana/tehtud töö eest tasumata. Kui kostja soovib valada paksema kihi tasandussegu, siis tuleb tal tasuda eelnevalt teostatud töö eest.
43.Kohtuotsusest jääb selgusetuks, millele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et pooled saavutasid puudustega töö osas vastastikuse kokkuleppe, mille sisuks oli puudustega töö eemaldamine objektilt hageja kulul ning otsus mitte jätkata edasist koostööd. Raecon võttis OÜ 21.01.2014 valatud segu üles kokkuleppel kostjaga lisatööna. Poolte vahel oli lisatööde teostamise kokkulepe. Kuna Raecon OÜ poolt valatud tasandussegu oli ilma puudustega, kuid kostja ei lasknud sellele nõutud tingimustel ära kuivada, siis viitab juba ainuüksi see fakt sellele, et Raecon OÜ teostas tasandussegu ülesvõtmise lisatööna. Põranda eemaldamise on kostja tellinud 28.01.2014 e-kirjaga. Samuti tõendab nimetatud töö tellimist kostja poolt esitatud ja 06.02.2014 allkirjastatud tööde mahtude protokoll. Kuna hageja on tõendanud, et Reacon OÜ poolt tehtud tööd ei olnud ebakvaliteetsed, mistõttu puudusid põhjused valatud segu ülesvõtmiseks, siis ei saa olla kahtlust ega vaidlust selles, et segu ülesse võtmine oli lisatöö, mis tuleb eraldi tasustada.
44.Hageja ei nõustu kohtu poolse 04.02.2014 e-kirja tõlgendusega. Poolte vaheline koostöö ei õnnestunud, kuna kostja teostas nakketesti liiga vara, mistõttu sai kostja ebaõiged tulemused. Samuti tellis kostja Raecon OÜ-lt vale paksusega tasanduskihi.
45.Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kui kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, siis jääb hageja menetluskulude osas järgnevate vastuväidete juurde. Hagiavalduse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 2,5 h. 13.07.2017 seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 1,75 h,. Toimingu nr 3 eest ei ole põhjendatud tasu välja mõista.
46.Kostja 05.04.2018 taotlus tunnistaja TB ülekuulamiseks oli esitatud hilinenult, mistõttu oleks see tulnud jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht
47.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
48.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
49.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
50.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõude. Töövõtulepingu järgi kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu ( VÕS § 635 lg 1). Tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ( VÕS § 637 lg 3). VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valminud asja tellijale üle andma. Hageja väited kokkulepitud töö tulemuse (töö) suhtes on meelevaldsed ja ebamõistlikud.
Ilmselgelt ei olnud tellijal huvi mitte üksnes tööprotsessi, vaid selle tulemusel valminud töö vastu, mida objektiga seotud edasises tööprotsessis kasutada.
51.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et töö oli valmis ja vastas lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
52.Maakohus on põhjendatult lugenud töö valminuks alles siis, kui tasandussegu on saavutanud ettenähtud omadused. Asjakohatu on hageja väide, et töövõtja ei teadnud ega saanud eeldada, et töö tulemus peaks sobima keraamiliste klinkerplaatide paigaldamiseks. Hageja ei ole esile toonud, milleks tema arvates siis vajati tasanduskihti, mis ei pidanud mingitele omadustele vastama.
53.Alusetud on hageja väited, et kostja vastutas tasandussegu kuivamiseks vajalike tingimuste olemasolu eest ning töövõtja ei saanud mõjutada ega kontrollida tasanduskihti kuivamise tingimusi. Maakohus on põhjendatult osundanud Weber Floor 4150 tootelehe (tl 6) alajaotusele „kuivamisaeg“, millest nähtub, et valatud põrand on käimiskuiv 2-4 tunni möödudes ja lõpliku põrandakatte võib paigaldada 1-3 nädalat pärast valamist. Samal lehel sisalduva tootekirjelduse kohaselt on kuivamisaeg: käimiskuiv 2-4 h (+20oC, 50%RH) ning katmiskuiv 1-3 nädalat kihipaksusest sõltuvalt (+20oC, 50%RH). VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, ainult juhul, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Antud juhul teostas töövõtja tööd tema enda poolt valitud materjaliga ning tehnoloogiat kasutades objektil, millega ta oli eelnevalt tutvunud ja teades, millist töö tulemust tellija ootab.
54.Töövõtja, kes tegutses oma majandustegevuses, pidi enne töödega alustamist kindlaks tegema objektil esinevad tingimused (temperatuur, niiskus jms) ning veenduma valitud materjali sobivuses antud tingimustega. Töövõtja pidanuks kas pakkuma tellijale tasanduskihi valamiseks segu, mis vajab nõutud ajal kuivamiseks madalamat minimaalset temperatuuri või siis selgitama kostjale, et eeldatud aja jooksul (tootelehel märgitud 1-3 nädalat) on töö valmimine äärmiselt ebatõenäoline või võimatu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et töövõtja oleks kostjat eeltoodust teavitanud ning kostja oleks sellest hoolimata soovinud justnimelt selle segu kasutamist. Samuti pole töövõtja ka hiljem, eeldatava kuivamisperioodi jooksul, kordagi tellijat hoiatanud, et tellija peab pärast tasandussegu valamist hoidma ruumis optimaalseimat tootelehel märgitud temperatuuri ja niiskustaset (+200C, 50%RH) ning mistahes muude (tootelehel lubatud) tingimuste juures töö nõuetele vastavust ei tagata ja töövõtja puuduste eest ei vastuta. Need väited on esitatud alles pärast vaidluse tekkimist.
55.Puudub vaidlus, et töövõtja ei ole kostjale tööd üle andnud. Tööd ei saa lugeda ka valminuks. Töövõtja ei pakkunud tellijale töö üleandmist, vaid võttis valatud tasanduskihi üles, millega taastas algse olukorra.
56.Kuna kokkulepitud töö, põranda tasanduskihi valamine Porsche autokeskuses 323,2 m2, ei ole valminud ega tellijale üle antud, puudub hagejal tasunõue selle töö eest.
57.Maakohus ei ole eksinud õigusliku hinnangu andmisel poolte õigussuhtele seoses tasandussegu ülesvõtmisega. Hageja väited, nagu olnuks tasanduskihi ülesvõtmine uus tellitud töö, ei ole asja materjalidega tõendatud. Apellatsioonkaebuses viidatud poolte e-kirjavahetus ei sisalda kostja poolt uue töö tellimist ega ka kostja nõusolekut käsitleda tasanduskihi ülesvõtmist lisatööna. Maakohus on õigesti hinnanud tasandussegu eemaldamist tellija poolt töövõtjale esitatud nõude, eemaldada ebakvaliteetne töö,
täimisena. Tegemist on puudustega töö kõrvaldamisega. VÕS § 646 lg 4 kohaselt kannab töövõtja töö puuduste kõrvaldamisega seotud kulud.
58.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendite hindamisel. Kohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 selgelt põhjendanud, miks ta töövõtja tellitud ES arvamust ei arvesta. Hageja ei ole neid põhjendusi ümber lükanud. Ka ei tulene ES arvamusest, et tasanduskiht oli 31.01.2014 seisuga puudusteta ja võis alustada pinna plaatidega katmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et arvestades kostja tellitud ekspertiisi tulemuste suurt erinevust nõutavast, ei olnud kostjal alust eeldada, et tasanduskiht ülejäänud 8 päeva jooksul kõik puudujäävad omadused saavutab. Kuivõrd 20 päeva jooksul tasandussegu kuivanud ei olnud, puudus kostjal ka kindel teadmine, millise tähtaja jooksul ja kas üldse võib segu kohast kuivamist eeldada. Seetõttu ei saa kostjale ka ette heita otsustust mitte jääda ootama töö võimalikku hilisemat valmimist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
59.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
60.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1470 eurot, milleks on õigusabikulud.
61.Hageja vaidles kostja õigusabikulu suurusele vastu ja pidas põhjendatud ajakuluks kokku 4,35 tundi.
62.Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (Riigikohtu
26.oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
63.Kuna maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
64.Kostja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 960 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: tutvumine maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning vastuse koostamine 6,75 tundi; ringkonnakohtu määrusega ja hageja täiendava vastusega tutvumine 1,25 tundi, kokku 8 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
65.Hageja hinnangul oleks põhjendatud ajakulu vastuse koostamiseks 2 tundi, määrusega ja hageja täiendava vastusega tutvumiseks kokku 30 minutit.
66.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 960 (8x120) eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
67.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on kostja esindaja tasu 8 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.