Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-7572
Kohtuasi
U.Z-i avaldus tunnustada välisriigi kohtulahendit ja pöörata see täitmisele
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.01.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
U.Z-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja U.Z (sünd. XX.XX.XXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Dmitri Santašev Puudutatud isik J.H (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde U.Z-i 03.02.2025 määruskaebusele lisatud tõendid (väljavõtted elektroonkohtust dokumentide kättetoimetamise ja esitamise kohta) ning J.H 10.02.2025 seisukohale lisatud tõend (Ukraina kohtulahend asjas nr 175/3823/23 koos tõlkega).
2.Jätta Pärnu Maakohtu 17.01.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
3.Jätta U.Z-i määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud U.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 14.05.2024 Pärnu Maakohtule U.Z-i (avaldaja, isa) taotluse, milles paluti tunnustada Dnipro Apellatsioonikohtu 28.11.2023 otsust ja lubada see Eesti Vabariigis täitmisele.
1.1.Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt rahuldati Dnipro Apellatsioonikohtu 28.11.2023 otsusega (Ukraina kohtulahend) osaliselt avaldaja apellatsioon ja kehtestati suhtlemise kord avaldaja ja tema alaealise poja X. U.Z-i (laps) vahel. Kohtuotsusega kohustati lapse ema J.H (ema) tagama tehnilised vahendid avaldaja ja lapse vaheliseks suhtlemiseks telekommunikatsiooni vahendite abil iga päev 30 minutit, arvestades lapse päevakava ja tunniplaani. Samuti kohustati ema mitte takistama avaldaja ja lapse kohtumisi kahe tunni vältel iga kahe päeva tagant lapse viibimiskohas, arvestades lapse päevakava ja tunniplaani.
1.2.Ema oli teadlik Ukrainas toimuvast kohtumenetlusest ja menetlusdokumendid (sh kohtukutse) olid talle nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ukraina kohus oli pädev asja läbi vaatama. Ukraina kohtulahend ei ole Eesti õigusega vastuolus. Avaldaja leiab, et puuduvad alused Ukraina kohtulahendi tunnistamisest ja täitmisest keeldumiseks Eestis.
1.3.Pärnu Maakohtu 19.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-9366, millega kohaldati avaldaja suhtes lähenemiskeeldu lapse ja ema suhtes, ei takista Ukraina kohtulahendi tunnustamist ega täidetavaks tunnistamist. 19.06.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-9366 ei ole vastuolus Ukraina kohtulahendiga vähemalt osas, milles avaldajal on lubatud suhelda oma lapsega telekommunikatsiooni vahendite abil. Ema seisukohad
2.Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Ema ja laps saabusid Eestisse sõjapõgenikena ja registreerisid oma saabumise 07.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametis. Laps elab ja käib Eestis koolis, on keskkonda integreerunud ja soovib Eestis elada. Lapse harilik viibimiskoht on alates 07.04.2022 Eestis. Last puudutav vaidlus oleks tulnud lahendada Eesti kohtus. Ukraina kohus ei olnud pädev asja menetlema.
2.2.Ukraina kohtumenetluses ei ole last kunagi ära kuulatud. Ukraina kohtulahend rikub lapse parimaid huve, kuna laps ei soovi avaldajaga suhelda ja kardab avaldajat. Ukraina kohtulahend ei kuulu Eestis tunnustamisele ega täitmisele, kuna see on vastuolus tsiviilasjas nr 2-24-9366 tehtud 19.06.2024 määrusega.
2.3.Ema ei ole saanud Ukraina kohtult kohtukutset ega mistahes muud menetlust puudutavaid dokumente. Emal ei olnud võimalust menetluses osaleda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 17.01.2025 määrusega avalduse rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning vabastas avaldaja menetluskulude tasumisest. Ema menetluskulud jäid tema enda kanda.
2
2-24-7572
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt taotles avaldaja avalduse läbivaatamist laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsiooni (Luxembourgi konventsioon) alusel. Ukraina on 19.04.2022 teatanud, et tulenevalt sõjaolukorrast ei suuda Ukraina täita kõiki oma kohustusi, mis on võetud Luxembourgi konventsiooniga seoses. Maakohtu hinnangul tuleb avaldus lahendada Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu alusel õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooni (Haagi konventsioon) artikli 52 kohaselt ei mõjuta konventsioon õigusabilepingu kehtivust lapse suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi tunnustamisel või täidetavaks tunnistamisel. Lisaks on laps Ukraina kodanik.
3.2.Õigusabilepingu kohaselt, kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusega, kelle kodanik on laps. Otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadust tuleb kohaldada nendel juhtudel (artikkel 28 lg-d 3 ja 5). Kuna laps on Ukraina kodanik, siis oli Ukraina kohus pädev lahendit tegema.
3.3.Kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest lubamisest võib keelduda, kui taotluse algatanud isik või kostja ei võtnud asja protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset (õigusabilepingu artikkel 43 p 1).
3.4.Olukorras, kus oli teada, et ema ja laps elavad Eestis, oleks Ukraina kohus pidanud kohtudokumendid (sh kohtukutse) emale kätte toimetama vastavalt õigusabilepingule. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et Ukraina kohus oleks palunud Eestilt abi kohtudokumentide kättetoimetamiseks emale, millest järeldub, et dokumente ei toimetatud kätte õigusabilepingu kohaselt.
3.5.Asjas esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et ema oleks ka faktiliselt kohtudokumendid (kohtukutse) kätte saanud. Ukraina kohtulahendis on märgitud, et kohus on õigeaegselt pooli teavitanud kohtuistungi toimumise päevast ja kohast vastavalt Ukraina tsiviilkohtumenetluse koodeksi artiklitele 128–130. Ema nimele väljastatud kohtukutse 28.11.2023 istungile saadeti Ukrainas asuvale aadressile. Rahvastikuregistri andmetel elab ema Eestis alates 2022. aastast. Tõenditest ei nähtu, et ema oleks oma asukohta varjanud. Avaldaja pidi tulenevalt tsiviilasjast nr 2-24-9366 olema juba 2022. aastal teadlik, et ema ja laps viibivad Eestis. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et Ukraina kohtu 08.11.2023 väljastatud kutse on emale tegelikult üle antud või et see oleks üldse talle saadetud (asjaomane lahter kutsel on täitmata). Esitatud ei ole ka ühtegi tõendit selle kohta, et kohtukutse on puudutatud isiku e-posti aadressile saadetud. Avaldaja esitatud tõendid ei kinnita seega kohtukutse kättetoimetamist emale.
3.6.Lisaks ei ole Eestis võimalik täita kohtulahendit, mille täitmine on vastuolus hiljem tehtud lahendiga (õigusabilepingu artiklid 3, 18 ja 30 lg 4). Ukraina kohtulahend on osaliselt vastuolus (füüsilisi kohtumisi puudutavas osas) Eestis tehtud ja jõustunud 19.06.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-9366. Viidatud määrus ei takista Ukraina kohtulahendi täitmist üksnes lapsega tehniliste vahendite abil suhtlemise osas.
3.7.Maakohus leidis, et isegi kui Luxembourgi konventsioon kuulub kohaldamisele, siis tuleb Ukraina kohtulahendi tunnustamisest ja täitmisest keelduda selle artikli 9 p 1 alapunkt a ja artikli 10 p 1 alapunkti a alusel. 3
2-24-7572 Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Avaldaja leiab, et ema oli teadlik kohtumenetlusest Ukrainas ja ta sai kohtu edastatud menetlusdokumendid kätte elektrooniliselt. Avaldaja on kohtumenetluse raames kohtuga ka suhelnud. Ukraina kohtulahend oli sisuline lahend ja emal oli võimalik see vaidlustada. Emale oli tagatud võimalus kohtumenetluses osaleda.
4.2.Ukraina asutustel puudub ligipääs Eesti rahvastikuregistrile ja seetõttu ka teadmine, et ema viibib Eestis. Kohustus teavitada oma elukoha muutmisest lasus emal endal. Olukorras, kus Ukraina kohtulahendis on viidatud riigi seadustele ning kinnitatud, et menetlusosalistele on kohtukutsed selle riigi seaduse järgi nõuetekohaselt edastatud, on oluline välja selgitada, kuidas tuleb tõlgendada Ukraina tsiviilkohtumenetluse koodeksi sätteid. Kuna Ukraina kohtulahendis on märgitud, et kohtukutsed olid kätte toimetatud, ei olnud Eesti kohtul alust seda kahtluse alla seada. Kui maakohus jõudis vastupidisele järeldusele, siis oleks maakohus pidanud lähtuma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 234, välisriikide õigusinfo Euroopa konventsiooni artiklist 1, rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 lg-st 3 ja § 4 lg-st 3 ning õigusabilepingu artiklist 15. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et emale ei toimetatud kohtukutset kätte.
4.3.Pärnu Maakohtu 19.06.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-9366 ei ole vastuolus Ukraina kohtulahendiga vähemalt osas, milles avaldajal on lubatud suhelda lapsega videovahendusel iga päev 30 minutit. Puuduvad Luxembourgi konventsiooni artiklis 9 p 1 a ja artiklis 10 punktides 1 a ja b sätestatud eeldused Ukraina kohtulahendi tunnistamisest ja täitmisest keeldumiseks. Ema seisukohad
5.Ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja poolt tunnustamiseks esitatud Ukraina kohtulahend oli esialgse õiguskaitse lahendamist puudutav kohtulahend. Praeguseks on Ukraina kohus jätnud kohtuasja nr 175/3823/23 läbi vaatamata ja menetluse lõpetanud. Ukraina kohus leidis, et asi ei allu Ukraina kohtule. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta (TsMS § 657 lg 1 p 21 koostoimes §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja 03.02.2025 määruskaebusele lisatud tõendid (väljavõtted elektroonkohtust dokumentide kättetoimetamise 4
2-24-7572 ja esitamise kohta) ning ema 10.02.2025 seisukohale lisatud tõendi (Ukraina kohtulahend asjas nr 175/3823/23 koos tõlkega).
9.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kohtulahend, mille tunnustamist ja Eesti territooriumil täidetavaks tunnistamist avaldaja taotles, oli kohtuotsus, mille tunnustamine ja täitmine langeb õigusabilepingu reguleerimisalasse. Ukraina kohtulahend, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist avaldaja taotles, ei olnud sisuline lõpplahend (kohtuotsus), nagu ka avaldaja määruskaebuses eksitavalt märgib (dtl 325, p 3.4). Ukraina kohtulahendis on märgitud, et osaliselt rahuldatakse esialgse õiguskaitse taotlus (dtl 39 esimene lõik: to partially satisfy the statement of U.Z for the application of the injunctive relief in the claim). Samuti on Ukraina kohtulahendis märgitud, et menetlus algatati 18.08.2023 ning 04.09.2023 esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (dtl 35: By the Decision of the Dnipropetrovsk District Court of Dnipropetrovsk region dd. 18 August 2023, proceedings were initiated in the case. On 4 September 2023, the Plaintiff appealed to the local court with a statement for the injunctive relief of the claim requesting to determine the time of A. V. U.Z's communication with the son, X. U.Z [...]“. Seega on Ukraina kohtulahendi puhul tegemist lahendiga esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta.
10.Õigusabilepingu artikli 40 lõike 1 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise kohta. Artikli 41 lõike 1 kohaselt kuulub otsuste täitmise loa taotluse läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita. Õigusabilepingu artikkel 43 reguleerib kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumist. Kõik viidatud õigusabilepingu artiklid käsitlevad kohtuotsuseid. Õigusabileping ei reguleeri muude kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Eelnevast järeldub, et õigusabilepingu kohaselt ei kuulu menetluslikud kohtulahendid, seega ka kaitsemeetmeid kohaldavad määrused kummagi riigi poolt tunnustamisele ega täitmiseks tunnistamisele. Kuna õiguslepingu kohaldamisalas on üksnes jõustunud kohtuotsuste tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, ei saa Eesti Vabariigi kohus Ukraina kohtu esialgse õiguskaitse määrust Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistada.
11.Õigusabilepingu artikli 30 lõike 4 kohaselt võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan edasilükkamatutel juhtumitel ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust. Viidatud õigusabilepingu artikli kohaselt oleks avaldajal tulnud kaitsemeetmete kohaldamist taotleda Eesti kohtult, kui avaldaja soovis asjaomase kohtulahendi täitmist Eesti Vabariigis.
13.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu Ukraina kohtu esialgse õiguskaitse määrus õigusabilepingu kohaselt Eestis täidetavaks tunnistamisele, ei hinda kolleegium määruskaebuse ülejäänud väiteid. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei hinnata kohtulahendi sisulisi asjaolusid, vaid üksnes kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalseid eeldusi (vt RKTKm 20.10.2021, 2-20715, 12).
5
2-24-7572
14.Lisaks märgib ringkonnakohus, et Ukraina kohtulahendit ei saa tunnustada ja täidetavaks tunnistada ka seetõttu, et Ukraina kohus on asjas menetluse lõpetanud (tõlge dtl 353–357). Sellest asjaolust oleks avaldajal tulnud kohut teavitada (TsMS § 200 lg 1). Ukraina kohus lõpetas menetluse enne, kui avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse (vrd dtl 324 ja 353).
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Ema ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad emal kindlaksmääratavad menetluskulud. Vastavalt Pärnu Maakohtu 04.10.2024 määrusele ei ole avaldajal kohustust hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis seonduvad tema esindamisega siinse tsiviilasja menetluses.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.